) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. …, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja esitas S.S’i (sünd. ….a.) ülalpidamiseks elatise suurendamise nõude lähtudes lapse vajaduste suurenemisest. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha 2000 krooni seoses hindade tõusu ja lapse pidevalt suurenevate vajadustega toidule, riietusele, huvialaringidele, kultuuriüritustele jne.). Kostja maksis le elatist 500 krooni kuus Tallinna Linnakohtu ….a. (tsiviilasi nr. …) alusel.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr. 328 on kuupalga alammääraks 2006.a. kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Kostja nõustub elatise suurendamisega käesoleval ajal kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o.1500 krooni, kuna kostja on kohustatud andma ülalpidamist ka oma alaealisele Carmen Sirel’ile. Kostja sõnul oli ta vahepeal tööta, kuid käesoleval ajal töötab ta autojuhina töötasuga ca 6000 krooni kuus.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. Hageja ametipalk on 4950 krooni kuus (tlk. 7), kostjal ca 6000 krooni kuus. Pooled ei ole kohtule esitanud muid andmeid oma varalise seisu kohta. Kohus leiab, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. 2 Kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis tema väiteid tõendaks; nii C elatise maksmist kui ka autojuhtimise õiguse äravõtmisega kaasnenud töötust, kui ka muude varaliste kohustuste olemasolu kolmandatele isikutele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et seoses tema tervisliku seisundiga ei ole ta võimeline tasuma elatist lapse ülalpidamiseks hageja poolt taotletud summas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks S.S’i (sünd. ….a.) ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni. Tuginedes
Kohus leiab, et elatusraha suuruse muutmise hagi puhul muudetakse elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse ….a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Kuni 31.12.2005.a kehtinud (TsMS) 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni riigilõivu 1400 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1400 krooni. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 79,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus eh protsessiosalistele menetlusdokumentide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.