2-05-22519/1

2-05-22519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-05-22519 Tsiviilasi E.Nhagi OÜ vastu 12156.50 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.N Kostja OÜ esindaja M.S Kohtuistungi toimumise aeg 24.
4. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt. E.Nkasuks lepingujärgne võlgnevus 9279 (üheksa tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) krooni 50 senti ja viivis 260 (kakssada kuuskümmend) krooni 85 senti. Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt:
5. E.Nkasuks tasutud riigilõiv 865 (kaheksasada kuuskümmend viis) krooni 45 senti;
6. Eesti Vabariigi kasuks menetlukulu 75 (seitsekümmend viis) krooni 35 senti. Välja mõista Endel Namsingilt Eesti Vabariigi kasuks menetlukulu 20 (kakskümmend) krooni 65 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda … arvele: … nr … või … nr …, viitenumber …. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1 kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 9279.50 krooni ja viivised 2877 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli hageja ja kostja vahel ….a sõlmitud töövõtuleping CH …, mille kohaselt hageja kohustus teostama elamute haldamist ja kostja kohustus maksma lepingus ette nähtud tasu. Kostja esindaja lõpetas lepingu ….a suulise avaldusega. Hageja esitas kostjale arved: …..a septembrikuu eest arve nr …. summas 7522 krooni ja ….a oktoobrikuu eest arve nr … summas 1757.50 krooni (5 tööpäeva). Vastavalt lepingu p 5.
7. tuli teostatud tööde eest tasuda hiljemalt järgmise kuu ….. Kostja arveid ei tasunud. Vastavalt lepingu p 5.
8. oli töövõtjal õigus nõuda viivist tasumisega viivitamise eest 0,07% arve summast iga maksetähteaega ületanud päeva eest. Vastavalt sellele on viivis 01.12.2005.a seisuga arvelt nr …2421.90 krooni ja arvelt 033 455.10 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et poolte vahel oli ….a sõlmitud töövõtuleping. Kostja põhjendas lepingu ülesütlemist sellega, et hageja võttis kostjale kohustusi sõlmides ….a tellimuslepingu , kuigi tal puudusid selleks volitused. Hageja varjas teadlikult lepingu sõlmimist ja sellega võetud kohustusi. Kostja väitis, et pooled leppisid ….a kokku lepingu lõpetamises kirjalikus vormis, kuid sellele pidid eelnema läbirääkimised hageja tasu vähendamiseks seoses kostjale tekitatud kahju hüvitamisega. Hageja hoidis läbirääkimistest kõrvale ega täitnud ka võetud lubadust selgitada klientidele nende poolt esitatud kaebustega seonduvat. Kostja selgitas, et hageja on ka varem rikkunud lepingutjätnud korduvalt esitamata aruanded, kliendid on esitanud kaebusi tema tegevuse ja käitumise suhtes jne. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti ….a töövõtuleping … (t lk 5-9), mida pärast selle tähtaja lõppemist ….a pikendati. Leping lõpetati 07.10.2005.a. Pooled ei vaidle ka selle üle, et avalduse lepingu ülesütlemiseks tegi kostja ja hageja ülesütlemisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on esitatud asjaoludele tuginedes seisukohal, et kostja ütles lepingu üles lähtudes VÕS § 196 lg 1: kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb lepingu rikkumise korral anda lepingut rikkunud poolele tähtaeg rikkumise lõpetamiseks, kuid VÕS § 116 lg 2 p 2-4 sätestatud juhtudel ei ole tähtaja andmine vajalik. Kostja selgitas, et lepingu ülesütlemise põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et hageja tegi ilma volituseta kostja nimel tehingu- sõlmis ….a tellimuslepingu AS-ga (t lk 23). Hageja lepingu sõlmimisest kostjale ei teatanud. Hageja väitis kohtus, et tal oli lepingu sõlmimiseks olemas luba, kuid oma väiteid millegagi ei tõendanud. Kostja selgituse kohaselt sai kostja teada lepingu olemasolust alles oktoobri alguses AS-lt. Kohus leiab, et hageja käitumist tuleb lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ilma ette teatamata. Nimelt vastavalt TsÜS § 120 lg 2 määrab volituse ulatuse esindatav. Töövõtulepingus ei sisaldu hageja õigust sõlmida kostja nimel lepinguid kaupade hankimiseks 2 nii suures mahus nagu tellimuslepingus näidatud. Lepingus on hageja kohustustena küll mainitud kohustus koguda allhankijate toodete ja teenuste tutvustusi ja hinnakirju (p 3.3.6), vajalike kommunaal-ja muude ressursside hankimise sisseostu korraldamine (p 3.4.1), tellija või kliendi tellimusel tehtavate väikeremontide korraldamine ja järelvalve tagamine (3.2.7) ning muud korraldavad, järelvalvavad ja informeerivad tegevused. Terve elamu akende tellimuslepingu sõlmimist aga ei saa lugeda ühekski eelmainitud tegevuseks. Kuna hageja sõlmis lepingu talle antud volituse piire ületades, on võimalik, et tema tegevus tekitas kostjale kahju. Kostja kahju nõuet käesolevas menetluses ei esitanud. Samas oli hageja tegevus aga selline, et tingis ilmselt usalduse kaotuse tema suhtes. Seda lisaks asjaolule, et väidetavalt ei olnud kostja rahul ka hageja poolt lepingu täitmisega üldiselt (kostja tõendid hageja lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise ja ebaeetilise käitumise kohta t lk 24, 3839), kuigi nimetatud asjaolule oli kostja hageja tähelepanu juhtinud (t lk 25). Kostja selgitustest ja käitumisest selgub, et eelnevaid hageja rikkumisi ei peetud nii rasketeks, et leping erakorraliselt üles öelda. Kohus asub seisukohale, et hageja rikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 116 lg 2 p 3 alla, mistõttu VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ei olnud vajalik anda. Kuigi pooltel ei ole vaidlust lepingu lõpetamise üle, analüüsis kohus lepingu ülesütlemise aluseid ja põhjusi, kuna just nimetatud asjaolud tõi kostja välja põhjusena, miks ei täidetud kohustust tasuda hagejale tehtud töö eest. Kohus peab aga asuma seisukohale, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud. Vaatamata sellele, et leping öeldi üles hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu, tuleb lepingu lõppemiseni mõlemal poolel täita omale lepinguga võetud kohustusi. Kostja ei tõendanud, et hageja jättis lepinguga endale võetud kohustused kas täiesti või olulisel määral täitmata perioodil, mille eest arved nr 032 ja 033 esitati. Seega on kostjal kohustus tasuda talle osutatud teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele (t lk 10-11), kokku summas 9279.50 krooni ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsÜS § 130 on võimalik, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuid käesolevas menetluses seda ei esitatud. Hageja esitas kostja vastu ka viiviste nõude lähtudes töövõtulepingu p 5.
9. Nimetatud lepingu punkt sätestab, et juhul, kui tellija ei tasu arvet õigeaegselt, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,07% päevas arve summast iga maksmistähtaega ületanud päeva eest. VÕS § 101 p 6 ja § 113 kohaselt võib rahalise kohutusega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissnõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loeti sama seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepingus on ette nähtu kõrgema intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääraks 0,07% päevas, mis on kõrgem seadusjärgset viivisemäärast, mistõttu tuleb kohaldada lepingus kokku lepitud määra. Kohus tuvastas, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata- arvete alusel oli tasumata kokku 9279.50 krooni. Vastavalt arvele 032 (t lk 10) tuli tasuda 7522 krooni, arvel maksetähtaeg ….a. Vastavalt arvele ... (t lk 11) tuli tasuda 1757.50 krooni, arvel maksetähtaeg ….a. Hageja esitas arve ... (t lk 12) viiviste nõudes summas 2877 krooni. Kohus leiab, et hageja viiviste arvestus on ebaõige. Lepingu p 5.2 kohaselt maksab tellija iga kuu 15.-daks kuupäevaks vastavalt eelneva kuu eest esitatud arve. Seega oli lepingus kokku lepitud maksetähtajaks 15.-s kuupäev. Hageja on arves ... märkinud maksetähtajaks … ja arves ... …. Kohus leiab, et arvete sissenõutavaks muutumise määramisel tuleb lähtuda poolte vahel lepingus kokku lepitust. Seega on viiviste arvestus arves ... vale päevade arvestuse osas: seisuga ….a oli kostja arve ... osas viivituses 46 päeva (hageja arvestuses õige) ja arve ... osas 15 päeva (hageja arvestuses 37 päeva). Miskipärast on hageja arvetanud ka viiviste 3 summad ebaõigesti. Kohtu arvestuse kohaselt on arve ... puhul viiviseks 5.27 krooni päevas, arve ... puhul 1.23 krooni päevas ( 0,07% 7522.- kroonist on 5,265, 1752.50 kroonist aga 1,226). Võttes aluseks viivitatud päevade arvu kummagi arve puhul, tuleb koguviiviseks 260.85 krooni (5.26 X 46=242.40; 1.23 X 15=18.45). Kostjalt kuulub seega välja mõistmisele viivis 260.85 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja tasus hagi esitamise riigilõivu 1050 krooni (t lk 14, 18). Kohus tegi asja menetlemisel posti edastamisele kulutusi 96 krooni. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja nõue oli kokku 12 156.50 krooni, millest kohus rahuldas 9540.35 krooni s.o 78,5% ulatuses. Samas ulatuses tuleb kohtukulud välja mõista kostjalt: hageja kasuks 865.45 krooni riigilõivu katteks ja riigituludesse 75.35 krooni menetluskulude katteks. Hagejalt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulu summas 20.65 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 4