KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-342 H

§-dele 61 lg 1; 62 lg 2 p

1. Kohtuistungitel täpsustas kaebaja nõuet, jäädes nõude juurde seoses Lasva Vallavalitsuse eelhaldusaktidega, pidades Võru Linnavalitsuse osas asjaajamist liialt kulukaks võrreldes nõude suurusega, ning teatas, et Võru linna puudutav maamaks on tasutud. Kaebaja oli seisukohal, et maksuteade nr 141142 vastab tühise haldusakti tunnustele.
2. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhalduri andmetel on maksuteate nr 141142 osas kaebajale eelhaldusaktid teatavaks tehtud 18.05.2004 ja maksuteate nr 390317 osas 26.05.
3. Kuna kaebaja maakasutuste maksustamishinnad ei ole
4. aastaga võrreldes muutunud, siis ei olnud kohalikel omavalitsustel kohustust
5. a uusi eelhaldusakte kaebajale saata. Kuna kaebaja ei ole nimetatud eelhaldusakte vaidlustanud, siis lähtuvalt

§ 61kehtivad need käesoleva ajani.

HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis 28.09.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub kaebuse rahuldamiseks alus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise või vabaduse piiramise näol. Maksuteade nr 390317 on õiguspärane haldusakt. Võru Linnavalitsus on kaebajale 26.05.2004 saatnud maatüki maksustamishinna akti, mis on olnud aluseks ka
2. a maamaksu määramisel Võru linna territooriumil asuva maa suhtes. Kaebaja ei ole vaidlustanud
3. a eelhaldusaktide saamist. Kaebaja on
4. a maamaksu tasunud, mistõttu puudub alus ka maksuteate nr 390317 tühistamiseks, kuna maksuteate menetlemine on toimunud kooskõlas

§ 61lg 2 sätestatuga.

Maksuteadet nr 141142 tuleb samuti käsitleda õiguspärase haldusaktina, vaatamata sellele, et vastustaja ei ole suutnud tõendada seitsmest kahe eelhaldusakti (nr 1201-1 ja 1029-1) Lasva Vallavalitsuse poolt kaebajale allkirja vastu teatavaks tegemist kooskõlas

§ 25lg 2 sätestatuga.

Kuna aga kaks vaidlusalust eelhaldusakti on olnud aluseks ka

1. a maamaksu osas, mille suhtes
2. a antud maksuteadet ei ole kaebaja vaidlustanud ja
3. a maamaks on kaebaja poolt tasutud, siis asus kohus seisukohale, et kõik seitse eelhaldusakti on kehtivuse omandanud hiljemalt
4. a maksuteate kaebajale teatavaks tegemise järgse maamaksu tasumisega. Lisaks on ka maksuteadete lisas kõigi eelhaldusaktide olulised andmed toodud, mis on tõendatud nii
5. a maksuteate kui maa maksustamishinna aktidega. Kahe eelhaldusakti allkirja vastu teatavaks tegemata jätmises osas tugines kohus tunnistaja Krista Lepa ütlustele, mis kordavad oma sisus algallikana Lasva Vallavalitsuse vastavaid õiendeid, ja kaebaja seletusele. Kaebaja seletuse õigsusele viitab koopia Lasva Vallavalitsusele esitatud taotlusest, milles A.L. palus vallavalitsusel
6. a selgitada viie maksustamishinna aktiga 2 seonduvat. On tõenäoline, et A.L. oleks selgitust küsinud kõigi seitsme akti kohta, kui need oleks tema valduses olnud. Kuna vallavalitsus ei ole maksuametile esitanud kirjalikke tõendeid aktide kaebajale allkirja vastu teatavaks tegemise kohta, siis tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada kaebaja kasuks. Vaatamata sellele ei ole aga maksuteate nr 141142 puhul tegemist tühise haldusaktiga, kuna puuduvad

§ 63lg 2 sätestatud tühisuse alused.

Samuti ei esine alust maksuteate tühistamiseks seoses eelhaldusaktide kehtivuse eelduse puudumisega. Kuna 2005. a ei pidanud

§ 61lg 2 kohaselt kaebajale uuesti teatavaks tegema 2004.

a koostatud maa maksustamishinna akte, sest mingeid muudatusi ei toimunud, siis luges kohus kõik seitse eelhaldusakti kaebajale

§ 61lg 1 mõttes teatavaks tehtuks hiljemalt 2004.

a maamaksu tasumise seisuga, kuna kaebaja on täitnud kohustuse, mis tulenes

1. a maksuteate ja eelhaldusaktide koostoimest, mis välistab põhimõtteliselt
2. a antud eelhaldusaktide tühistamisnõude rahuldamise. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist asjaolu, mis viitaks eelhaldusaktide õigusvastasusele ja ta ei ole selleks sätestatud 1-kuulise tähtaja jooksul taotlenud ka eelhaldusaktide tühistamist. Muuhulgas arvestas kohus asjaoluga, et kaebaja on Lasva Vallavolikogu ja ka maakomisjoni liige, mistõttu ei esine tema puhul asjaolusid, mis oleks takistanud tal täiendava vajaduse ilmnemisel tutvuda maksuteadete alusandmetega ja eelhaldusaktidega. Neil asjaoludel oli kohus seisukohal, et olgugi, et asjas on tuvastatud menetlusnõuete järgimise puudujääk Lasva Vallavalitsuses seonduvalt eelhaldusaktide teatavakstegemisega, ei ole rikkumine mõjutanud asja sisulist otsustamist Maksu- ja Tolliametis, mille tõttu puudub alus maksuteate nr 141142 tühistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. A.L. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada maksuteade nr 141142 ning tunnistada viie maamaksustamishinna akti – nr 280-1, 1006-1, 486-1, 924-1, 1016-1 – tühisust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohtuotsuses (p 2) viidatud Lasva Vallavalitsuse 08.03.2005 korraldus nr 46 puudub. Alusetu on kohtu põhjendus, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise näol. Maksuteade tekitab rahalise kohustuse. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-3303 on selgitatud, et valla- või linnavalitsusel tuleb teha maatüki maksustamise määramiseks otsustus, mis eeldab üksikakti vastuvõtmist.

§ 61lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kohustuse täitmiseni.

1. a maatüki maksustamishinna akti järgi on
2. a maamaks tasutud, sellega on kohustus täidetud. Seega on akti kehtivus lõppenud. Kaebaja on esitanud vaide viie talle esitatud maatüki maksustamishinna akti tühistamiseks ja maamaksu seadusega vastavusse viimiseks Lasva Vallavalitsusele 15.06.2004, kuid pole vallavalitsuselt siiani vastust saanud. Vastavalt MKS § 146 lg 1 vaide või kaebuse esitamine ei peata maksuteates kajastatud maksukohustuse täitmist – ei saa keelduda maksu maksmisest ja maksukohustuse täitmine ei too kaasa maksuteatega nõustumist. Kaebaja on alates 05.05.2003 teinud Lasva Vallavalitsusele kirjalikult ja suuliselt järelepärimisi maamaksu suuruse osas, kuid pole ühtegi vastust saanud.
3. a pole ühtegi maatüki maksustamishinna akti esitatud. Volikogu liikmeks olemine ei anna kaebajale rohkem õigusi teistest kodanikest. Kaebaja on vaidlustanud ka maksuteated nr 280398 ja 110534
4. a ning need tühistati. Kuna kaebaja pole maamaksu kohustuste tekkes selgust siiamaani saanud, oli ta sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kõik viis maatüki maksustamishinna akti (tl 55-59) ei vasta

§ 54-57 sätestatule.

Riigikohtu halduskolleegium on väitnud kohtuasjas nr 3-3-1-33-03, et oluline on, et selle haldusakti vormistamisel oleks järgitud

§-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid. Vastustaja on 3 tunnistanud tl 64, et koormaval haldusaktil peab olema vaidlustamise viide, eelhaldusaktide puhul ei ole kaebajale maksukohustust tekitatud. Puudub haldusakti andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg. Samuti puudub vastavalt

§ 56

lg 2 haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

§ 63

lg 1 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan.

§ 63

lg 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kuna maatüki maksustamishinna aktid ei ole kooskõlas maamaksuseadusega, siis on kohustused vastukäivad seadusega. Seaduse järgi ei ole võimalik tekitada kaebajale suuremaid kohustusi kui teistele kodanikele. See on põhiseaduse vastane.

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on Lasva Vallavalitsus ning Võru Linnavalitsus võtnud vastu maatüki maksustamishinna määramiseks vastavad üksikaktid ja need kaebajale
2. a teatavaks teinud. Kaebaja maa maksustamishindades ei ole
3. a erisusi võrreldes
4. aastaga ning
5. a talle esitatud eelhaldusakte ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, st tulenevalt

§ 61

kehtivad need kaebaja suhtes käesoleva ajani, ning Riigikohtu viidatud lahendis märgitud eelhaldusakti olemasolu nõue on täidetud. Rahaline kohustus tekib maamaksuteate alusel, mille väljastab maksuhaldur, seega apellandi viide

§ 61lg 2 ei ole asjakohane.

Apellandi viide

§-dele 54-57 ei ole tulenevalt

§ 58

asjakohane, kuna apellant ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis kinnitaks, et menetlus- ja vorminõuete mittejärgmine on mõjutanud asja sisulist otsustamist. Ka on asjakohatu apellandi viide

§ 63. Apellandi väide, et ta on vaidlustanud ka 2004.

maamaksuteated nr 280398 ja 110534 ning need on tühistatud, ei ole asjakohane, sest ei oma mingit puutumust käesoleva kohtuvaidlusega. Käesoleva kohtuvaidluse seisukohalt ei ole asjassepuutuvad ka apellandi väited Lasva Vallavalitsuse poolt vaidele mittevastamise kohta. Kohtuotsuse asjaolude faktilises kirjelduses märgitud viide Lasva Vallavalitsuse 08.03.2005 korraldusele nr 46 on ebatäpne. Lasva Vallavalitsus on teinud sama kuupäeva ja numbriga korralduse

1. a. Eeltoodud ebatäpsus ei muuda kohtuotsust seadusevastaseks, tegemist on eksimusega, mis ei ole mõjutanud asjas sisulise otsustuse tegemist kohtu poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebust läbi kooskõlas HKMS § 34 lg 2 osas, millega vaidlustatakse Tartu Halduskohtu 28.09.
3. otsus
4. a maksuteate nr 141142 tühistamata jätmise osas.
5. Apellatsioonkaebuse nõuded, millega kaebaja taotleb tuvastada viie maa maksustamishinna akti tühisus väljuvad apellatsiooni korras edasikaebamise piiridest, ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
6. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise või vabaduse piiramise näol. 4 Kaebaja väitel ei ole talle kätte toimetatud
7. aasta maamaksu teate nr 141142 aluseks olevatest maa maksustamishinna määramise aktidest kahte ja ülejäänud viis akti ei vasta haldusakti nõuetele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse poolt väljastatud maksuteate 2005.a maamaksu kohta aluseks on maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud maa korralise hindamise tulemused. Kaebaja poolt vaidlustatud maksuteate lisa p. 4 on viide, mille kohaselt konkreetsed maa maksumäärad on kehtestatud Lasva Vallavolikogu määrusega 14.01.2005 nr
8. Toimikus olev Lasva Vallavolikogu määrus 14.01.2005 nr 1 (lk 35) kordab maksumäärade kehtestamisel 2004 aasta määrasid. Halduskohus on õigesti leidnud, et
9. a ei pidanud

§ 61lg 2 kohaselt kaebajale uuesti teatavaks tegema 2004.

a koostatud maa maksustamishinna akte, sest mingeid muudatusi ei toimunud.

§ 61

lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjaosalistel ei ole vaidlust selles, et

1. a võrreldes
2. a kaebaja maa maksustamishinna osas muudatusi ei toimunud, siis ainuüksi vallavalitsuse poolt vormistatud maksustamishinda sisaldava haldusdokumendi teistkordne mittekättetoimetamine ei ole kaevatava haldusakti, s.o
3. maksuteate, tühistamise aluseks. Kui üks eelhaldusakt on aluseks mitmele järgnevalt väljaandmisele kuuluvatele haldusaktidele, siis piisab eelhaldusakti kättetoimetamisest ühel korral kas enne esimese haldusakti väljaandmist või koos nimetatud haldusaktiga. Ringkonnakohus märgib, et kui maa maksuteatega koos ei edastata maksu määramise kohta vastuvõetud haldusdokumente, siis

§ 55

lg 1 sätestatud eelduse, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav, korrektseks järgimiseks peaks maksuteates olema ka informatsioon, kelle poolt ja millal maksumääramise aktid on eelnevalt maksusubjektile edastatud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et ka nimetatud viite puudumine ei too kaasa haldusakti tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et kui

1. tehti maksustamishinda fikseerivad haldusdokumendid kaebajale teatavaks, siis tuleb lugeda see piisavaks, et lugeda sama eelhaldusakt kehtivaks jätkuvalt ka
3. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kaebajale oleks nõuetekohaselt kõik maksustamishinda fikseerivad haldusdokumendid
4. teatavaks tehtud. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et toimiku lehekülgedel 24-30 asuvaid 7 maaüksuse kohta käivaid maksustamishinna akte kaebajale edastatud ei ole. Tunnistajana ülekuulatud maakorraldaja Krista Lepa ütluste kohaselt (lk 60-61) andis ta
5. mail
6. isiklikult kaebajale üle seitse eelhaldusakti, mis asuvad toimiku lehekülgedel 55-
7. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud lehekülgedel asuvad viis eelhaldusakti, mille üleandmise kohta kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole (nr-id 486-1; 1016-1; 924-1; 1006-1; 280-1), märkides siiski, et kättetoimetamine ei ole toimunud kooskõlas seadusega ning kättesaamist tõendab vaid kaebaja kinnitus. Ringkonnakohus leiab, et kahe eelhaldusakti kättetoimetamist asjas tõendatud ei ole, samale seisukohale asus põhjendatult ka halduskohus. 5 Asjaosalistel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale üleantud eelhaldusaktid ei vasta haldusdokumendile esitatavatele vormi ega sisu nõuetele, millised tulenevad

§-dest 55-57. Kuna tegemist on andmebaasist väljatrükkidega, siis puudub aktides

§ 55

lg 4 kohaselt kirjalikus haldusaktis nõutud märge selle andnud haldusorgani nimetuse, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime, haldusakti väljaandmise aja kohta, samuti pädeva isiku allkiri ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Samuti puudub nimetatud aktides

§ 57

lg 1 kohane viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna

1. maksuteate esitamise ajaks ei olnud kaebajale kahe maatüki osas maksustamishinna akte teatavaks tehtud, puudub alus lugeda neid kaebaja suhtes kehtivateks
2. maa maksumäära osas.
3. Halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja
4. aasta maksuteate alusel maamaksu tasus ning eelhaldusakte ei vaidlustanud, siis tuleb lugeda ka kättetoimetamata eelhaldusaktid kaebaja suhtes kehtivateks
5. aastal, ei ole õige. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja tasus
6. maksuteate alusel maamaksu, ei teatavakstegemata eelhaldusakti etteulatuvalt järgmiste haldusaktide suhtes kehtivaks. muuda Vaidlustatud maksuteates on viide, et maksumäärad on kehtestatud Lasva Vallavalitsuse 14.01.
7. määrusega nr
8. Seega
9. a maksumäärad on kehtestatud uue aktiga. Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka kaebaja käitumist, kuna asja materjalidest on näha, et kaebaja pöördus juunis
10. Lasva Vallavalitsuse poole taotlusega tühistada maa maksustamishinna aktid nr-id 486-1; 1016-1; 924-1; 1006-1; 280-
11. Seega juba
12. pärast osade

§ 61

lg 1 tulenevalt ei ole adressaadile teatavaks tegemata või kättetoimetamata haldusakt kehtiv. Eelhaldusaktist, mis ei ole kehtivust omandanud, ei saa haldusorgan haldusakti andmisel lähtuda. Eelnevast tuleneb, et vaidlustatud maksuteade on ebaõige ja see tuleb tühistada. 11. Kuna apellatsioonkabus kuulub rahuldamisele, tuleb kaebajale hüvitada tasutud riigilõiv 20 kr. Halduskohtus on kaebaja taotlenud bensiinikulu katteks välja mõista 900 kr. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja sõidukulu on ülemäära suur, kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta kulutas 360 km läbimiseks 900 kr eest bensiini. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 522 kr (arvestusega, et 10 liitrit kulub kütust 100-le km; bensiini hind oli 14.50 l). Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi