) § 413 lg 4 alusel alates otsuse tegemisest kuueks kuuks. Kaebuse esitaja ei nõustunud väitega, et teda on karistatud
lg 2 järgi neljal korral ning väitis, et tal puuduvad ka jõus olevad kolm karistust. Kaebuse esitaja luges enda esimeseks karistuseks 24.03.2005 karistust ning teiseks karistuseks enda karistamist 25.07.2005, mille kohaselt tulnuks juhtimisõigus peatada vaid üheks kuuks. ARK Jõhvi büroo vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel aluseks A.M. liiklusalased rikkumised
RS) § 26 lg 5 alusel kustunud. Politsei väljavõtte kohaselt on A.M. toime pannud järgmised rikkumised: 06.08.2003
lg 2 (täideviimine 12.08.2003 jõustus 22.08.2003); 28.10.2003
lg 2 (täideviimine 29.10.2003 jõustus 13.11.2003); 06.04.2004
lg 1 (täideviimine 14.04.2004 jõustus 22.04.2004); 06.03.2005
lg 2 (täideviimine 18.03.2005 jõustus 24.03.2005); 09.07.2005
Aluseks võttes eeltoodud rikkumisi peatas ARK A.M. juhtimisõiguse kuueks kuuks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas 15. veebruari 2006 otsusega A.M. kaebuse. Otsuse põhjenduste kohaselt saab õiendi järgi lugeda
lg 1 ja 2 järgi rikkumisteks, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, jõustunud rikkumisi 22.08.2003; 13.11.2003; 22.04.2004; 24.03.2005 ja 24.08.2005. Lähtudes
§-st 413 lg 2 ja 8 ei saanud ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvestada 22.08.2003 jõustunud karistusotsust, kuna see oli tehtud esmakordse rikkumise kohta, mille eest liiklusseadus ei näinud ette juhtimisõiguse peatamist. Selle asemel oleks pidanud ARK otsuses märkima hoopis 22.04.2004 jõustunud rikkumise
Seega ei saanud ARK juhtimisõigust
lg 4 alusel kuueks kuuks peatada, kuna oli olemas neli jõustunud karistusotsust, mida sai arvesse võtta.
lg 8 kohaldamiseks oli vajalik nelja liikluseeskirjade rikkumise olemasolu, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ja mis antud juhul oli kaebuse esitaja A.M. ka olemas. 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 on
tunnistatud kehtetuks.
lg 8 järgi ei ole enam võimalik 01.10.2005 kehtima hakanud seadusemuutuse tõttu juhtimisõiguse peatamist nelja rikkumise eest kohaldada. Seega on vaidlustatud haldusakt ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED ARK esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata A.M. kaebus juhtimisõiguse peatamise 26.08.2005 otsuse nr 7670 tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. On viide
§-le 413 lg 8 alusetu. ARK ei ole peatanud A.M. juhtimisõigust
lg 8 alusel, vaid peatas juhtimisõiguse
§-le 773 lg 6 jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud
A.M. puhul on juhtimisõigus peatatud ja sellekohane otsus ARK poolt tehtud enne 01.10.2005 kehtinud
§-s 413 lg 4 sätestatu kohaselt ning seega on tegemist kehtiva ja õigusjõu omandanud haldusaktiga, mistõttu puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. A.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oleks ARK-i poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid järgides olnud juhtimisõiguse peatamine võimalik üksnes 13.11.2003 ja 24.03.2005 jõustunud karistuste eest. Seega oleks ARK saanud 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 alusel vastustaja juhtimisõiguse peatada üheks kuuks. Lähtudes karistusregistri väljavõttest, on A. M karistatud neljal korral
ARK juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole üheselt mõistetav, kuna selles ei ole märgitud, missuguste rikkumiste eest A.M. juhtimisõigus peatati. ARK 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7607 ei ole tehtud kooskõlas seadusega, kuna asja materjalidest ei nähtu, et A.M. juhtimisõiguse oleks saanud peatada
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 15.02.2006 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja olemasolevate tõendite väära hindamise tõttu ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata A.M. kaebuse ARK Jõhvi büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 tühistamiseks. 14.09.2005 esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustas A.M. ARK 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsust põhjendusega, et viidatud otsuse tegemise ajal puudusid kaebuse esitajal 3 kehtivat karistust
või 7422 lg 2 või 3 järgi, kuna
RS järgi 13.11.2003 karistus kustunud (24.03.2005 jõustunud karistusotsuse ajaks oli 12.11.2003 jõustunud karistusotsusest möödas üle 1 aasta) ning esimeseks karistuseks tuli lugeda 24.03.2005 karistus, mistõttu 24.08.2005
lg 2 järgi määratud ja jõustunud karistusotsus oli alles teine karistusotsus ja ARK oleks saanud 26.08.2005 A.M. juhtimisõiguse peatada üksnes
Samuti on A.M. leidnud, et kui ARK 3 tulenevalt omapoolsest
ja KarRS tõlgendusest soovis juhtimisõigust ära võtta kõigi 26.08.2005 kehtivate karistuste eest, siis oleks tulnud seda teha
lg 8 alusel, mitte
RS sätete tõlgendamine on ebaõige ja et 26.08.2005 seisuga oli A.M. neli kehtivat karistust, mis olid määratud
lg 2 või 3 rikkumise eest ning põhjendatult arvestanud ka senise kohtupraktikaga
lg 8 kohaldamisel, kuid siiski ebaõigesti tuvastanud, et esimese
lg 2 järgi määratud karistuse (jõustunud 22.08.2003) asemel oleks tulnud arvestada 22.04.2004 jõustunud otsust ja seega oleks kaebajat tulnud karistada
RS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt katkeb karistusandmete kustutamise tähtaeg, kui isik paneb enne selle möödumist toime uue süüteo. Lähtudes A.M. karistusõiendist (toimiku lk-d 49-50) on A.M. 06.08.2003 ja 28.10.2003 toimunud rikkumiste (
lg 2) eest määratud rahatrahvid tasunud 12.08.2003 ja 29.10.2003 ning väärteootsused on jõustunud vastavalt 22.08.2003 ja 13.11.2003. Järgmise väärteo, tõsi küll
toime pannud 06.04.
lg 1 alusel toimepandud väärtegu 28.10.2003 toime pandud väärteo (13.11.2003 jõustunud väärteootsus) kohta registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaja ning arvestades ka järgnevaid rikkumisi (24.03.2005 ja 24.08.2005 jõustunud väärteootsused
poolt
lg 2 alusel toime pandud väärtegude kohta olemas 4 jõustunud karistusotsust (jõustunud 22.08.2003, 13.11.2003, 24.03.2004 ja 24.08.2005) ning ka karistusandmed nende rikkumiste eest ei olnud karistusregistrist KarRS kohaselt kustutatud. 25.07.2005 koostatud väärteoasja otsusest nähtuvalt on otsuse teinud ametiisik ära võtnud A.M. juhiloa ning edastanud selle koos karistusotsusega ARK-le juhtimisõiguse peatamise otsustamiseks.
lg 2, lg 3 p 5 ja § 413 lg 10 kohaselt tuli ARK-l juhtimisõiguse peatamine vormistada 3 päeva jooksul arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega juhul, kui väärteoasjas otsuse teinud ametiisik edastas väärteo toimepannud isiku juhiloa ja väärteootsuse ARK-le, puudus ARK-l võimalus juhtimisõiguse peatamise kohta otsust mitte teha. ARK-l tuli otsustada selle üle, millise
§-s 413 lõike alusel tuleb A.M. juhtimisõigus peatada. Vaidlustatud ARK otsuses on põhjendatult loetletud kõik A.M. poolt toime pandud rikkumised
lg 2 alusel, milliste osas olid ARK otsuse tegemise ajal olemas jõustunud karistusotsused ning mille kohta registrisse kantud karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud (25.07.2005 väärteootsus mis jõustus 24.08.2005; 22.08.2003, 13.11.2003 ja 24.03.2005 jõustunud karistusotsused). Seega oli ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal A.M. reaalselt olemas 4 jõustunud väärteootsust
Arvestades senist kohtupraktikat (näiteks Tartu Ringkonnakohtu otsused nr 2-3-80/05 ja 2-3-96/05
lg 8 kohaldamise kohta, millised on jõustunud, kuna Riigikohus ei andnud ARK kassatsioonkaebustele menetlusluba), mille kohaselt tulenevalt
lg 2 ja lg 8 koosmõjust, ei saa
lg 8 rakendada juhul, kui isikul on 4 kehtivat
rikkumist, mis 4 on märgitud
§-s 413 lg 2, kuna lg 2 kohaselt saab ka
lg 2 või 3 rikkumise korral juhtimisõigust peatada alles pärast isiku teistkordset karistamist
Kuna A.M. ARK vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga 3
lg 2 rikkumist ja kehtivat karistust, mida ARK sai lg 2 arvestades otsuse tegemisel aluseks võtta, siis puudus ARK-l ka võimalus tema suhtes
Olenemata
lg 4 ja lg 8 erinevast sõnastusest ja sisust ei pea ringkonnakohus seadusevastaseks ega isiku õigusi rikkuvaks ARK käsitlust, mille alusel on 4
lg 2 või 3 alusel toime pandud rikkumise olemasolul võimalik kohaldada lg 4, lähtudes lg 8 kohta käivast tõlgendusest, et
lg 2 järgi ei saa juhtimisõigust peatada
poolt 06.08.2003 toimepandud rikkumine (jõustus 22.08.2003) ja see tuleb juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvessevõetavate rikkumiste hulgast välja jätta. Eeltoodu tõttu ongi ARK A.M. juhtimisõiguse peatanud
lg 4 järgi kuueks kuuks, jättes lg 2 alusel arvesse võtmata 22.08.2003 jõustunud väärteootsuse
lg 2 rikkumise kohta ning sellekohase selgituse on ARK esindaja andnud ka halduskohtus. Asjaolu, et ARK ei ole seda selgitust (miks peatatakse 4 kehtiva
lg 2 järgse rikkumise olemasolu korral juhtimisõigus 24 kuu asemel 6-ks kuuks) kirja pannud 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusesse, ei pea ringkonnakohus selliseks oluliseks rikkumiseks, mis tooks tingimata kaasa vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise menetlusja vorminõuete rikkumise tõttu. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus vastab HMS §-s 55 lg 4 ja
§-s 41 lg 4 sätestatud juhtimisõiguse peatamise otsuse kui haldusakti nõuetele ning üksnes eelnimetatud selgituse puudumine ARK otsuses ei muuda seda otsust ka sedavõrd ebaselgeks ja isikule mittemõistetavaks (HMS § 55 lg 1), kuna ARK vaidlustatud otsuses märgitud karistustest põhinesid ka need 3 karistust, mille ARK tegelikult otsuse tegemisel arvesse võttis,
mõttes jõustunud karistusotsustel ning nende karistuste kohta käivaid andmeid ei olnud karistusregistrist kustutatud. Seda, millised
rikkumised ta on toime pannud ning ka seda, et viimase väärteootsuse koostanud politseiametnik edastas materjalid ARK-le (märgitud 25.07.2005 väärteootsuses) juhtimisõiguse peatamise üle otsustamiseks, pidi eelduslikult teadma ka A.M. ise ning asjaolu, et tema juhtimisõigus peatati
lg 4 alusel, mitte aga lg 8 alusel, ei muuda vaidlustatud otsust niivõrd ebaselgeks ja ka sisult seadusevastaseks, mis annaks üksnes selle tõttu aluse ARK otsuse tühistamiseks, kuna A.M. oli ARK otsuse tegemise seisuga olemas ka 3 kehtivat karistust
lg 2 järgi ning sisuliselt ei muutnud temalt juhtimisõiguse äravõtmine
lg 4 alusel isiku õiguslikku seisundit raskemaks, vaid võrreldes lg-s 8 märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtajaga tunduvalt kergemaks. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks, et tulenevalt seaduselüngast (arvestades kohtupraktikaga kujundatud lg 8 tõlgendust ei andnud
eraldi võimalust juhtimisõigust peatada, kui isikul on üksnes 4
lg 2 või 3 rikkumist) võiks ARK jätta juhtimisõiguse peatamise otsuse sel juhul tegemata. Seega ei pea ringkonnakohus seadusevastaseks või isiku õigusi rikkuvaks seda, kui ARK, kes oli
-st tulenevalt kohustatud juhtimisõiguse peatamise otsustama juhul, kui talle on politsei poolt edastatud väärteoasja otsus ning isik on pannud toime
rikkumised, mille eest saab tema juhtimisõiguse peatada, tõlgendab seaduselünga olemasolul liiklusseaduse sätteid selliselt, nagu käesoleval juhul on tehtud ja peatab isiku juhtimisõiguse sellise
lõike alusel, mille kohaldamine on väärteod toimepannud isikule tegelikult soodsam. Mis puudutab halduskohtu vaidlustatud otsuses märgitud seisukohta, et ARK oleks ikkagi pidanud A.M. juhtimisõiguse peatama
lg 8 järgi, kuna 22.08.2003 jõustunud karistusotsuse asemel oleks ARK pidanud arvestama 22.04.2004 jõustunud otsusega, mis oli tehtud
lg 1 rikkumise kohta, siis selline seisukoht ei tulene seadusest, kuna
ükski lõige ei näe ette, et
o, et selle paragrahvi alusel määratud karistusotsust oleks võimalik juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvesse võtta. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vaidlustatud kohtuotsus tühistatakse ning tehakse uus otsus, millega jäetakse A.M. kaebus rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-dest 92 lg 1 ja 93 lg 1 jäävad A.M. poolt kantud kohtukulud (riigilõiv esitatud kaebuselt) tema enda kanda ning ARK kasuks tuleb A. M välja mõista apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni. Viivi Tomson Ago Kutsar 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.