← Eesti

3-04-383/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-226/05 Otsuse kuupäev 30.11.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Seltsing Roheline Urvaste esindaja Kärt Vaarmari kaebus Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistuse korralduse nr. 56 14.10.2002 peale haldusakti tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 21.11.2005, Istungil osalenud isikud Seltsing Roheline Urvaste esindajad: Helina Kärgenberg , Airi Hallik-Konnula ja Peter Gornischeff; avalik kohtuistung Vastustaja: Keskkonnaministeerium, esindajad Annemari Vene, Evelin Lopman ja Aulis Saarnits;

  1. isik OÜ Ketal Võru, esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Resolutsioon Jätta seltsing Roheline Urvaste esindaja Kärt Vaarmari kaebus Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistuse korralduse nr. 56/14.10.2002 peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 30.11.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Seltsing Roheline Urvaste esindaja Kärt Vaarmari on esitanud 22.11.2004 Tartu Halduskohtule kaebuse Võrumaa Keskkonnateenistuse korraldusele nr. 56 14.10.
  2. Esialgses kohtumenetluses on kohus läbi vaadanud eelistungil kaebetähtaja küsimuse, jättes kaebusetähtaja ennistamata kohtumäärusega 04.03.2005 ja lõpetas asja menetluse (haldusasi nr. 3-596/04), kuna haldusakt on välja antud 14.10.2002 ning seltsing, kes nimetatud haldusakti vaidlustas, on moodustatud alles 03.09.2004 ning puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Ringkonnakohus on kohtumäärusega 25.04.2005 tühistanud Tartu Halduskohtu määruse ja lugenud Rohelise Urvaste esindaja poolt esitatud kaebuse tähtaegselt esitatuks ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. 30.05.2005 on halduskohus taas asja menetlusse võtnud. Kaebuses on taotletud tühistada Võrumaa keskkonnateenistuse 14.10.2002 korraldus nr.
  3. Keskkonnaministeeriumi Võrumaa Keskkonnateenistuse korralduse nr. 56 14.10.2002 kohaselt on otsustatud välja anda OÜ KETAL VÕRU 05.06.2002 esitatud maavara kaevandamise loa taotluse alusel, maavara kaevandamise luba vähelagunenud turba kaevandamiseks Võru maakonnas Urvaste vallas Esso turbamaardla Esso turbatootmisalal, üldpinnaga 100,0 ha, s.h. mäeeraldis 84,8 ha. Luba väljastada pärast maavara kaevandamiseks vajaliku maa kasutamise õiguse tekkimist. Haldusakti väljaandmisel on lähtutud Maapõueseaduse § 25 lg 3 ja keskkonnaministri 01.02.1995 määrusega nr. 3 kinnitatud „Maapõue kasutamist käsitletavate normatiivaktide kinnitamine“ muutmine punktist
  4. Haldusakti juurde kuulub lisa, mis sätestab maavara kaevandamise tingimused. Kaebuses ollakse seisukohal, et enne kaevandamisloa väljaandmise otsustamist tulnuks hinnata rajatava turbakaevanduse keskkonnamõjusid. Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) § 6 lg 2 p. 26 näeb ette kohustuslikuna, kui kaevandavaks tegevuseks on turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal, keskkonnamõju hindamise. Kaebaja seisukohalt kuulub kohaldamisele KeHAS § 6 lg 2 p. 32, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kaevandatavaks tegevuseks on üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmine, nagu kuivendamine, raadamine. Tuleb lähtuda asjaolust, kui suur ala tegelikult turbatootmisest mõjutatud saab. Kaebuses ollakse seisukohal, et antud asjas on tegemist alaga, millel võib leiduda olulisi loodusväärtusi, kuid kuna ala ei ole uuritud, ei ole võimalik otsustada, kas tegemist on lubatavate mõjudega või mitte. Kaebaja tugineb hr. Jaanus Paali arvamusele 1997.a. Ess-soos seoses turba kaevandamisega, mis puudutab loodusväärtusi ning kohtuistungil esitatakse ekspertarvamus
  5. aastal teostatud uuringute kohta Eerik Leibaku poolt, kes teostas Ess-soos ja selle ümbruses erakorralisi välitöid. Teiseks puuduseks on kaebaja pool välja toonud asjaolu, et kaevandusloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Võrumaa KKT ei ole võimaldanud kohalikul omavalitsusel kaevandamisloa taotluse menetluses osaleda. Kuna keskkonnamõju hindamist ei ole läbi viidud ega kohaliku omavalitsuse seisukohta küsitud, leiab kaebuse esitaja, et Võrumaa KKT-l ei olnud piisavalt infot, et teha kaevandusloa väljaandmisel kaalutletud otsust. Seega on rikutud menetlusnorme, haldusakt ei ole põhjendatud formaalselt, ei saa hinnata haldusakti proportsionaalsust, mille tõttu on kaevatav haldusakt õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kohtuistungil leiab kaebaja esindaja, et kaevandamine mõjutab ka kohalike elanike elu ning uuritud ei ole seal pesitsevaid linnuliike. Vastustaja seisukohalt on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil kohtulike vaidluste ajal rõhutab vastustaja esindaja, et lähtuma peab eelkõige haldusakti väljaandmise hetkel kehtinud õigusaktidest. Võrumaa KKT korralduses on mäeeraldise suuruseks märgitud 84,8 ha ning mäeeraldise teenindusmaa on 15,2 ha. Teenindusmaa on maaala, mida kaevandamiseks ei kasutata. Seega on korralduse alusel kaevandamiseks ettenähtud maalalaks 84,4 ha suurune maa ning seadusest (KeHAS § 6 lg 2 p. 26) ei tulene nõuet keskkonnamõjude hindamise kohta alla 150 ha suurusel maa-alal. Antud juhul kaevandatav ala ei ületa 150 ha maa-ala. Samas ei ole Natura2000 raames Ess-soo kohta toodud välja loodusväärtusi, mis oleks aluseks Natura 2000 võrgustiku raames kaitse alla võtta. Urvaste Vallavalitsuse
  6. detsembri 2000 korraldusega nr. 277 on antud nõusolek Ess-soo turbamaardlas turbatootmise taastamiseks ja AS-le Kagu-Eesti Turvas kaevandamisloa väljastamiseks., seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et nõusolekut kohalikult omavalitsuselt pole taotletud. OÜ Ketal Võru kaevandamisloa taotlusse märgitud ala on 100 ha, seega oluliselt vähem kui AS Kagu-Eesti Turvas on taotlenud. Urvaste Vallavalitsuse korraldusega nr. 274 17.10.2002 on muudetud korraldust nr. 277 19.12.2000 ning nõustutud OÜ-le KETAL Võru kaevandamisloa väljaandmisega. Keskkonnateenistus oli OÜ Ketal Võru taotluse maavara kaevandamise loa saamiseks avalikustanud Ametlikes Teadaannetes, seega oli see avalikult kuulutatud.
  7. isiku esindaja seisukohalt on kaebuse esitajad üldsuse esindajad, mitte kohalike elanike esindajad.
  8. isiku esindaja peab õigeks, et kaebuse oleks võinud esitada kohalikest elanikest keegi, kelle õigusi võiks kaevatav haldusakt rikkuda. OÜ Ketal Võru on kirjalikus vastuses leidnud, et kaebus on alusetu ning koostatud otsitud põhjendustel. OÜ Võru KETAL saab turvast kaevandada vaid loa alusel ja lubatud piires, so. 84,4 ha-l ja selle teenindusmaaks on 15,2 ha, mida mäeeraldisena ei saa vaadelda, seega puudus seadusest tulenev nõue kaevandamisloa menetluses keskkonnamõjude hindamise kohta. Keskkonnamõjude hindamise kohustus lasub juhul, kui turba kaevandamine oleks suuremal maal kui 150 ha alal.
  9. isik on põhimõtteliselt nõus vastustaja seisukohtadega ning on lisanud, et korralduse tühistamine oleks vastuolus
  10. isiku suhtes õiguspärase ootuse ja üldiste õiguse põhimõtetega, kuna OÜ KETAL Võru on
  11. aastal soovinud lõpetada ettevalmistused kaevandamiseks ning
  12. aasta hooajal kaevamisega alustada. Kohtu seisukohad: Asjaolude selgitus: Keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Arhusi konventsioon) ratifitseeriti Eesti poolt
  13. juunil 2001.a. Konventsioon näeb ette laiaulatusliku kaebeõiguse ning kaebeõigus on nendel üldsuse esindajatel , kellel on küllaldane huvi asja vastu või kelle õigusi on rikutud. Antud juhul on kaebeõigus olnud kohtus tagatud seltsingul Roheline Urvaste, kelle ülesandeks on 03.09.2004 sõlmitud lepingule Ess-soo säilitamine loodusliku elu- ja puhkekeskkonnana. Konventsioon on rõhutanud üldsusele ulatusliku ligipääsu andmist õigusmõistmisele keskkonnaasjades ning on sätestanud ka ühtlasi põhimõtte, et keskkonnaasjades kaebuse esitamisel tuleb teatud keskkonnaorganisatsioonide põhjendatud huvi ja õiguste rikkumist eeldada. Antud juhul ei saanud seltsing olla see subjekt, kellele oleks saanud keskkonnateenistus vaidlustatud korraldusest teavitada, kuna korraldus on antud 14.10.2002 ja seltsinglased on oma jõupingutused ühendanud Urvaste valla looduskeskkonna säilitamiseks alles 03.09.
  14. Eeltoodu alusel on võimalik eeldada, et kaebajal on tekkinud küllaldane huvi maavara kaevandamisega seonduva suhtes Ess-soo turbatootmisalal hilisemalt ning toonud välja asjaolusid, mis põhjusel 14.10.2002 välja antud haldusakt on õigusvastane. Kohus peab õigeks
  15. isiku esindaja seisukohti, et korralduse vaidlustajateks võinuks olla sealsed elanikud, kelle elukvaliteeti võiks halvendada kaevandamisega seonduv, et kohus saaks anda hinnangu isikute subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse kohta. Samas peab kohus õigeks vastustaja esindaja seisukohta, et antud asja läbivaatamisel saab lähtuda ainult haldusakti väljaandmisel kehtinud õigusaktidest ja nõuetest, mistõttu kohus välistab hilisemate kuupäevadega välja antud seisukohti ja arvamusi. Kohus ei pidanud ka vajalikuks välja kutsuda tunnistajatena isikuid, kes oleksid võinud ütlusi anda loodusliku seisundi kohta Ess-soos, kuna isikud on kirjalikult oma seisukohad andnud ning kohus pidas piisavaks asja materjalide hulka kogutud tõendite näol. Asjale sisuliselt hinnangut andes on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata lähtudes alljärgnevatest põhjendustest:
  16. Kaebaja seisukohalt on kaevatav korraldus õigusvastane, kuna lähtutud on väärinformatsioonist ning kaevandamisloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek. Asja materjalide kohaselt on OÜ KETAL Võru esitanud Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistusele 05.06.2002 taotluse maavara kaevandamise loa saamiseks Võru maakonnas Urvaste vallas paiknevale Esso turbamaardlale. Eesti Maavarade Komisjoni 28.08.2001.a. istungi protokollilise otsuse nr. 01-27 kohaselt on Esso turbamaardla ploki II 128,1 ha pindalal turba aktiivne turbavaru koguses 573 tuh.tonni, sealhulgas vähelagunenud turvast 398 tuh. tonni ja hästilagunenud turvast 175 tuh. tonni. OÜ Ketal VÕRU on taotlenud mäeeraldist pindalaga 84,8 ha (teenindusmaaga 100,0 ha), mille piirides kaevandamisele kuuluvateks vähelagunenud turba varudeks on 398 tuh. tonni. Maavara kaevandamise loa taotlemine on avalikustatud
  17. septembri 2002 „Äripäeva Ametlikud Teadaanded“ ning korralduse juures asuva lisa kohaselt ei ole sellele pretensioone laekunud. Urvaste Vallavalitsus on andnud nõusoleku maavarade kaevandamise loa andmise suhtes 19.12.2000.a. korraldusega
  18. Korraldusega on antud nõusolek AS-le Kagu-Eesti Turvas (taotluse nr. 82 20.09.2000 alusel ) Ess-soo turbamaardlas turbatootmise taastamisele ja kaevandamisloa väljastamisele. Urvaste Vallavalitsus on 17.10.2002 andnud korralduse nr. 274, millega on muudetud korraldust 277 osaliselt, so p. 1 osas, millega on nõustutud Ess-soo turbamaardlas turbatootmise taastamisega ja OÜ –le Ketal Võru turba tootmiseks kaevandamisloa väljastamisega. Seega on antud nõusolek kohaliku omavalitsuse poolt . Kohus möönab, et korraldus nr. 274 kannab 3 päeva hilisemat kuupäeva, kui kaevatav korraldus, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kaevatavat haldusakti tühistada, kuna tulenevalt HMS § 58 kohaselt saab haldusakti kehtetuks tunnistada menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu üksnes juhul, kui rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Kuna vallavalitsus on nõusoleku andnud, on seega kohalik omavalitsus teadlik taotlusest, samas on korralduse preambulas ära märgitud otsustuse aluseks olevad dokumendid ja õigusaktid, mis on seotud kaevandamistoiminguga. Seetõttu on kaebaja väide väär, et kohalik omavalitsus ei olnud teadlik kaevatavast haldusaktist ning pole saanud nõusolekut selleks anda. Maardlana on arvele võetud 274 ha Ess-soost. Kuigi nõusolekus ei ole ära märgitud konkreetselt maa-ala suurust, võib lähtuda esialgsest taotlusest 140 ha-le kaevandatavale pinnale, mille on esitanud AS Kagu-Eesti Turvas. AS Ketal Võru kaevandamisloa taotlusse on märgitud 100 ha, seega on see ala väiksem kui AS Kagu-Eesti Turvas taotletud ala. OÜ Ketal Võru on märkinud, et mäeeraldise suuruseks on 84,4 ha ning selle teenindusmaaks jääks 15,2 ha, mida mäeeraldisena vaadata ei saa, seega saab OÜ KETAL Võru turvast kaevandada vaid loa alusel lubatud piires - 84,4 ha. Kaebuses on märgitud, et mäeeraldise suuruseks on märgitud 100 ha, kuid selle ala kõrval asub endine turbakaevandus, mistõttu kogu turbakaevandus hõlmab Ess-soo maaalal üle 150 ha. Kohus on seisukohal, et seda ei saa vaadelda pindalakogumina kokku - uus kaevandamisloa taotlemise ala ja vana maardla , kus tootmist ei toimu (kaevandatud ala 54,4 ha), osas. Maapõueseaduse § 29(vaidlusalusel perioodil kehtiv) sätestab piirangud kaevandamisloa andmisel. Kaevatava haldusakti väljaandmisel Maapõueseaduse § 29 tulenevaid piiranguid ei ole tuvastatud ning leitud on , et puudub ka vajadus keskkonnamõjude hindamiseks. Võrumaa KKT-l on olnud kasutada aruanne „Eesti märgalade inventeerimise kohta 1997.a.“, mille koostajaks on Jaanus Paal ning inventeeritud oli Ess-soo edelaosa ning selle aruande põhjal Ess-soole erilist kaitseväärtust ei omistatud. OÜ Ketal Võru poolt taotletav mäeeraldis on selles piirkonnas, mis on uuritud ala. Samas märgib keskkonnateenistuse esindaja, et Natura 2000 raames ei ole Ess-soo kohta toodud loodusväärtusi looduskaitse seisukohalt. Kaebuse esitaja on viidanud kaebuses, tuginedes hr. Paali arvamusele, et vaidlusalune ala võib olla kõrge loodusväärtusega, mis on oletuslik ning pole kinnitust leidnud.
  19. Kaebaja on toonud välja kaebuses põhiliseks asjaoluks, et kaevandusloa menetluses ei ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivama lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas; seada ohtu inimese tervise või vara; või kaasneb Keskkonnamõju hindamise seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (vaidlusalusel perioodil kehtinud) § 6 lg 2 p. 26 kohaselt on tegemist olulise keskkonnamõjuga, kui turba kaevandamine toimub suuremal maalala kui 150 ha, mis toob kaasa keskkonnamõjude hindamise kohustuse. Lähtuma peab nimetatud seadusesättest, kuna asja sisuks on turba kaevandamine ning kuna OÜ Ketal Võru poolt taotletav maa-ala on tunduvalt väiksem, siis puudus kohustus keskkonnamõjude hindamist läbi viia. Antud juhul kaebaja poolt välja toodud KeHAS § 6 lg 2 p. 32, mille alusel tuleb keskkonnamõjude hindamine läbi viia üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmise, nagu kuivendamine, raadamine, ei ole asjakohane säte, kuna nimetatud säte ei reguleeri turbakaevandamisega seonduvat, mille kohta kehtib säte KeHAS § 6 lg 2 p.
  20. Keskkonnamõjude hindamisel on väga oluline hinnata asjaolu, kas teatud tegevusega ei ole ohtu seatud kellegi elu , tervist või vara. Antud juhul ei ole kaebust esitanud ükski kohalik elanik, kes võiks välja tuua asjaolusid, kuidas võib halvendada kaevandamine nende elukeskkonda või ohustada tervist. Kaebaja pool on esitanud korjatud allkirjade kogumi , mis kajastab vastuseisu turbamaardla rajamisele Ess-soos, kuid nimetatud allkirjad on kogutud 2004.aastal ning ei nähtu, millises piirkonnas on allkirjade kogumine läbi viidud , seega on kohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei oma õiguslikku tähendust
  21. aastal väljaantud haldusakti suhtes.
  22. Kaebaja väidete kohaselt puudub kaevatavas haldusaktis motivatsioon, pole teostatud kaalutlusõigust ning haldusakt ei ole proportsionaalne. Kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt vastab Haldusmenetluse seadustiku § 54, 55 ja 56 nõuetele. Haldusakt on üheselt mõistetav ja põhjendatud, välja antud pädeva isiku poolt, korralduse juures olevas lisas on toodud ära kõik kaevandamisega seonduvad tingimused. Haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest (HMS § 6) tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huvi. Antud juhul ei ole tuvastatud, et vastustaja oleks teinud kaevatava korralduse väljaandmisel menetlusvigu või vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist. Kohtus tuvastatud asjaolusid hinnates on kaevatav korraldus kooskõlas vaidlusalusel perioodil kehtinud õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega. Samas jääb kohus sama seisukoha juurde, kui kaebuse esialgsel menetlemisel kaebetähtaja küsimuses, et
  23. isikul on tekkinud põhiseadusest tulenev õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest tulenev lootus - arvates 14.10.2002 saada luba maavarade kaevandamiseks. Õiguskindluse põhimõte peab kaitsma isiku ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära seda õigust, mis talle on antud ja ta on hakanud seda õigust realiseerima. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 26 lg 1 p.
  24. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.