Obsah (6)

§ 8§ 41§ 70§ 6§ 67§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1387 Hal

) § 41 lg 1 ja 3 kohaselt on pakkumiste tähtaeg pakkujaid kaitsev vahend, mida saab alati pikendada. Tähtaja lõppemine on

§ 8lg 2 p 5 kohaselt riigihangete pakkumismenetluse lõppemise eraldiseisev alus.

Uue riigihanke väljakuulutamine on

§-de 7 lg 2 ja § 8 lg 2 kohaselt õigusvastane, kuna varasema riigihanke kehtetuks tunnistamiseks puudus alus ja pakkumismenetlus alles käis. Vastustaja on korraldanud uue väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse viitenumbriga 021899, kuid ka selles on kaebuse esitaja pakkumine seadusevastaselt tagasi lükatud. 2. SA Ida-Viru Keskhaigla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on

§ 41lg 1 kohaselt pakkumiste jõusoleku aeg sätestatud imperatiivselt.

Ostjal puudub kohustus selle pikendamiseks ja antud juhul seda polegi tehtud, mistõttu on pakkumismenetlus pöördumatult lõppenud ja seda ei saa halduskohtu vahendusel taastada. Riigihanke nr 020514 tühistamist ei saa kohus rahuldada, kuna nimetatud riigihanke menetlus on Riigihangete ameti 01.09.2005 ettekirjutuse alusel kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisel pole põhjendatud ja hankeleping on juba sõlmitud, siis on riigihange lõppenud ja nõue pakkumismenetluse jätkamiseks on alusetu. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Jõhvi Halduskohus rahuldas
2. detsembri 2005 otsusega kaebuse ja tunnistas riigihanke nr 017074 kehtetuks tunnistamise SA Ida-Viru Keskhaigla poolt õigusvastaseks, tunnistas riigihangete nr 020514 ja nr 021899 väljakuulutamise SA Ida-Viru Keskhaigla poolt õigusvastaseks ning mõistis SA Ida-Viru Keskhaigla kohtukuludena OÜ Apex Medicus kasuks välja 21 328 krooni. 2 Otsuse põhjenduste kohaselt on avalikes huvides tegutseva asutuse õigused ja kohustused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel reguleeritud riigihangete seaduses. Pakkumismenetluse lõppemise alused on loetletud

§-s 8 lg 2. SA Ida-Viru Keskhaigla on oma vaidlustatud otsustuse tegemisel 20.06.2005 tuginenud §-le 8 lg 2 p 3, milles on sätestatud, et pakkumismenetlus lõpeb selle kehtetuks tunnistamisel. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist reguleerib

§ 70

ning see saab toimuda üksnes lg-s 1 loetletud juhtudel kas Riigihangete Ameti enda poolt või tema ettekirjutuse alusel. Kuna

§ 6

kohustab kohtlema kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt ja sama seaduse § 7 keelab korraldada riigihanget ilma hankelepingu sõlmimise kavatsuseta, pole ostja oma otsustustes vaba ning saab läbi viidud pakkumismenetluse edukat pakkujat väljaselgitamata ja temaga hankelepingut sõlmimata kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui Riigihangete Amet selleks korralduse annab või ilmnevad asjaolud, mis välistavad selle riigihanke lõpetamise hankelepingu sõlmimisega. Vastustaja pole ühegi sellise asjaolu olemasolu väitnud ega tõendanud. Samuti pole ta väitnud ega tõendanud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes pakkujatest sõltuvatel põhjustel. Vaidlustatud otsuses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks märgitud pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine on kajastatud

§-s 8 lg 2 p 5 pakkumismenetluse lõppemise iseseisva alusena ja saaks kaasa tuua pakkumismenetluse lõppemise üksnes sellisel juhul, kui see on toimunud pakkujate tegevuse tõttu.

§-s 67 lg 2 sätestatu kohustas SA Ida-Viru Keskhaigla pärast Riigihangete Ameti poolt 10.06.2005 tehtud otsuse nr 112-05/017074 täitmist pakkumismenetlust jätkama. See oli tegelikkuses ka võimalik, sest Riigihangete Ameti otsus saadi kaebaja enda kinnituse kohaselt kätte 15.06.

1. Seega oli veel piisavalt aega, et teha pakkujatele ettepanek oma pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks ning polnud mingit õiguslikku alust riigihanke nr 017074 pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja uute sama sisuga riigihangete nr 020514 ja nr 021899 väljakuulutamiseks. Kuna seadusandja pole kehtestanud, et pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemisel saab pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada või et see menetlus igal juhul iseenesest lõppeb, pole õige väide, et ostja ei peagi pakkujatele tähtaja pikendamise ettepanekut tegema. HKMS § 26 lg 1 p-st 3 tulenevalt on kohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks üksnes juhul, kui ta tuvastab, et kaebuse esitajal on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks olemas põhjendatud huvi. Kaebuse täienduses ja kohtuistungil põhjendas kaebaja esindaja seda huvi sooviga esitada hiljem kahju hüvitamise nõue ja saada tõendeid kriminaalmenetluse jaoks. Kriminaalasja tõendite kogumine toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt ega saa olla piisavaks aluseks käesoleva kaebuse rahuldamisel. Kuna kehtiv halduskohtumenetluse praktika võimaldab haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet esitada kahju hüvitamise nõude ettevalmistamiseks, väited kahju tekkimise kohta võivad olla tõesed ja kahju tegelikku olemasolu ei saa halduskohus tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida, on see kaebuse esitaja soov sobiv põhjendama tema huvi vaidlustatu õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebuse täiendav nõue oli esitatud riigihanke peale, mis kaebuse esitamise ajal polnud veel välja kuulutatud, mistõttu on mõlemad kaebaja poolt tasutud riigilõivud, s.o 10 000 krooni vaja vastustajalt välja mõista täies ulatuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. SA Ida-Viru Keskhaigla taotleb apellatsioonkaebuses Jõhvi Halduskohtu
3. detsembri 2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Apex Medicus kaebus rahuldamata. 3 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et apellant on pakkumismenetluse alusetult kehtetuks tunnistanud. Vastustaja õigus pakkumismenetlus kehtetuks tunnistada tulenes

§-st 41 lg 1, mille kohaselt pakkumine on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul ja see ei või olla pikem kui 90 päeva. Kõnealuses riigihankes tehtud pakkumiste jõusoleku tähtaeg oli möödunud; 2) on ebaõigesti leitud, et apellandil oli piisavalt aega, et teha pakkujatele ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

§ 41

lg 3 sätestab, et hiljemalt kümme päeva enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujale argumenteeritud ettepaneku seda pikendada. Apellant sai Riigihangete Ameti 10.06.2005 otsuse nr 112-05/017074 kätte 15.06.2005, pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes 20.06.2005. Seega ei olnud enam võimalik selle tähtaja pikendamiseks ettepanekut teha. Samuti ei tulene nimetatud sättest ostjale kohustust pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks; 3) puudus apellandil

§-st 64 lg 3 ja 4 tulenevalt seaduslik alus pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks vastustaja poolt Riigihangete Ametile kõnealuse vaidlustuse esitamisest kuni vaidlustuse lahendamiseni.

§ 41

lg 2 sätestab, et pakkumismenetluse peatamise korral ei pikene pakkumise jõusoleku tähtaeg, seetõttu kulges pakkumiste jõusoleku tähtaeg ka käesolevas menetluses edasi; 4) on asjakohatult viidatud

§-ile 7, sest asjas tuvastatud asjaolud ei viita sellele, et apellant oleks korraldanud riigihanke ilma kavatsuseta sõlmida hankelepingut; 5) on põhjendamata ja motiveerimata riigihangete nr 020514 ja nr 021899 väljakuulutamise õigusvastasus, mistõttu on rikutud HKMS § 25 lg 4, TsMS § 227 lg 1 ning § 231 lg

1. Isegi kui eeldada, et riigihanke nr 017074 kehtetuks tunnistamine on õigusvastane, siis ei toonud see automaatselt kaasa riigihangete nr 020514 ja nr 021899 õigusvastasusust ning nimetatud hangete väljakuulutamsed on iseenesest õiguspärased; 5) on alusetult välja mõistetud riigilõiv summas 10 000 krooni. OÜ Apex Medicus tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni ning 01.11.2005 esitas ta samas menetluses uue nõude riigihanke nr 021899 väljakuulutamise õigusvastaseks tunnistamiseks, tasudes ka sellelt nõudelt 5000 krooni riigilõivu. Kaebuse rahuldamise korral oli põhjendatud riigilõivu kohtukuluna väljamõistmine summas 5000 krooni, sest tegemist oli ühe kaebusega.
2. OÜ Apex Medicus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on vaidlustatud kohtuotsus õige ja põhjendatud, kuna

§ 8

lg 2 p 5 sätestab otsesõnu, et pakkumismenetluse lõppemise aluseks on pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel; 2) on paljasõnaline väide, et apellandi käsitlus pakkumiste jõusoleku tähtajast on kooskõlas Riigihangete Ameti seisukohtade ja praktikaga. Ainetu on apellandi väide, nagu oleks kaebaja pidanud õigel ajal tegema SA-le Ida-Viru Keskhaigla ettepaneku pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks; 3) on ebaõigesti leitud, et kohus ei ole otsuses põhjendanud riigihangete nr 020514 ja 021899 väljakuulutamise õigusvastasust. Halduskohus on õigustatult leidnud, et uute riigihangete väljakuulutamine oli vastuolus

§-ga

1. Kui ostja kuulutab välja uue riigihanke, olemata eelnevalt õiguspäraselt lõpetanud eelmist sama asja ostmiseks välja kuulutatud riigihanget, siis ei saa tal olla hankelepingu sõlmimise kavatsust mõlemas hankes; 4) on õigesti apellandilt välja mõistetud riigilõiv 10 000 krooni. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna Jõhvi Halduskohtu
3. detsembri 2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 sätetega halduskohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väidetest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud põhiliselt samu väiteid nagu halduskohtuski ja halduskohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Halduskohus on õigesti tunnistanud apellandi poolt 20.06.2005 pakkumismenetluse nr 017074 kehtetuks tunnistamise õigusvastaseks ning apellandi vastupidised väited ei ole põhjendatud. Pakkumismenetluse lõppemise alused on sätestatud

§-s 8 lg 2.

§ 8

lg 2 p 3 kohaselt on pakkumismenetluse lõppemise aluseks pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine.

§-s 70 on sätestatud pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise kord ning sama paragrahvi 1. lõike kohaselt saab see toimuda Riigihangete Ameti või tema ettekirjutuse alusel ostja poolt. Riigihangete Ameti 10.06.2005 otsusega nr 112-05/017074 rahuldati kaebaja vaidlustus riigihanke nr 017074 pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale ning tehti apellandile ettekirjutus tühistada 12.05.2005 riigihankekomisjoni otsus AS Siemens pakkumise edukaks tunnistamise kohta. Seega ei tulenenud Riigihanke Ameti apellandile tehtud ettekirjutusest pakkumusmenetlus kehtetuks tunnistada. Järelikult oli apellandi poolt pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine seadusega vastuolus ja seetõttu ka õigusvastane. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses on apellant tuginenud pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemisele. Halduskohus on õigesti leidnud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg ei olnud pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse ajaks veel saabunud ja sellele tuginemine ei ole seetõttu põhjendatud.

§ 8

lg 2 p 5 kohaselt on pakkumismenetluse lõppemise aluseks pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel. Apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses märkinud, millistel pakkujast sõltuvatel põhjustel jäi hankeleping sõlmimata. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses on apellant märkinud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes 22.06.2005 (t.l 109). Samas on apellant nimetatud otsuse teinud 20.06.2005, seega enne väidetava tähtaja saabumist. Ka see asjaolu kinnitab kaebuse esitaja väidet, et pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud ennatlikult ja vastuolus

§-s 8 sätestatud alustega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et

§-s 41 lg 1 sätestatud pakkumiste jõusoleku tähtaeg on sätestatud pakkuja kaitseks, mille jooksul peab pakkuja olema valmis eset pakutud tingimustel ostjale müüma. Pakkujal on õigus sõlmida leping ka pärast esialgses pakkumises antud pakkumise jõusoleku tähtaega ja kaebuse esitaja on kinnitanud, et vastav soov tal ka oli pärast jõusoleku tähtaega. Lisaks sätestab

§ 41

lg 3, et hiljemalt 10 päeva enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujale argumenteeritud ettepaneku seda pikendada. Kui pakkuja keeldub pakkumise jõusoleku tähtaega pikendamast, lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Apellandi otsustus pakkumismenetlus lõpetada oleks põhjendatud siis, kui apellant oleks eelnevalt täitnud Riigihangete Ameti otsuse, valinud eduka pakkumise ja küsinud viimaselt, kas ta on nõus pakkumiste jõusoleku tähtaega pikendama. Kui pakkuja poleks sellega nõustunud, saanuks apellant pakkumismenetluse lõpetada.

§ 67

lg 2 kohaselt oli apellandil pärast Riigihangete Ameti 10.06.2005 otsuses nr 112-05/017074 tehtud ettekirjutuse täitmist kohustus pakkumismenetlust jätkata. Apellandi väide, et tal ei olnud selleks seadusest tulenevat võimalust, ei ole põhjendatud. Apellandi viide

§-le 41 lg 2, mille kohaselt pakkumismenetluse peatamise korral ei pikene pakkumise jõusoleku tähtaeg, on iseenesest õige. Samas ei ole kaebuse esitaja ega halduskohus sellele 5 sättele tuginedes leidnud, et pakkumise jõusoleku tähtaeg pikenes seoses vaidlustusega Riigihanke ametis. Kuivõrd apellandil puudus seaduslik alus riigihanke nr 017074 pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks, ja seda tulnuks jätkata, siis puudus ka apellandil seadusest tulenev alus uute sama sisuga riigihangete nr 020514 ja 021899 väljakuulutamiseks.

§ 7

lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine.

§ 8

lg 2 ei näe ette võimalust, et üks riigihange võiks lõppeda sama asja ostmiseks uue riigihanke väljakuulutamisega. Riigihanke seaduse eesmärgist tulenevalt ei ole ostja oma otsustustes vaba ning saab pakkumismenetluse ilma edukat pakkujat välja selgitamata ja temaga hankelepingut sõlmimata ise kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad selle riigihanke lõpetamise hankelepingu sõlmimisega. Riigihangete nr 020514 ja 021899 väljakuulutamine on vastuolus eelnimetatud riigihangete seaduse sätetega ja seetõttu on halduskohus põhjendatult tunnistanud need õigusvastaseks. Halduskohus on vastavat otsustust ka põhjendanud ja apellandi väide, et halduskohtu otsus ei vasta selles osas HKMS § 25 lg 4 ning kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-de 227 lg 1 ja 231 lg 4 nõuetele, on ebaõige. Riigilõivuseaduse § 37 lg 18 kohaselt kaebuse esitamisel riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale tasutakse riigilõivu kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise olemasolu korral 3% selles pakkumises määratud riigihanke eeldatavast maksumusest, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni ning kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni. Nähtuvalt asja materjalidest oli kaebuse esitaja esitanud pakkumise kõigis kolmes vaidlustatud pakkumises ning sõltumata sellest, et kaebusi vaadati läbi ühes menetluses, ei tähenda see seda, et tegemist oleks ühes pakkumismenetluses tehtud otsuse vaidlustamisega. Seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et kaebuse rahuldamisel tulnuks temalt välja mõista riigilõivu ainult 5000 krooni (s.o ühe pakkumise eeldatav maksumus). HKMS § 84 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu vastavalt seadusele. Riigilõivuseaduse § 37 lg 14 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Kuna kaebuse esitaja vaidlustas kolmes pakkumismenetluses tehtud otsuseid, milledes ta oli pakkumise esitanud ja apellant vaidlustas halduskohtu otsuse tervikuna, siis tulnuks apellandil vastavalt riigilõivuseaduse §-le 37 lg 18 tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel on apellant tasunud riigilõivu 5000 krooni. Järelikult tuleb apellandilt täiendavalt välja mõista riigilõivu katteks 10 000 krooni. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kantud kohtukulud (riigilõiv ja õigusabikulud) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja 7