3-05-1137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1137 Haldusasi D.D. kaebus Tartu Vangla direktori 26.10.2005 käskkirja nr 630/208-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: D.D. Vastustaja-haldusorgan: Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
- jaanuari 2006 otsus muutmata. Tartu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- aprillist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED D.D. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla direktori 26.10.2005 otsuse nr 6-30/208-
- Vaidlustatud otsusega jäeti kinnipeetava D.D. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja lõpetati avalduse menetlus. Kaebuse kohaselt on vangla direktori vaidlustatud otsus ebaseaduslik. Vangla direktor on otsuses põhjendamatult rõhunud varasematele karistustele. Kaebaja on kinni pidanud vangla sisekorraeeskirjadest. Vanglas probleeme narkootikumide ja alkoholiga ei ole olnud. Kaebaja on vanglas muutnud oma elu, on hakanud usklikuks, tal on vabaduses ootamas elu- ja töökoht.
- Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võetakse lisaks kinnipeetava käitumisele vangistuse ajal arvesse ka kaebaja elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine. Pelgalt asjaolu, et kaebajal on olemas elu- ja töökoht, ei anna alust arvata, et ta on asunud õiguskuulekale teele. Vaidlusaluse otsuse väljaandmisel lähtus Tartu Vangla direktor nii õiguskorra kaitsmise huvidest kui D.D. positiivselt ja negatiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Avalduse menetlemisel on direktor lähtunud kõigist menetlemise käigus kogutud tõenditest. Kaebaja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsuses on direktor märkinud, et D.D. on varem tarvitanud erinevaid alkohoolseid ja narkootilisi aineid. Tegu on ilmse eksitusega, kuna vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks varem tarvitanud alkoholi. Selline eksitus aga ei muuda Tartu Vangla direktori otsustust sisuliselt, mistõttu ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Meditsiiniosakonna õiendist nähtuvalt on D.D. anamneesis narkomaania. Kuna kaebaja ei ole teinud oma varasematest karistustest järeldusi ja pani pärast vanglast vabanemist toime uued ja raskemaliigilised kuriteod, siis ei saa Tartu Vangla kinnitada, et kinnipeetav on oma käitumist parandanud ja tahab jätkata ning on võimeline jätkama oma elu õiguskuulekalt. Vastustajal on õigus hinnata seda asjaolu oma siseveendumuse alusel. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- jaanuari 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on Tartu Vangla direktori 26.10.2005 otsus nr 6-30/208-2, millega jäeti rahuldamata D.D. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus ja lõpetati avalduse menetlus, seaduslik ja põhjendatud. Otsuse tegemisel on järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-is 56 sätestatud nõudeid. Kaalutlusõiguse teostamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Tartu Vangla direktor on lähtunud vaidlustatud otsuse tegemisel justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ §-ist 1 lg 1, 2, 3 ja §-st
- Vangla direktorile on kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppu vabastamiseks esitamise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemiseks antud lai kaalutlusõigus. Vastavalt vangistusseaduse §-ile 11 lg 1 kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppu vangistusest vabastamise avalduste läbivaatamise ja vastava otsuse tegemise menetlusele haldusmenetluse sätteid. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. HKMS §-ile 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas 2 haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Tartu Vangla direktor on 26.10.2005 otsuse nr 6-30/208-2 tegemisel arvestanud kinnipeetava varasemat karistatust ning toimepandud kuritegude raskust ja laadi. D.D. on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kõikidel kordadel on tema suhtes kohaldatud reaalset vabadusekaotust. Esimesel korral määratud vangistusest vabanes ta ennetähtaegselt, kuid jätkas kuritegude toimepanemist vabaduses. Viimase süüdimõistva 29.03.2004 Tartu Maakohtu kohtuotsuse kohaselt pani D.D. toime pika aja vältel erakordselt vägivaldseid kuritegusid, muuhulgas tarvitades ka jõhkrat vägivalda tunnistaja vastu, eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Samuti, viibides vahistatuna Tartu arestimajas, üritas kinnipeetav sealt põgeneda, kuid tegevus jäi temast sõltumatutel asjaoludel teostamata. Tema poolt toimepandud kuritegusid iseloomustab kõrge vägivalla määr, karistuse kandmiselt vabanedes on ta püsivalt jätkanud uute kuritegude sooritamist. Seega karistatus ei ole suutnud kinnipeetavat suunata õiguskuulekalt käituma. D.D. on toime pannud uued kuriteod. D.D. käitumist vangistuse ajal võib pidada üldiselt heaks, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Tartu Vanglas viibitud aja jooksul on kinnipeetav töötanud mitmetel ametikohtadel, õppinud koolis ja külastanud aktiivselt kirikut. Enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb aga arvesse võtta süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vanglas. Kõiki nimetatud asjaolusid tuleb kaaluda ühtses kogumis, pidades silmas vangistuse täideviimise eesmärke – ühiskonna õiguskorra kaitset ning süüdimõistetu suunamist õiguskuulekale käitumisele. Sealjuures ei saa süüdimõistetu individuaalsed huvid üles kaaluda õiguskorra kaitse huvisid. D.D. on oma korduva käitumisega veenvalt tõestanud, et vangistus ei avalda tema käitumisele mõju ning jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Vangla erinevate ametnike poolt kogutud info põhjal on tema uue kuriteo riski hinnatud kõrgeks, kuigi D.D. on suutnud käituda viimase vangistuse ajal distsipliinirikkumisteta. Kuivõrd D.D. kohta kogutud andmetest nähtub, et tal on raske kontrollida oma käitumist, ta on varasemalt tarvitanud erinevaid alkohoolseid ja narkootilisi aineid, siis tuleb pidada käitumiskontrolli ja sotsiaalse kohanemise soodustamiseks abi kriminaalhoolduse näol tema suhtes vägagi kaalumisväärseks. Tema varasem käitumine ja karistatus viitab suurtele riskidele vabaduses, seetõttu tuleb vangistust pidada tema suhtes sobivaimaks karistuseks, kuid D.D. positiivse käitumise jätkumisel on võimalik esitada kinnipeetavat kohtule enne tähtaega vangistusest vabastamiseks vahetult enne enamuse karistuse ära kandmist karistuse lõpposa kandmiseks vabaduses. Arvestades eeltoodut, ei saa asuda hetkel sisukohale, et D.D. oleks isik, kelle suhtes saaks kohaldada suure usaldusmääraga soodustust – kanda karistust vabaduses. Vaidlustatud otsuse kaalutlused ja põhjendused vastavad toimikus olevatele materjalidele ja on õiged. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Antud juhul on vangla direktor jõudnud veendumusele, et ettepanekut kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks kohtule käesoleval hetkel ei tuleks teha. Sellest otsustusest lähtudes ongi kaalutlused vaidlustatud haldusaktis esitatud. Vangla direktori vaidlustatud otsuses on toodud välja kaalutlused, millest lähtudes direktoril ei kujunenud veendumust, et kinnipeetav on võimeline käesoleval hetkel jätkama oma elu seaduskuulekalt. Arvestatud on kinnipeetava varasemat elukäiku, mida iseloomustas kuritegude korduv toimepanemine, pärast karistuste kandmist on ta püsivalt jätkanud uute kuritegude sooritamist, s. h kõrge vägivallamääraga kuritegude sooritamist. Vaidlusaluses haldusaktis on märgitud põhjused, miks direktor ei ole täiel määral veendunud D.D. võimekuses käesoleval ajal vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. 3 Tartu Vangla direktor on otsuse tegemisel lähtunud kogu olemasolevast materjalist kogumis, võttes arvesse kõik asjaolud, ja see on tõendatud kohtule esitatud materjali põhjal. Vastustaja ilmne eksimus, et D.D. on varem tarvitanud alkoholi, ei muuda otsustust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et Tartu Vangla direktori vaidlustatud otsus on õige. Kaebuse esitaja eelnev elu ei pea olema takistuseks uue elu alustamisele ning ennetähtaegsele tingimisi vabastamisele. Vangla direktori eeldusi ja oletusi kaebuse esitaja tulevase elu kohta ei ole vaja samuti arvestada. Vangla on iseloomustanud kaebuse esitajat kui avatud inimest, kes õpib koolis, on töötanud mööbli kokkupanijana ja toidujagajana, huvitub muusikast, käib kirikus ja teeb sporti. Kaebuse esitajal ei ole olnud probleeme narkootiliste ainetega või alkoholiga. Paranemise teele asuvaid inimesi võib ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse esitajal ei ole kolm aastat rikkumisi olnud ja vangla iseloomustab teda kõige paremast küljest.
- Tartu Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebuses märgitud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Kaebuses on ekslikult märgitud, nagu oleks Tartu Vangla D.D. iseloomustades loetlenud tema töökohad, s. h ka töötamise toidujagajana. Vastab tõele, et D.D. on vanglas viibimise aja teinud erinevaid töid, kuid toidujagajana ta töötanud ei ole. 12.01.2006 kohtuistungil väitis D.D. , et vangla ei võimalda tal tööd teha ning avaldas valmisolekut hakata tööle toidujagajana. Tartu Vangla pakkuski talle seda võimalust, kuid D.D. keeldus sellest ning märkis oma 10.02.2006 seletuskirjas, et ei taha seda tööd teha ei alaliselt ega ajutiselt. Tartu Vangla direktori 26.10.2005 otsus nr 6-30/208-2 vastab HMS §-s 54 toodud nõuetele, s. t on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 ja alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Tartu Vangla direktor on lähtunud vaidlustatud käskkirja andmisel justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ §-ist 1 lg 1, 2, 3 ja §-st
- Vastavalt viidatud korra §-ile 1 lg 1 otsustab vangla direktor teha kohtule ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu 4 seaduskuulekalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt et otsustada kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, direktor võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust; hindab, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas; hindab, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses; võrdleb ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama. Seega on kaebaja poolt Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkiri kaalutlusotsus, mille tegemiseks on vangla direktorile antud võrdlemisi lai kaalutlusõigus. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Käesoleval juhul ei ole halduskohtus tuvastanud vangla direktori poolt kaalutlusõiguse piiride ületamist ja ka ringkonnakohtul puudub alus selliseks kahtluseks. Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkiri puhul puuduvad sellised menetlus- ja motiveerimisvead, mis tekitaksid kahtlusi kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses. Vaidlustatud käskkirjas esitatud kaalutlused ei tekita kahtlust otsuse ratsionaalsuses, samuti ei ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest ja tähelepanuta ei ole jäänud ka ükski oluline aspekt. Vangla direktor on kasutanud oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, arvestades diskretsiooni piire ja eesmärke. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kuna vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et ta käitub vanglas hästi, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on töötanud ja õppinud ning külastanud kirikut, siis oleks vangla direktor pidanud tegema ettepaneku tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud põhjendused, miks vangla direktor leidis, et vaatama kaebaja heale käitumisele vanglas ei saa teha kohtule ettepanekut vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, s. o käskkirjas on esitatud põhjendused, mille alusel vangla direktor jõudis järeldusele, et kinnipeetav ei ole veel parandanud oma käitumist ning ei ole võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Halduskohus on õigesti leidnud, et ainuüksi see asjaolu, et vangla direktor on vaidlustatud käskkirjas märkinud ekslikult, et kaebaja on varem tarvitanud alkoholi, ei tekita kahtlusi kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses. Kuna vaidlustatud käskkiri vastab HMS §-is 54 sätestatule, s. o on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, siis puudub aluse selle tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson