KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-703 Haldusasi A.E. kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni
- juuni 2005 otsuse tühistamiseks ja mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.E. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: A.E. , esindaja advokaat Anne Vissak Vastustaja-haldusorgan: Tartu linnavalitsus, esindajad Signe Leibak ja Indrek Sooniste RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- novembri 2005 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
- märtsist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.E. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 10.06.2005 otsuse tühistamiseks ja otsusega tekitatud mittevaralise kahju summas 15 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 10.06.2005 otsus, millega jäeti rahuldamata A.E. taotlus määrata talle hooldajaks J M, põhjendatud ei faktiliselt ega õiguslikult ning on antud kaalutlusõigust ja proportsionaalsuse printsiipi rikkudes. Pärast 10.06.2005 otsust on kaebaja tervislik seisund halvenenud, tekkinud materiaalne kitsikus on tekitanud vaimse heaolu languse ja alaväärsustunde, millest tulenevalt on alandatud tema väärikust. Kaebajal esineb äärmuslik abivajadus rahaga arveldamisel. Kaebaja taotles riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 krooni.
- Tartu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud 10.06.2005 otsus õiguspärane. A.E. ja J.M. avaldust menetleti vastavalt Tartu Linnavolikogu 17.03.2005 määrusele nr 98 „Hooldajatoetuse maksmise kord“ (edaspidi kord). Vastavalt korra p-ile 1.7 kinnitab hindamismetoodika linnavalitsus. Hooldaja määramisel ja hooldajatoetuse määramisel kasutatava hindamismetoodika kinnitas Tartu Linnavalitsus 07.04.2005 korraldusega nr 510 (Hooldusvajaduse hindamismetoodika kinnitamine). Lähtudes 09.05.2005 läbiviidud A.E. hooldusvajaduse hindamise tulemustest, võttis Tartu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon 10.06.2005 vastu otsuse mitte määrata A.E. hooldajaks J.M. t, kuna tema abivajadus on kompenseeritud teenusega, mida ta saab SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse (edaspidi VTHK) poolt pakutava igapäevaelu toetamise teenuse kaudu, mis sisaldab ka abi rahaasjade korraldamisel. Kaebuse esitaja nõue mittevaralise kahju 15 000 krooni väljanõudmiseks on põhjendamatu. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma tervise halvenemist seoses hooldaja mittemääramisega. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- novembri 2005 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni
- juuni 2005 otsuse mitte määrata A.E. le hooldajaks J.M. t ja tegi Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale ettekirjutuse vaadata A.E. taotlus uuesti läbi. Halduskohus jättis rahuldamata taotluse kohustada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda vastu võtma uus otsus, millega määrata A.E. le hooldajaks J.M. ja mõista Tartu Linnavalitsuselt A.E. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 10.06.2005 otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt tehtud põhjendamata kaalutlusotsus. Otsuse tegemisel on rikutud kaalutlusreegleid ja otsus ei ole proportsionaalne taotletud eesmärgi (puudega isiku igapäevaelus toimetuleku toetamine) suhtes. Ebaõige on aga kaebaja seisukoht, et otsusel puudub pädev õiguslik alus, samuti see, et tulenevalt perekonnaseadusest ei ole vaja täiendavalt hinnata hooldaja määramisel asjaolu, milline on hooldatava abivajadus ja kas see on millegagi kompenseeritud. Hoolduse seadmise aluseid reguleerib perekonnaseadus. Perekonnaseaduse § 105 kohaselt seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohuste täitmisel, hoolduse. Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse 2 (edaspidi SHKS) § 26 lg 1 p 7 kohaselt korraldab puuetega isiku eestkostet ning seab hoolduse valla- või linnavalitsus. Seega on tulenevalt seadusest hoolduse seadmise eelduseks vaimse või füüsilise puudega isiku abivajadus oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel ning hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks on vajalik hooldatava nõusolek. Kuna puuetega isikute hooldust on volitatud seadma kohalik omavalitsus, tuleb kohaliku omavalitsuse pädeval asutusel hinnata isiku abi- ehk hooldusvajadust. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-ile 6 lg 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid. SHKS §-st 2 p 3 lähtudes võib hoolduse seadmist käsitleda sotsiaalteenusena. Selle teenuse osutamine kompenseeritakse teenuse osutajale (hooldajale) linna eelarvest finantseeritava sotsiaaltoetusena (hooldajatasu). KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu toetuse andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra volikogu. Tartu linnas on see kord kehtestatud Tartu Linnavolikogu 17.03.2005 määrusega nr
- Vastavalt korra p-ile 5.1 on hooldusvajadus sotsiaaltöötaja poolt hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimse võimekuse testidega (hindamismetoodika) hooldatava elukohas kontrollitud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. Korra p 1.8 kohaselt fikseeritakse hooldusvajadus ja hooldaja kohustused sotsiaalabi osakonna poolt välja antava hooldaja määramise või hooldaja määramisest keeldumise haldusaktis. Hooldaja määramisel ja hooldajatoetuse määramisel kasutatava hindamismetoodika kinnitas Tartu Linnavalitsus 07.04.2005 korraldusega nr 510 „Hooldusvajaduse hindamismetoodika kinnitamine“. Hindamismetoodika töötas sotsiaalministeeriumi tellimusel välja Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. Nimetatud hindamismetoodika alusel viis sotsiaaltöötaja Jaanika Kolk 09.05.2005 läbi A.E. hooldusvajaduse hindamise. Hooldaja määramise otsustamisel on tuginetud sotsiaaltöötaja Jaanika Kolki poolt teostatud hooldusvajaduse hindamise intervjuule („hindamisinstrumendile“). Vaidlustatud otsuses märgitakse, et hindamise käigus tuvastati, et taotleja on eneseteenindusega seotud toimingutes iseseisev, igapäevatoimingute sooritamises esineb äärmuslik abivajadus rahaga arveldamisel ja keskmine abivajadus transpordi kasutamisel. Samas on nendest tuvastatud asjaoludest lähtudes tehtud siiski otsus, et A.E. hooldajat ei vaja, kuna tema abivajadus on kompenseeritud SA Tartu VTHK igapäevaelu toetamise teenusega. Hooldaja määramisest keeldumise õigusliku alusena viidatakse linnavolikogu 17.03.2005 määrusega kehtestatud korra p-ile 1.
- Eelnimetatud sätte kohaselt makstakse hooldajatoetust juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. Antud juhtumil on A.E. igapäevaelus toimetuleku toetamine loetud piisavaks tema rehabilitatsiooniteenuse saamisele suunamist. Kaebuse esitajale toetaja määramata jätmisel ei ole arvestatud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Kui asja otsustamisel kaalutlusõiguse alusel ei arvestata kõiki olulisi asjaolusid, on tegemist olulise diskretsiooniveaga. Sotsiaalabi küsimuses otsust langetades peab otsustaja selle otsuse tagajärgi eriti põhjalikult kaaluma. Otsus peab olema õiglane ja põhjendatud. Tegemist on raske vaimse puudega isikuga, kellel esineb igapäevaelus äärmuslik abivajadus rahaga arveldamisel ja toimetulemisel. Abist ja piisavast toetusest ilmajätmine võib sellisel puhul tuua kaasa rasked tagajärjed (nt üüri- ja kommunaalmaksete võlad ning sellega kaasnevad tagajärjed). Hooldaja määramise või mittemääramise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kohtul ei ole volitust sekkuda küsimuse otsustamisse, kui selle otsustamine on antud haldusorgani pädevusse. Seetõttu ei ole kohtul volitust teha sotsiaalabi osakonnale siduvat ettekirjutust anda välja uus haldusakt, millega määrata A.E. le hooldajaks J.M. . Kohus saab kohustada sotsiaalabi osakonda A.E. taotlust uuesti läbi vaatama. 3 Kaebuse esitaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata, kuna kohtu arvates ei ole tõendatud, et tema tervise halvenemine, materiaalne kitsikus ja sellest tingitud vaimse heaolu langus ja alaväärsustunne on tekkinud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 10.06.2005 otsusest. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond ei ole A.E. le hooldaja määramata jätmisega kaebajat tema väärikust alandavalt kohelnud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A.E. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
- novembri 2005 otsuse tühistamist osas, millega halduskohus ei mõistnud välja mittevaralist kahju summas 15 000 krooni, ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista Tartu Linnavalitsuselt välja mittevaraline kahju 15 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et on tõendamata kaebaja tervise halvenemine, materiaalne kitsikus ning sellest tingitud vaimse heaolu langus ja alaväärsustunne seoses 10.06.2005 otsusega. Kaebuse esitaja tervise halvenemine oli seotud sellega, et hooldaja poolse toetuse kadumisel sattus kaebuse esitaja raskustesse rahaga arveldamisel ning see tõi kaasa nii tervise halvenemise kui ka alaväärsustunde tekkimise. Tervise halvenemist tõendavad asja materjalide juurde esitatud arsti poolt väljastatud retseptid. Materiaalse kitsikuse on põhjustanud asjaolu, et ilma kõrvalise abita ei ole kaebaja võimeline tulema toime rahaga arveldamisel. Nagu nähtub ka rehabilitatsiooniplaanis kajastuvast sotsiaaltöötaja uuringust, on ilma usaldusväärse tugiisikuta A.E. toimetulek rahaga häiritud ning ta kulutab kohe ära kogu olemasoleva raha ning ülejäänud aja elab võlgu. Kaebuse esitajale määratud puue on seotud psüühilise seisundi ja psüühilise heaoluga, mistõttu psüühilise heaolu langusest ja alaväärsustundest tekib tervise üldine halvenemine. Kaebuse esitaja on sattunud võlgnevustesse, kuna on ilma hooldaja abita pidanud oma elu korraldama juba pool aastat.
- Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant tõendanud, et talle on määratud ravimid seoses hooldaja mittemääramisega. Põhjendatud ei ole ka see apellandi väide, et ta ei olnud ilma kõrvalabita võimeline rahaga toime tulema ning see asjaolu põhjustas materiaalse kitsikuse. A.E. suhtes teostati korduv hooldusvajaduse hindamine 08.12.2005, mille käigus tuvastati, et A.E. hooldajaks sooviv isik (J.M. ) on A.E. t kogu aeg vabatahtlikult abistanud, kuid see ei ole taganud A.E. toimetulekut oma sissetulekute piires. Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et J.M. ei suuda tagada järelevalvet ega toetust, mis on vajalik A.E. rahaliste tehingute korraldamisel. A.E. saab igapäevaelu toetamise teenust, mille osutamisel on A.E. le pakutud toetust ja õpetatud iseseisvalt rahaga ümberkäimist. Toetamisega isikliku eelarve koostamisel ja järelevalve teostamisel on A.E. algselt nõustunud, kuid hiljem keeldunud. Komisjon on jõudnud järeldusele, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamise raames planeeritud toetamisega A.E. rahalise asjaajamise korraldamisel oleks isiku toimetulek tagatud. Apellandi materiaalset kitsikust saab leevendada mitmesuguste sotsiaaltoetustega (toimetulekutoetus, küttetoetus jms). Lisaks saab taotleda ravimite kompenseerimist sotsiaalkindlustusameti kaudu. Need võimalused on apellandile teada. Hooldajatoetust makstakse vastavalt Tartu Linnavolikogu 17.03.2005 määruse nr 98 „Hooldajatoetuse maksmise kord“ p-ile 1.
- juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. Seega ei saa hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine olla suunatud pelgalt isiku materiaalse kitsikuse leevendamiseks. Samas on apellandi taotlus suunatud just ajutiselt rahalisest kitsikusest välja saamiseks. 4 SHKS § 3 lg 1 p 2 alusel on sotsiaalhoolekande põhimõtteks isiku enda vastutus enda toimetuleku eest. Apellandile on vastustaja poolt tagatud kõik võimalused toimetulekuks, kuid ta ei ole ise soovinud pakutud võimalusi kasutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuivõrd apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks, siis kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2005 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selle põhjendus ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastavalt HKMS §-ile 26 lg 1 p 4 kaebuse lahendamisel on halduskohtul õigus mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kaebusest nähtuvalt tekitati apellandile mittevaralist kahju Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 10.06.2005 otsusega, millega ei rahuldatud apellandi avaldust määrata talle hooldajaks J.M. . Halduskohtu vaidlustatud otsusega tühistati komisjoni 10.06.2005 otsus kaalutlusvigade tõttu ning tehti sotsiaalabi osakonnale ettekirjutus vaadata apellandi avaldus uuesti läbi. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seisukohalt on oluline tuvastada kaebuse esitajal kahju tekkimine, vastustaja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel ning kahju tekitaja süü. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kaebaja hüvitamise nõuet põhjendama ning näitama, milles mittevaraline kahju seisnes ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei piisa õiguste rikkumise tuvastamisest, vaid igal konkreetsel juhul tuleb otsustada, kas üldse esineb sellist kahju, mida on vaja kompenseerida rahaliselt. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud tervise kahjustamist ja väärikuse alandamist seoses komisjoni 10.06.2005 otsusega. Kui nimetatud asjaolusid ei esine, siis ei ole apellandile ka kahju tekitatud. Apellant ei ole esitanud kohtule hindamiseks ühtegi tõendit, millest nähtuks, et tema tervis on kahjustatud seoses komisjoni 10.06.2005 otsusega. Kuna apellandile on arstliku ekspertiisi otsusega nr 189589 (t.l 43) määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, siis on loomulik, et talle on raviasutuse poolt välja kirjutatud ravimi retsepte (t.l 45). Samas ei ole apellant aga 5 tõendanud esitatud kahe ravimiretsepti seost vaidlustatud otsusega ning seda, et arsti poole pöördumine oli tingitud tervise kahjustamisest. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei piisa, et isikul esineb alaväärsustunne. Oluline on, et isiku väärikust oleks süüliselt alandatud. Apellant ei ole tõendanud, et komisjoni 10.06.2005 otsusega oleks tema väärikust süüliselt alandatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk ei ole isiku materiaalse heaolu parandamine. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi seisukoht, et kõrvalise isiku abita on ta jäänud materiaalsesse kitsikusse. Oluline on ka see, et apellandile osutatakse SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse kaudu igapäevaelu toetamise teenuseid ning lisaks on apellandil võimalik taotleda sotsiaaltoetusi (toimetulekutoetus, küttetoetus jms) materiaalse heaolu parandamiseks. Egon Konsand Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja