Obsah (5)

§ 40§ 58§ 66§ 64§ 11

3-05-97 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ago Kutsar, Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-97 Haldus

) §-e 40, 64, 66 ja 70 lg

1. Samuti on vallavolikogu rikkunud kaebuse esitaja suhtes õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Haljala Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt avalikustati vabade põllumajandusmaade plaan ja registreerimisleht 11.09.
2. Maareformiseaduse (MaaRS) § 221 lg 2 alusel on väljaspool linna või tiheasustuse ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde. Maa ostueesõigusega erastamisel loetakse piirnevateks vabadeks maadeks selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi, millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. MaaRS § 22 lg 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta vaba põllumajandusmaa. Maareformiseadus eelistab maa ostueesõigusega erastamist ja sellest tulenevalt on maatükk KV-16 käsitletav piirneva vaba maana MaaRS § 221 lg 2 mõttes. Sellest tulenevalt on maatükki KV-16 eesõigus erastada elamu omanik E. P. Nõustuda ei saa väitega, et vallavolikogu ei kaasanud kaebuse esitajat haldusmenetlusse. Haljala Vallavalitsus teavitas oma 16.12.2004 kirjaga kaebuse esitajat, et on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki KV-16 kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kolmas isik E.P. vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt omandas E.P. elamu vallasasjana 15.10.2004 kinkelepinguga. Seega oli E.P. peale elamu omandamist õigus saada maaomanikuks MaaRS-s sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 221 lg 1 sätestas, et ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10 ja 20 lg-tes 11, 12 ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. MaaRS § 221 lg 2 sätestas, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem kui 50 ha tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. 15.10.2004 sõlmitud ehitiste kinkelepingu p-st 2.1.
3. nähtub, et Haljala Vallavalitsuse 13.10.2004 kirja nr 5-6.5/278 kohaselt lepingu esemeks olnud ehitised asusid endisel Laane A-8 talumaal, millise osas ei olnud esitatud maa 2 tagastamise taotlust. Pärast E.P. poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist ei olnud enam põhjendatud käsitleda maatükki KV-16 vaba põllumajandusmaana. MaaRS §st 22 lg 2 tulenevalt käsitletakse vaba põllumajandusmaana üksnes maad, mille suhtes ei ole esitatud tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõudeid. Kasutusvaldusesse saab anda üksnes maad, mida saab lugeda vabaks põllumajandusmaaks. Maa kasutusvaldusesse andmine põhineb lepingulisel alusel ning seadus võimaldab kasutusvalduse lepingut lõpetada. Käeoleval juhul ei ole kaebajaga veel ka maatüki KV-16 kasutusvaldusse andmiseks lepingut sõlmitud. Seega ei saanud vallavolikogu otsus nr 89 rikkuda kaebaja õigusi, kuivõrd maareformiseadusest ei tulenenud kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamisega nimekirja kinnitatud isikule mingeid õigusi. Ekslik on kaebaja väide, et vallavolikogu tunnistas otsusega nr 89 tagasiulatuvalt kehtetuks eelmise otsuse nr
4. Vallavolikogu tunnistas eelneva otsuse nr 57 osaliselt kehtetuks mitte tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt. Otsuse nr 89 põhjendavast osast nähtub, et selle otsuse vastuvõtmine on tingitud asjaolust, et E.P. omandas 15.10.2004 elamu ja esitas 27.10.2004 vallavalitsusele avalduse elamu juurde 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kõik nimetatud asjaolud leidsid aset pärast volikogu otsuse nr 57 vastuvõtmist. Seega ei eksisteerinud otsuse nr 57 vastuvõtmise ajal ühtegi asjaolu, mis olid aluseks otsuse nr 89 vastuvõtmisel. Otsuse nr 89 vastuvõtmiseks oli õiguslik alus olemas tulenevalt

§-ist 66 lg 2 p 2, kuigi otsuses nr 89 sellele otseselt viidatud ei ole. Sellist viga aga ei saa lugeda oluliseks veaks, mis tooks kaasa otsuse nr 89 tühistamise. HALDUSKOHTU LAHEND Jõhvi Halduskohus tühistas 14. juuni 2005 otsusega Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 otsuse nr 89 ning tegi Haljala Vallavolikogule ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Otsuse põhjenduste kohaselt on haldusorgan Haljala Vallavolikogu taotleja ja kolmanda isiku suhtes rikkunud

§-s 40 sätestatud ärakuulamisprintsiipi.

§ 40

lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete esitamiseks ja asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Konkreetsel juhul otsustati asi kaebaja kahjuks. Haldusakt on ebaseaduslik, kuna see on välja antud

§-de 40, 64, 66 ja 70 lg 1 rikkumisega. Vallavalitsusel olnuks kahtluse tekkides võimalus hea halduse põhimõtetest tulenevalt kontrollida, kas kaebaja on 16.12.2004 kirja kätte saanud, milles vald teatas OÜ-le Õitseng, et on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki KV- 16 kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kaebaja eitas eelnimetatud kirja kättesaamist ja enda informeerimist varasema otsuse kehtetuks tunnistamise menetlusest.

§ 40

lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Menetlusosalise ära kuulamata jätmist ja tema mitteteavitamist menetlusosalise jaoks soodustava otsuse kehtetuks tunnistamise menetlusest tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist haldusakti andmisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 Haljala Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Jõhvi Halduskohtu 14. juuni 2005 otsuse täies ulatuses ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1. Ei ole põhjendatud, miks oli Haljala Vallavolikogu poolt OÜ Õitseng mitteteavitamine Haljala Vallavolikogu 17.02.2004 otsuse nr 57 muutmise menetluse alustamisest oluline menetlusviga.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

1. Ei ole põhjendatud, miks ei nõustutud halduskohus kolmanda isiku ja vastustaja väitega, et kaebuse esitaja haldusmenetlusse mittekaasamine ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vallavolikogu otsuse nr 89 tühistamiseks, kuivõrd antud juhul on tegemist menetlusnõuete rikkumisega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ning vallavolikogul tuleb nagunii teha uus samasisuline otsus.
2. Ei ole põhjendatud, miks nõustuti kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslik, kuna see on välja antud

§-de 40, 64, 66 ja 70 lg 1 rikkumisega. OÜ-t Õitseng teavitati Haljala Vallavolikogu 17.02.2004 otsuse nr 57 muutmise menetluse alustamisest, sest Haljala Vallavalitsus saatis 16.12.2003 OÜ-le Õitseng vastavasisulise kirja. Kirja ei ole vallavalitsusele tagastatud ja sellest tulenevalt on alus eeldada, et adressaat on kirja kätte saanud. OÜ Õitseng vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1. On väär apellandi seisukoht, et kohus ei ole põhistanud, miks ta hindas apellandi tegevust oluliseks menetlusveaks. 2. On õige, et apellant on rikkunud

§-des 40, 64, 66 ja 70 lg 1 sätestatut. 3. Võib

§ 66

lg 3 järgi haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks üksnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

1. Ei ole OÜ Õitseng vallavalitsuse kirja, millisele viitas apellant, kätte saanud. Kolmas isik E.P. nõustus apellatsioonkaebusega ja leidis, et:
2. On õige, et halduskohus on põhjendamatult tühistatud otsuse nr 89 üksnes põhjusel, et otsus on välja antud

§-de 40, 64, 66 ja 70 lg 1 rikkumisega. Asjaolu, et kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse, ei andnud alust kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks, kuivõrd nimetatud juhtumi puhul oli tegemist menetlusnõuete rikkumisega, millised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

1. On Haljala Vallavolikogu väitnud, et ta on teate kaebaja aadressil välja saatnud ja seda kirja ei ole postiasutusest vallavalitsusele tagastatud. Nimetatud kirja kui tõendit ei ole aga arvestatud, analüüsitud ega antud kirjale kui tõendile hinnangut ega märgitud, miks seda tõendina ei arvestatud.
2. Ei ole analüüsitud tagajärgi, mida toob kaasa otsuse nr 89 tühistamine kolmandale isikule. Otsus nr 89 oli E.P. t soodustav haldusakt ning otsuse tühistamine toob kolmandale isikule kaasa negatiivseid õiguslikke tagajärgi, jättes ta ilma maa ostueesõigusega erastamise õigusest oma elamu juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt HKMS §-st 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja sellele esitatud vastuväidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
3. Alusetu on väide, mille kohaselt halduskohus rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel menetlusnorme sellega, et ei põhjendanud, miks ta leiab, et OÜ Õitseng haldusmenetlusse kaasamata ja ärakuulamata jätmine on sellised olulised menetlusvead, mis toovad kaasa vallavolikogu otsuse nr 89 tühistamise. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti viidanud

§-dele 6, 11, 40 lg 1, 64, 66 ja 70 lg 1 ning põhjendatult leidnud, et OÜ Õitseng kui menetlusosalise haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja tema ärakuulamata jätmine on sellised menetlusvead, mis võisid mõjutada asja otsustamist, kuna haldusorgan ei ole enne vaidlustatud haldusakti andmist välja selgitanud kõiki sellise haldusakti (varasema ning OÜ Õitseng jaoks soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine) väljaandmise jaoks olulise tähendusega asjaolusid ning ei ole järginud ka

§-dest 64, 66 ja 67 tulenevaid kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ning üksnes asjaolu, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses viidatud paragrahvide sisu ja nende kohaldamise põhjusi laiemalt lahti kirjutanud, ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks, kuna tegemist ei ole HKMS § 45 mõttes menetlusnormi olulise rikkumisega, mis viis sisuliselt ebaõige lahendi tegemiseni ja mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Lisaks halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna tegemist oli varasema soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku (OÜ Õitseng) kahjuks, siis oli

§ 64

lg 1 ja 2 järgi tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, mille puhul tuli haldusorganil järgida ka

-s sätestatud nõudeid kaalutlusõiguse teostamiseks ning kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid, mis tulenevad

§-st 4 lg 2. Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 otsuse sisust ei nähtu, et vallavolikogu oleks nimetatud otsuse tegemisel üldse kaalutlusõigust teostanud ning sellele eelnevalt ka OÜ Õitseng arvamuse ja võimalikud vastuväited ära kuulanud. Kolmas isik on omapoolses vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kuna otsuse nr 89 tegemiseks esines seadusest tulenev alus –

§ 66

lg 2 p 2 - ning eeldatavasti sellel alusel (muutunud faktilised asjaolud, mille tõttu oleks haldusorganil õigus jätta haldusakt välja andmata) ongi otsus nr 89 tehtud, siis ei ole oluline see, kas OÜ Õitseng haldusmenetlusse kaasati ja ära kuulati või mitte, sest E.P. poolt erastamisavalduse esitamine uue faktilise asjaoluna jääb püsima. Haljala Vallavolikogu otsusest nr 89 ei nähtu, millisel

§-s 66 sätestatud alusel nimetatud otsus on tehtud ning isegi juhul, kui see otsus oleks tehtud

§ 66

lg 2 p 2 alusel, on haldusorgan ikkagi rikkunud samast paragrahvist ja isegi samast punktist tulenevaid nõudeid.

§ 66

lg 2 p 2 viitab otseselt sellele, et isegi selle punkti alusel haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb lisaks muutunud faktilistele asjaoludele või muudetud õigusnormile kaaluda ka seda, kas avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima või mitte, s. o seadus sätestab, et isiku kahjuks ka selle andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb enne sellise 5 haldusakti andmist arvestada ja täita

§-s 4, 64 ja 67 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid, millele on omakorda eelduseks

§-st 40 lg 1 tuleneva kohustuse täitmine, kuna kaalutlusõigust ei ole võimalik teostada ilma kõiki menetlusosalisi ära kuulamata. Sellele, et

§ 11

mõistes menetlusosaliseks olevale isikule kuuluvale ja

§-st 40 lg 1 tulenevale õigusele olla enne haldusakti andmist ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse, on viidanud ka Riigikohus 14.01.2004 lahendis nr 3-3-1-82-03. Samuti on Riigikohus 17.11.2003 lahendis nr 3-3-1-74-03 sisuliselt leidnud, et haldusmenetluses menetlusosaliseks oleva isiku ärakuulamata jätmist tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada konkreetse haldusmenetluses lahendatava küsimusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende kaalumist haldusakti andmisel, kuna isiku ärakuulamata jätmine on käsitletav üldise haldusmenetluse põhimõtte ja ka

§ 40lg 1 sätte olulise rikkumisena.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et OÜ Õitseng haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja tema ärakuulamata jätmine on sellised olulised menetlusvead, mis võisid mõjutada asja otsustamist ning seega ei ole käesolevas asjas alust

§ 58kohaldamiseks.

2. Eelnimetatu tõttu on samuti põhjendamatu apellandi väide, et halduskohus rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme ka sellega, et ei põhjendanud, miks ta ei arvesta vallavolikogu ja kolmanda isiku seisukohtadega, et tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, mis ei saa mõjutada asja otsustamist. Nagu juba varem märgitud, ei ole alust menetlusnormide oluliseks rikkumiseks lugeda seda, et halduskohus otsuse kohaselt üksnes nõustus kaebuse esitaja väidetega vaidlustatud haldusakti seadusevastasuse kohta, kuna selle andmisel on rikutud

§-dest 40, 64, 66 ja 67 tulenevaid nõudeid ja ei selgitanud vaidlustatud otsuses täpsemalt, mis põhjendustel ta kaebuse esitaja sellekohase väitega nõustub. 3. Kuna OÜ Õitseng esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole OÜ kätte saanud vallavalitsuse poolt väidetavalt OÜ-le saadetud 16.12.2004 teadet (toimiku lk 61) OÜ-le Õitseng soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ning negatiivse asjaolu tõendamist ei saa kaebuse esitajalt nõuda, siis tuli vastustajal tõendada, et viidatud kiri on OÜ-le saadetud ja OÜ on selle ka kätte saanud. Väidet, et 16.12.2004 kiri OÜ-le saadeti, vastustaja ühegi asjakohase tõendiga tõendanud ei ole ning apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kiri saadeti ja kuna kirja ei ole postiteenuse osutaja ka vallavalitsusele tagastanud, siis tuleb lugeda kiri adressaadile kätteantuks, ei ole sisuliselt asjakohased ega käsitletavad tõendina halduskohtumenetluses. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nimetatud vallavalitsuse kiri ei pruukinud veel tagada

§ 40

lg 1 nõude täitmist, kuna kirjas on märge üksnes selle kohta, et alustatakse vallavolikogu otsuse nr 57 kehtetuks tunnistamise menetlust, kuid ei ole selgitatud OÜ-l omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamise õiguse olemasolu ning ei ole antud nende esitamiseks tähtaega. 4. Vallavolikogu otsuse nr 89 tühistamisega ei ole rikutud ka kolmanda isikuna kaasatud E.P. õigusi, kuna halduskohus on otsuse nr 89 tühistanud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtete ja vastavate menetlusnõuete olulise rikkumise tõttu ning teinud Haljala Vallavolikogule ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Seega ei ole vallavolikogu otsuse nr 89 tühistamine sellekohase haldusmenetluse lõpetamine ning vallavolikogul on õigus ja võimalus asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus, järgides seejuures halduskohtu vaidlustatud otsusest ja

-st tulenevaid juhiseid ja põhimõtteid. 6 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi kohtukulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtukulude nimekirja ega taotlust nende väljamõistmiseks apellandilt. Ago Kutsar Viivi Tomson 7 Maili Lokk