) § 26 lg 1, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud detailplaneering on koostatud üldises korras, mis ei nõua naaberkruntide omanike kooskõlastusi. Detailplaneering on läbinud seaduses ettenähtud avalikustamise, mille käigus oli asjast huvitatud isikutel võimalus esitada vastuväited. Avalikustamise perioodil ei laekunud ühtegi vastuväidet. Piirinaabri kooskõlastuse puudumine ei saa käesoleval juhul olla detailplaneeringu tühistamise aluseks. Detailplaneeringu kohustuslikud kooskõlastused määrab
lg 2 p 3.
Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab kohalik omavalitsus, kes teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku koha ja aja. Vihula Vallavalitsus avaldas vastava kuulutuse 08.04.2004 ajalehes „Virumaa Teataja“. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat (antud planeeringul oli avaliku väljapaneku kestus 15.04.2004-29.04.2004). Vastavalt
§-le 20 on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kinnistu X avaliku väljapaneku kestel ei laekunud ühtegi 2 ettepanekut ega vastuväidet. Avaliku arutelu kohta on 29.04.2004 koostatud protokoll. Huvitatud isikuid kohale ei tulnud. Jõhvi Halduskohtus 31.01.2005 haldusasja 3-286/2004 Vihula Vallavolikogu 12.05.2004 otsuse nr 211 “Detailplaneeringu kehtestamine X Mustoja külas” menetluses osalesid L L, tema esindaja Valdek Landmann, Vihula Vallavolikogu esindajad Enna Tiidemann, Leo Luus, Tarvo Nõlvak, kolmandad isikud K.K. ja Rafiko OÜ juhataja S.K.. Nimetatud Jõhvi Halduskohtu kohtumäärus jõustus 27.04.2005 Riigikohtu määrusega nr 3-7-1-3-
§-s 16 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Planeeringu kavatsusest ja ka algatamisest tuleb
Vald on väljastanud vallavalitsuse ehitusspetsialisti isikus detailplaneeringu lähteülesande, mis nõudis ka piirinaabrite kooskõlastusi ning servituutide vajaduse väljaselgitamist. Huvitatud isikute planeeringuprotsessi kaasamata jätmise tulemusena on takistatud naabrite juurdepääs nende kinnistule üle detailplaneeringuga maa-ala, mille kaudu kuni detailplaneeringu kehtestamiseni juurdepääs toimus. Vald teavitas 08.04.2004 maakonnalehes detailplaneeringu avalikust väljapanekust, kuid jättis tähelepanuta
§-s 18 lg 2 p 2 sätestatud nõude, mis sätestab detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisest lisaks valla keskusele ka vastavas asulas. Riigikohtu 27.09.2005 lahendi nr 3-3-1-47-05 kohaselt ei ole mõistlik eeldada, et isik jälgib kogu pikaajalise planeerimismenetluse vältel maakonnalehes või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid. Vihula Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on detailplaneeringu algatamisest Mustoja külas avalikkust informeeritud 2003. a juunis Vihula valla lehes. Vihula valla põhimääruse § 13 p 4 sätestab, et volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Õigusaktid saadetakse valla raamatukogudele ja teavitatakse üks kord kuus valla infolehes. Seega on alusetu apellandi väide, et Vihula vald ei ole informeerinud planeeringukavatsusest ega kaasanud detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke ja elanikke ning teisi huvitatud isikuid. Alusetu on apellandi väide, et kohus ei ole selgitanud, kas Vihula vald tegi enda poolt kõik tagamaks
Detailplaneering on läbinud seaduses ettenähtud avalikustamise, mille käigus oli igal isikul õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Seega on Vihula vald täitnud kõik planeerimisseadusest tulenevad nõuded planeeringu algatamise, avalikustamise ja kehtestamise kohta. Vihula Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt on planeering avalikustatud seaduse kohaselt. Huvitatud isikutelt planeeringule tähtaegselt kirjalikke vastuväiteid ei laekunud. Õigesti on leitud, et seoses huvitatud isikute varasema kohtusse pöördumisega samas asjas, on antud planeeringuvaidluses huvitatud isikute kaasamise nõue täidetud nende eneste aktiivse haldusvaidluses osalemise kaudu. Seega on alusetu apellandi väide, et huvitatud isikute planeerimisprotsessi mittekaasamise tulemusena on takistatud naabrite juurdepääs oma kinnistule üle detailplaneeringuga maa-ala, mille kaudu kuni detailplaneeringu kehtestamiseni juurdepääs toimus. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 156 lg 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt HKMS §-st 5 ja TsMS §-st 654 lg 6, ei korda ringkonnakohus oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Asja materjalidest nähtuvalt on maavanem esitanud protesti Vihula Vallavalitsuse korralduse ja Vihula Vallavolikogu otsuse tühistamiseks, milledega vastavalt võeti vastu X m/ü detailplaneering (
lg 1) ja kehtestati sama detailplaneering (
Protesti esitamise aluseks on olnud väited, et kohalik omavalitsus ei ole piisavalt taganud huvitatud isikute huvide arvessevõtmise võimalust (ei ole kaasanud planeeringuala naaberkinnistu omanikku) ning planeeringuga seotud avalikustamine on olnud ebapiisav ja seadusega mittekooskõlas olev, samuti ei ole eelnevalt kooskõlastatud planeeringualale planeeritud puurkaevu asukohta kohaliku keskkonnateenistusega. Konkreetselt on viidatud
§-de 3 lg 1, 11 lg 1, 12 lg 1 ja 18 lg 2 p 2 rikkumisele. Protest on esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel, mille kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning juhul, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta teha kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte vastava seaduse või õigusaktiga kooskõlla ja juhul, kui seda ei tehta, on maavanemal õigus esitada protest halduskohtusse. Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 84 tuleneb maavanema pädevus ning sama paragrahvi p 1 järgi esindab maavanem maakonnas eelkõige riigi, s. o avalikke huve. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maavanema õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksikaktide kohta protesti, saab tähendada üksnes selle kontrollimist, kas vallavalitsuse või volikogu üksikakt on vastuolus seadusega, põhiseadusega või muu õigusaktiga. Seega saab protesti esitada selle tagamiseks, et üksikakt oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega, s. o vastaks olemasolevale avalikule õiguskorrale, kuid Vabariigi Valitsuse seadusest ega ka
-st ei tulene maavanema pädevust esitada protesti kellegi väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaidlustada planeeringu kehtestamist seetõttu, et rikutud on kellegi õigusi ja piiratud kellegi vabadusi, tuleneb
§-st 26 lg 1 ning see õigus on antud subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega seoses isikule, kes leiab, et planeeringu kehtestamisega on tema subjektiivseid õigusi rikutud või vabadusi piiratud. Käesoleval juhul nähtub asja juurde võetud haldusasja nr 2-3-125/05 toimikust, et sedasama X m/ü-le tehtud 4 planeeringut (selle kehtestamist) on
lg 1 alusel oma väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumisele viidates vaidlustanud L. L (esindaja V. Landmann), kes on X kinnistu naaberkinnistu Külaotsa 1 omanik. Olenemata sellest, et nimetatud menetlus lõppes sisulise otsuseta (jäeti ennistamata kaebaja taotlus kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks), ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, seadusest tulenevaks ega ka õiguspärase ootuse printsiipi järgivaks olukorda, kus kohaliku omavalitsuse üksikakte vaidlustatakse maavanema protesti alusel mitu aastat pärast nende jõustumist ning osaliselt sellel alusel, et planeerimismenetluses on väidetavalt rikutud eraisikute (konkreetselt L. L) subjektiivseid õigusi. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks analüüsida esimese astme kohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust ning ka apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi üksnes sellest aspektist, kas vaidlusaluse planeerimismenetluse käigus on rikutud menetlus- või vorminõudeid selliselt, et see on kaasa toonud objektiivselt seadusevastaste üksikaktide väljaandmise. Ainus maavanema protestis ja ka apellatsioonkaebuses väljatoodud avalikul huvil põhinev vaidlustamise alus on olnud see, et planeeringualale on planeeritud puurkaev, kuid planeeringut ei ole kooskõlastatud kohaliku keskkonnateenistusega, kuigi sellise nõude sätestab Keskkonnaministri 30.01.1997. a määrusega nr 8 kinnitatud põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse ning puurkaevu projekteerimise, konserveerimise ja likvideerimise kord. Vastustajad ja ka halduskohus on asunud seisukohale, et olenemata detailplaneeringu lähteülesandes kirjasolevast keskkonnateenistusega kooskõlastamise nõudest, ei ole sellise kooskõlastuse puudumine aluseks vaidlustatud haldusaktide tühistamisele, kuna nõutav kooskõlastus on saadud Lahemaa Rahvuspargi Administratsioonilt, sest planeeringuala asub rahvuspargi territooriumil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase seisukohaga, arvestades seda, et vaidlusaluse detailplaneeringu kooskõlastamise ajal kehtinud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 9 lg 7 p 4 ja
lg 2 p 3 järgi tuli detailplaneering enne selle vastuvõtmist kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kelleks oli Lahemaa Rahvuspargi puhul Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon. Maavanema poolt viidatud keskkonnaministri määrusega nr 8 kinnitatud kordadest ei reguleeri ükski planeeringu kohaliku keskkonnateenistusega kooskõlastamise aluseid ja korda ning need korrad on kehtestatud mitte planeerimisalaste seaduste, vaid veeseaduse alusel ja reguleerivad põhjaveeuuringute teostamise ja keskkonnateenistusega kooskõlastamise korda ning puurkaevu projekteerimise ja vastava projekti kooskõlastamise korda. Kuna detailplaneeringu kohustuslikud kooskõlastused määrab
lg 2 p 3, milles ei ole märgitud kohalikku keskkonnateenistust ning planeeringu lähteülesanne ja selle koostamisega seonduv on haldusesisene tegevus, millel puudub väljapoole suunatud mõju, siis ei ole kohalikult keskkonnateenistuselt kooskõlastuse mittevõtmine iseenesest vaidlustatud haldusaktide tühistamise aluseks. Eeltoodu tõttu ja arvestades ka Riigikohtu 06.11.2002 otsusest nr 3-3-1-62-02 tulenevat, milles on märgitud, et piirinaabrite kooskõlastuse nõue lähteülesandes ei ole käsitletav varasema planeerimis- ja ehitusseaduse § 17 mõttes kohustusliku kooskõlastusena (analoogselt käesoleval ajal kehtiva
§-ga 17) ning isegi selle mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise (s. o ka kehtiva detailplaneeringu tühistamise) aluseks, puudub ringkonnakohtu arvates objektiivne alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks põhjusel, et planeeringuala naaberkinnistute omanikelt (piirinaabritelt) ei ole võetud X m/ü detailplaneeringule kooskõlastust, kuigi selline kooskõlastus on märgitud planeeringu lähteülesandes. Ringkonnakohus leiab, et X m/ü detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud ka
§-st 3 lg 1 tulenevat planeeringu koostamise avalikustamise ja huvitatud isikute kaasamise põhimõtet selliselt, et see annaks aluse vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.
5 paneb kohalikule omavalitsusele planeeringukavatsusest informeerimise üldisema kohustuse, millest ei tulene konkreetset subjektiivset õigust ühelegi isikule, eriti arvestades seda, et nimetatud nõude täitmine ei saa olla seotud ühegi konkreetse ja piiritletud planeeringuga ning selline üldine kohustus ei ole seotud ka ühegi planeerimismenetluse konkreetse etapiga.
ei sätesta ühtegi subjektiivset õigust ega kohustust, s. h avalikkuse põhimõttega seonduvaid, mis eelneksid planeeringu koostamise algatamisele. Seega asjaolu, et antud juhul ei ole kohalik omavalitsus vastavalt
§-le 11 lg 1 informeerinud avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest, pidades konkreetselt silmas X m/ü kohta kooskõlastatud detailplaneeringust informeerimist
§-s 11 lg 1 sätestatud korras, ei ole aluseks vaidlustatud haldusaktide tühistamisele, kuna tegemist on HMS § 58 mõttes sellise menetlusnõuete rikkumisega, mis ei saanud mõjutada planeeringualaste haldusaktide vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et sama saab öelda ka maavanema poolt viidatud
§-de 12 lg 1 18 lg 2 p 2 osalise mittejärgimise kohta kohaliku omavalitsuse poolt, kuna ka X m/ü detailplaneeringu algatamisest teatamine üksnes Vihula valla lehes (algatamisest ei ole teatatud ka maakonnalehes või üleriigilise levikuga päevalehes) ja planeeringu avalik väljapanek üksnes Vihula vallamajas kui valla keskuses (ei olnud välja pandud konkreetses asulas- Mustoja külas) ei ole objektiivses mõttes sellised rikkumised, mis oleks mõjutanud asja otsustamist, s. o planeeringualaste haldusaktide vastuvõtmist. See, et käesoleval juhul täitis kohalik omavalitsus
lg 1 ja 18 lg 2 p 2 nõudeid mittetäielikult, ei ole ringkonnakohtu arvates kaasa toonud ka
§-des 3 lg 1, 4 lg 2 p 2 ja 16 lg 1 rikkumist, eriti arvestades maavanema poolt kaebuses välja toodud konkreetset isikut, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist sellise isikuga, keda oleks tulnud huvitatud isikuna või
§-s 25 lg 7 märgitud isikuna X m/ü detailplaneeringust informeerida intensiivsemalt, kui seda on planeeringu algatamisest valla lehes teatamine või selle avalik väljapanek kohalikus vallas. Asja materjalidest ei nähtu, et maavanema poolt viidatud konkreetsel isikul oleks olnud olemas subjektiivne õigus seoses X kinnistuga, s. o asja- või võlaõiguslik kokkulepe X kinnistu omanikuga eratee kasutamiseks või juurdepääsuõigus X kinnistu kaudu Külaotsa 1 kinnistule, mistõttu ei saanud ega pidanud kohalik omavalitsus nimetatud isikut käsitlema sellise isikuna, kelle õigusi ja huve kehtestatav planeering teadaolevalt võiks riivata. Samuti nähtub asja materjalidest, et X detailplaneering oli koostatud kinnistu kruntideks jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks ning
lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alusena linna või valla territooriumi kohta. Seega detailplaneering ei anna veel õigust ehitamiseks ja on käsitletav avalik-õigusliku kokkuleppena, mis ei tekita, ei tühista ega muuda võimalikku asjavõi võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks või juurdepääsuõiguse saamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Eeltoodust tulenevalt ei saa isegi subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil olla kehtiva detailplaneeringu vaidlustamise ja vastavate haldusaktide tühistamise nõude aluseks kaebuses ja apellatsioonkaebuses välja toodud põhjendus, et Külaotsa 1 kinnistu omaniku mittekaasamine planeeringuprotsessi ja planeeringu kehtestamine on kaasa toonud Külaotsa 1 omanikul juurdepääsu puudumise oma kinnistule läbi detailplaneeringuga maa-ala, s. o läbi X kinnistu. Agu Timmi Viivi Tomson 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.