lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1, 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, 5, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1,2,4, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, §158 lg 1, § 161 lg 2, § 402, § 416 lg 1, 3 alusel. Kohtukulud palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt. .. avalduses taotleb hageja kostja P.Plt välja mõista menetluskuluna 200 krooni menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kuluna. … avalduses märgib hageja, et kostjate solidaarvastutus tuleneb
Kuna kaaskostjaga sõlmitud käenduslepinguga ei nähtud ette käendaja vastutust vaid juhul, kui hageja ei saa põhivõlgniku suhtes oma nõuet rahuldada, siis vastutavad kostjad solidaarselt.
lg 1 järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhtest, mistõttu ei oma tähtsust kaaskostja vastuväited selle kohta, et ta ei teadnud põhivõlgniku poolsest kohustuse mittetäitmisest. Avalduses nõustus hageja kirjaliku menetlusega. … avalduses ei nõustu hageja kostja P. Paloveeri vastuväidetega hagile. Kostjate vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja P.Pmärgib, et sõlmis hagejaga lepingu kaaskostja ja T.T palvel. Kaaskostja selgituse kohaselt vajas tema sugulane T.Tkiiresti laenu, kuid tal endal puudus vajalik igakuine sissetulek ning kaaskostja oli juba võtnud laenu …. Kuna kostja ei saanud kaaskostjalt ja T. Tammelt kokkulepitud raha ka vaatamata korduvatele nõudmistele, sai ta aru, et teda kasutati ära ja taotleb
Kohtukulud taotleb kostja panna samuti kaaskostja kanda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kaaskostja E.V tunnistab hagejaga käenduslepingu sõlmimist, millega võttis endale vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust tulenevate nõuete eest. Seda, et põhivõlgnik kohustusi ei täida, sai kaaskosja teada hageja poolt saadetud korduvatest meeldetuletustest. Põhivõlgnik lubas … võlad tasuda. Et ta seda teinud ei ole sai kaaskostja teada kohtuteate saamisel. Kaaskostja ei loe hagi enda vastu õigeks, kuna põhivõlglasel on olemas kindel töökoht ja seega ka kindel sissetulek, mis võimaldab tal lepingust tulenevaid nõudeid täita. Kohtukulud palub kaaskostja panna põhivõlgniku kanda. Vastuses nõustus kaaskostja asja kirjaliku menetlemisega. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse … kohtumäärusega juhindudes TsMS § 403 lg 1 poolte nõusolekul. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Taotlusi ja tõendeid pooled kohtule ei esitanud. Hageja esitas kirjaliku seisukoha kostja P. P vastuse suhtes hagile. 2 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Hageja esitas hagi kostja P. P vastu tulenevalt hageja ja nimetatud kostja vahel .. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr …. Lepingu alusel andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni intressimääraga 28,97% aastas. Lepingus märgitu kohaselt kohalduvad lepingule üldtingimused K 1.4.
Seega võttis kostja endale lepingule alla kirjutades ka kohustused, mis on sätestatud tüüptingimustes. Kostja on eraldati allakirjutanud ka tüüptingimustele. Esitatud maksegraafik tõendab, et kostja oli teadlik krediidi tagastamise tähtaegadest ja tagastamisele kuuluvatest summadest, maksegraafikul on kostja allkiri. Kostja lepingu sõlmimist ei eita. Asjaolu, et ta tegi seda kellegi aitamiseks, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 3 kohaselt on kahjuks ka kulud, mis on tehtud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja poolt viidatud
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja tõlgendab nimetatud sätet vääralt. Nimetatud säte ei vabasta põhivõlgnikku kohustuse täitmisest ega pane kohustuse täitmist üksnes käendajale. Nimetatud sätte tõlgendamisel on kostja arvestamata jätnud § 145 1.lõike, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kaaskostja E.V kohustus hageja nõude rahuldamiseks tuleneb käenduslepingust, mille kaaskostja sõlmis … hagejaga. Kaaskostja lepingu sõlmimist ei eita. Kaaskostja arvamus, et põhivõlgniku võime tõttu kohustus ise täita, tema hageja ees ei vastuta, ei põhine seadusel. Käenduslepingus ei ole sätestatud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (
Viidatud
sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 44 723,50 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Nõude suurust tõendab hageja poolt esitatud leping, maksegraafik. Kostjad ei ole nõude suurust vaidlustanud. Kostja poolt esitatud võlakiri, mille kohaselt T.Tvõttis kostjalt laenu, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hagi on esitatud poolte vahel sõlmitud lepingute, mille pooleks ei ole T. T, alusel. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 3 Kohus rahuldas hageja nõude 1 770 krooni suuruses ning kostja rahuldas nõude pärast hagi kohtusse esitamist 3318,16 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg 2 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel. Hagejalt tuleb välja mõista menetluskulu RLvS § 38 lg 2 alusel 28.03.2006 elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 107 krooni riigituludesse. T. Hiiuväin kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.