3-05-289/7

3-05-289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-289 Haldusasi A.P. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroo
2. aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2741 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2006 Menetlusosalised Apellant A.P. , esindaja advokaat Eerik Entsik Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
5. detsembri 2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroo
7. aprilli 2005 otsusega nr 2741 peatati A.P. mootorisõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. ARK Tartu büroo on lähtunud otsuse tegemisel LS § 41 lg 2 ja võtnud aluseks jõustunud Tartu Politseiosakonna otsuse nr 2602,05,003607
8. märtsist 2005 A.P. karistamise kohta liiklusalaste nõuete rikkumise eest LS § 7422 lg 2 järgi ning kehtivad karistused LS § 7422 lg 2 eest, jõustunud
9. oktoobril 2002,
10. veebruaril 2003,
11. mail 2003 ja
12. augustil 2004 KarRS § 26 lg 5 alusel. A.P. palus eeltoodud otsuse tühistada, leides kaebuse täienduses, et
13. oktoobril 2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusega on LS § 413 tühistatud ning kohaldamisele tulevad KarRS § 5 lg 2 ja PS § 23 lg 2 teise lause põhimõtted, mille kohaselt seadusel, mis kergendab või välistab karistuse, on tagasiulatuv jõud.
14. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Antud juhul kuulub kohaldamisele LS § 413 lg 8 ning
15. oktoobril 2005 jõustunud seaduse kohaselt loetakse isikute, kellel oli eelnevalt peatatud juhtimisõigus 24 kuuks, juhtimisõigus peatunuks 12 kuuks. HALDUSKOHTU LAHEND
16. Tartu Halduskohus jättis
17. detsembri 2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kaebajal enne viimast karistamist neli kehtivat liiklusalaste nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ja liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsused ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega oli vastustajal õigus rakendada vaidlusalusel perioodil kehtinud LS § 413 lg 8 sätteid. Kaebuse täienduses välja toodud põhimõtted on õiged, kuid
18. oktoobril 2005 kehtima hakanud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 31 rakendussätte lg 4 on rõhutatud seaduse kohaldamine isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui 12 kuuks enne
19. a
20. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel ning nende juhtimisõigus loetakse peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast arvates. Seega on seadusega üheselt sätestatud antud situatsioonis juhtimisõiguse peatamise kohaldamine. Seoses seadusemuudatusega on kaebajal lühenenud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ühe aasta võrra ning juhtimisõigus loetakse peatatuks 12 kuuks, arvates otsuses märgitud tähtajast. Kohus viitas vaidlusaluse perioodi seisukohtadele Riigikohtu üldkogu otsustes nr 3-4-1-10-04 ja 3-4-1-2-05, millega jäeti LS § 413 lg 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata. Samas tuleb arvestada avalikku huvi. Kuivõrd kaebajat on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest mitmel korral sõidukiiruse ületamisel ning muu rikkumise eest, siis on avaliku huviga kooskõlas sellise isiku suhtes juhtimisõiguse kohene peatamine, sest ta on potentsiaalseks ohuallikaks kaaskodanike elule, tervisele ja varale. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võib piirata kaebaja liikumis- ja eneseteostusevabadust, kuid tegemist ei ole põhiõiguste rikkumisega. Kuigi seaduseandja ei ole andnud võimalust haldusorganil kaalutleda, kas ja milliseks tähtajaks juhtimisõigus peatada, vaid on kehtestanud selle kohta imperatiivse normi, tuleb käsitleda iseseisvana igat juhtumit eraldi. Antud juhul on juhtimisõigus ära võetud 24 kuuks seoses mootorsõiduki juhtimisega ületades sõidukiirust üle 21 km/h. Liiklusseadus ei keela ARK-l isikut ära kuulata ning riive on proportsionaalne, kuna ära kuulamata jätmine ei too üldjuhul kaasa ebaõiget lahendit. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
21. A.P. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse kohaselt reguleerib väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 31 üksnes nende isikute õiguslikku olukorda, kes ei ole nende suhtes tehtud juhtimisõiguse peatamise otsust vaidlustanud. Isikute suhtes, kes on juhtimisõiguse peatamise otsuse vaidlustanud, kuuluvad kohaldamisele põhiseaduses ja karistusseadustikus 2 kehtestatud üldnormid, mille kohaselt kohaldatakse tagasiulatuvalt seadust, mis kõrvaldab teo karistatavuse. Kohus oleks pidanud kaaluma ka seaduse § 31 vastavust PS § 23 lg
23. juunil 2005 vastuvõetud seadusega on täiendatud muuhulgas karistusseadustikku ning üheselt fikseeritud, et juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist lisakaristusega, mida kohaldatakse väärteo korral. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele KarS § 5 lg 2, mis sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Nimetatud põhimõte tuleneb samuti PS § 23 lg 2 teisest lausest. Ka karistusseadustiku rakendussätetes on nimetatud põhimõte leidnud tunnustamist (§ 1 lg 1, 6). Riigikohtu üldkogu on otsuses nr 3-1-3-10-02 asunud seisukohale, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, on tagasiulatuv jõud ning selliste tegude eest karistust kandvad isikud tuleb karistusest vabastada. Ka halduskohtu praktikas on tunnustamist leidnud põhimõte, mille kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, millel on isiku suhtes soodsad õiguslikud tagajärjed (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-40-03, 3-3-1-7-03). Kuna
24. juunil 2005 vastuvõetud seadus tühistab LS § 413, mis oli apellandilt 24 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise aluseks, siis on välistatud nimetatud sätte alusel apellandi karistamine. Uue liiklusseaduse kohaselt saab LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo eest määrata lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üksnes ühest kuni kolme kuuni. Isiku karistamine toimub väärteomenetluses kaalutlusõiguse alusel, kus on tagatud ka isiku õigus olla ära kuulatud ning ennast kaitsta. Seega on seadus oluliselt kergendanud apellandi olukorda. Ka seaduse §-st 31 tuleneb apellandi jaoks ebaproportsionaalselt raske tagajärg. Liiklusseaduse uus regulatsioon näeb apellandi toime pandud rikkumise eest ette juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku uus regulatsioon näeb mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele ette võimaluse kohaldada raskeima lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalselt üheks aastaks.
25. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellant asunud ekslikule seisukohale uue liiklusseaduse tõlgendamisel. Juhtimisõiguse peatajal ei ole kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Juhtimisõiguse peatamise kestust saab muuta seaduseandja. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 31 isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui 12 kuuks enne
26. a
27. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Seega on seadusega üheselt sätestatud juhtimisõiguse peatamise kohaldamine juhul, kui isiku juhtimisõigus on peatatud enne
28. oktoobrit
29. Asjaolu, et väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumisega muutub liiklusalaseid süütegusid toimepannud isikute olukord raskemaks, on leidnud äramärkimist eelnõu seletuskirjas, kus märgitakse: „Kuna juhtimisõiguse äravõtmisele laienevad karistusõiguse üldpõhimõtted, muutub seadusemuudatuse jõustumisel liiklusväärtegude toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud juhtide olukord raskemaks. Näiteks pikeneb väärteo eest mõistetud karistuse kustumise aeg ning meie seadusandluses kaasnevad karistatuse olemasoluga mitmed olulised piirangud." Kuna kehtiv karistusõigus ei kohtleks kaebajat leebemalt kui varasem regulatsioon, siis ei ole tegemist ka põhiseadusliku riivega. Karistamisotsusele LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo eest järgnes automaatse järelmina juhtimisõiguse peatamine, kuid seda juhul, kui isik oli sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatud korduvalt. Isikute suhtes, kes panevad (panid) LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo toime pärast
30. oktoobrit 2005, on võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest 3 kuni kolme kuuni iga rikkumise eest eraldi alates juba esmakordsest rikkumisest. Alates
31. oktoobrist 2005 ei toimu enam juhtimisõiguse peatamist, vaid toimub juhtimisõiguse äravõtmine, mida kohaldab väärteomenetleja või kohus. Eeltoodule tuginedes ei ole isikud, kes panid toime LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo enne ja kes on pannud või panevad selle väärteo toime pärast väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumist, õigusrikkumisele järgnevatest tagajärgedest lähtuvalt omavahel võrreldavad. Seega ei saa antud juhul kerkida küsimust põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest põhiseaduslikkuse mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
32. detsembri 2005 otsus muutmata. Kuna halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 ja HKMS § 47 lg 3 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroo
33. aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 2741 peatati A.P. juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Sellise otsuse tingis asjaolu, et A.P. al oli LS § 7422 lg 2 ettenähtud 4 kehtivat karistust, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Apellatsioonkaebuses eeltoodud karistusi ei vaidlustata. Küll aga leitakse, et kuna alates
34. oktoobrist 2005 jõustusid liiklusseaduse muudatused juhtimisõiguse peatamise kohta, siis sellest tulenevalt tuleb apelleeritav halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus, arvestades halduskohtu otsusega tuvastatud A.P. karistusandmeid ja selles osas vaidluse puudumist, leiab, et Tartu Halduskohtu seisukoht ARK Tartu büroo
35. aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2741 seaduslikkuse kohta, on õige. Ringkonnakohus leiab, et ka
36. juunil 2005 vastu võetud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusest tulenevad ja
37. oktoobril 2005 jõustunud liiklusseaduse muudatused, mis käsitlevad juhtimisõiguse peatamist, ei anna alust ARK Tartu büroo
38. aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2741 ega Tartu Halduskohtu
39. detsembri 2005 otsuse tühistamiseks. Kuigi viidatud muudatustest tulenevalt tunnistati LS § 413 kehtetuks, on liiklusseadust täiendatud §-ga 773, mis käsitleb LS §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätteid. LS § 773 lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
40. aasta
41. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Ringkonnakohus leiab, et viidatud rakendussäte väljendab seadusandja tahet jätta kehtima juhtimisõiguse peatamise otsused, vähendades antud juhul vaid juhtimisõiguse peatamise tähtaega. Seega ei ole alust A.P. ale LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks. Tulenevalt LS § 773 lg 4 kuulub juhtimisõiguse peatamise kestvus vaid vähendamisele seaduses ettenähtud korras. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega nagu tuleks juhtimisõiguse peatamise otsustamisel kohaldada karistusseadustikus toodud karistuse mõistmise üldiseid põhimõtteid. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 märgitakse, et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning seetõttu juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lõigete 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena. Ringkonnakohus leiab, et LS § 773 lg 4 ei ole ka vastuolus PS §-ga 23 lg
42. PS § 23 lg 2 teise lause kohaselt, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, 4 kohaldatakse kergemat karistust. Seega oleks LS § 773 lg 4 vastuolus PS §-is 23 lg 2 teises lauses väljendatud põhimõttega vaid siis, kui juhtimisõiguse peatamise näol oleks tegemist karistusega. Kuna juhtimisõiguse peatamine ei ole karistus karistusõiguslikus mõttes, siis ei ole alust KarS § 5 lg 2 sätete kohaldamiseks ja puudub ka vastuolu PS §-ga 23 lg
43. Riigikohus on oma 11.10.2005 otsuses nr 3-3-1-83-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s 773 . Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Liiklusseaduse § 413 kehtetuks tunnistamisega tõusetuvate küsimuste lahendamisel tuleb juhinduda LS §-ga 773 kehtestatud rakendussätetest. Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Agu Timmi