← Eesti

3-05-767/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tartu Haldusasja number 3-05-767 Haldusasi A.T. kaebus Eesti Riigi vastu läbi Rahandusministeeriumi kahju 4402.59 krooni hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill
  5. a Menetlusosalised Apellant A.T. Vastustaja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2006 otsus.
  7. Teha uus otsus, millega: Rahuldada A.T. ´i kaebus Eesti Vabariigi vastu osaliselt ja mõista A.T. ´i kasuks välja 2368.39 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 39 senti) kr. Eesti Vabariigilt. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
  8. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt välja A.T. ´i kasuks menetluses kantud riigilõivukulude katteks 142 (üks sada nelikümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  10. Asja materjalide kohaselt mõisteti Tartu Linnakohtu 02.05.1997 otsusega Eesti Vabariigilt A.T. kasuks välja 43 930 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.1998 otsusega muudeti nimetatud kohtuotsust ning vähendati moraalse kahju hüvitist ja tühistati linnakohtu otsus osaliselt põllukultuuridelt saamatajäänud 88 000-kroonise tulu osas ning saadeti asi selles osas linnakohtule uueks läbivaatamiseks. A.T. vaidlustas (haldusasi nr 3-165/05, sellest eraldatud haldusasi nr 3-302/05) Tartu Halduskohtus rahandusministeeriumi toimingut, s.o rahandusministeeriumi keeldumist kaebajale kohtuotsusega määratud rahasumma väljamaksmisest ning summa 14 530 krooni ja viivise 11 187 krooni väljamaksmiseks kohustamist seoses kohtuotsuse täitmata jätmisega. Kohtumenetluse käigus kandis rahandusministeerium vastavalt jõustunud kohtuotsusele välja mõistetud summa kaebaja arvele. Kaebaja täiendas kaebust, nõudes viivise ja intressi väljamaksmist ning esitas kahju nõude täiendavalt 21 969.36 krooni osas lisaks põhikahjule. Halduskohus eraldas kaebuse kaheks eraldi menetletavaks haldusasjaks, milles haldusasjas nr 3-165/05 tagastati 21.09.2005 määrusega A.T. kaebus, milles taotleti seoses jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmisega viivist 11 aasta eest 11 187 krooni, ning lõpetati menetlus 14 530 väljamõistmise nõudes, kuna rahandusministeerium on rahasumma üle kandnud. Haldusasjas nr 3-302/05 lõpetas halduskohus 04.07.2005 määrusega menetluse kahju hüvitamise nõudes seoses kaebetähtaja möödumisega. Määruses leiti, et A.T. taotleb kahju hüvitamist summas 21 969.36 krooni, mis on talle tekitatud
  11. a, ning kaebus on esitatud 28.06.2005, seega hiljem kui seda võimaldab riigivastutuse seadus. A.T. esitas uue kaebuse, milles taotles vastustajalt kaebaja kasuks kahju 4402.59 krooni väljamõistmist. Kaebuse kohaselt on rahandusministeerium viivitanud kohtuotsuse täitmisega 1998 jaanuarist kuni 20.05.2005, selle aja jooksul on vastavalt statistikaameti kirjale tarbijahinna indeks muutunud 30,3% võrra, mistõttu on kohtu poolt väljamõistetud 14 530 krooni väljamaksmisega viivitamisel tekitatud talle kahju 4402.59 krooni.
  12. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei olnud teadlik kohtuotsusest, samas kaebaja ei ole taotlenud kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse algatamist. Kaebaja ei ole tõendanud tekkinud kahju. Vastustaja esindaja möönis, et rahandusministeeriumi ametnik on ekslikult vastanud 28.03.2005 kirjaga nr 4-4/3669 kaebajale, et puudub võimalus 14 530 krooni väljamaksmiseks, kuid hilisemalt kohtumenetluse käigus 20.05.2005 on summa kaebajale üle kantud. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 16.01.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus luges kaebuse tähtaegselt esitatuks tulenevalt HKMS § 9 lg 4 – kaebus on kohtule esitatud 14.09.2005, s.o mitte hiljem kui kümne aasta jooksul arvates toimingu sooritamisest, kuna kahju 4402.59 krooni tuleneb kaebaja väitel ringkonnakohtu otsuse jõustumisest 27.01.1998, mil kaebajal tekkis õigus saada 14 530 krooni. Kohus viitas RVastS §-dele 7 lg 1 ja 6 lg 1 ning leidis, et kahju hüvitamiseks on samuti vaja tuvastada, kas vastustaja on kaebaja suhtes toiminud õigusvastaselt, kas rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. 2 Kohtuistungil on tuvastatud, et kaebajale ei olnud selge ringkonnakohtu 27.01.1998 otsuse sisu ja resolutiivosa; kaebaja väidete kohaselt oli ta kohtuotsusest välja lugenud, et ringkonnakohtu otsusega on tühistatud esimese astme kohtu otsus. Kaebaja on saanud kohtuotsuse sisust aru hilisemalt ning pöördunud rahandusministeeriumi poole 10.03.2005 nõudes 14 530 krooni väljamaksmist jõustunud kohtuotsuse alusel. Esialgselt on rahandusministeerium vastanud 28.03.2005 kirjaga nr 4-4/3669 eitavalt, kuna ka rahandusministeeriumi ametnik ei ole õigesti välja lugenud kohtuotsuse sisu, mida ka vastustaja esindaja kohtuistungil möönis. Rahandusministeerium on täitnud oma kohustuse 20.05.
  14. Kuna kaebaja ei ole ise pöördunud õigeaegselt jõustunud kohtulahendiga vastava organi poole rahalise hüvitise nõudes, ei saa pidada rahandusministeeriumi toimingut õigusvastaseks
  15. a seoses rahalise väljamakse viivitamisega. Täitmata on kahju hüvitamise nõude eeldused ning kohus on jõudnud järeldusele, et kaebajal oleks olnud võimalik pöörduda varasemalt riigiasutuse poole oma nõudega. Antud juhul on kaebaja suhtes taastatud endine olukord, seega kaebaja on saanud hüvitise vastavalt kohtuotsusele ning täiendava hüvitise nõudmiseks puudub seaduslik alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  16. A.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kohustada rahandusministeeriumit A. T välja maksma kohtuotsuse täitmata jätmisega tekkinud viivise 4402.59 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus rajatud valedele ja kelmustele ning paljasõnaliste väidetele. Kohus ei ole arvestanud toimikus leiduvate kirjalike tõenditega ning osa kaebaja esitatud tõendeid toimikus puuduvad. Kohtuotsuses on valesti märgitud, et kaebajale ei olnud selge Tartu Ringkonnakohtu 21.01.1998 otsuse sisu ning et ta on sellest aru saanud alles 10.03.2005 ja siis pöördunud 14 530 krooni nõudes rahandusministeeriumi poole. Eesti Ühispanga Otepää harukontori väljavõttega pangatehingutest 01.01.-31.12.2002 on tõendatud, et juba sellel ajal oli rahandusministeeriumil olemas Tartu Ringkonnakohtu 27.01.1998 otsus, ilmselt ka A.T. selgitusega, et temale on välja mõistetud 30 280 krooni, millest 14 530 krooni on rukki ja kartulisaagi mahapanekuga tekitatud kahju ja 15 750 krooni moraalne kahju, ning ta soovis juba siis, et seda kompenseeritakse vastavalt elukalliduse tõusule. Kohtuotsus on jõustunud. Statistikaameti andmed on kättesaadavad. Seega ei vasta tõele ka vastustaja väide, et vastustaja ei olnud teadlik kohtuotsusest, mistõttu ta ei saanud kaebajale vastavat summat üle kanda. Asjas on seni valesti käsitletud Tartu Linnakohtu 02.05.1997 otsust ja antud valeinformatsiooni, et kohtuotsus ei ole 14 530 krooni osas jõustunud. Halduskohtu toimikus peavad olema neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2001 otsus, millega tühistati kohtuotsus, millega oli välja mõistetud 14 530 krooni asjatuks osutunud kulutusi
  17. a põllutöödeks. Ringkonnakohtus tuleb lahendada küsimus, millal tühistatud 14 530 krooni osas kohtuotsus uuesti jõustus või oli tegemist seadusele mittevastava kohtuotsusega ja sellest sõltub RVastS § 31 lg 2 kohaldamine. Rahandusministeeriumi 28.03.2005 kirjas selgitatakse A. T, et Tartu Linnakohtu 02.05.1997 otsusega ei ole Eesti Vabariigilt A.T. kasuks välja mõistetud kulutusi põllutöödeks summas 14 530 krooni. Seega on jõustunud kohtuotsuse alusel väljamõistetud 14 530 krooni osas kohtuotsuse täitmata jätmise põhjustanud riigiametnikud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult kohtuotsuse sissenõutavaks muutumisel kuni selle täitmiseni viivitusintresse VÕS § 113 alusel kuni § 94 sätestatud suuruseni; kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. A.T. on langenud järjekordselt kohtu omavoli ja petmise ohvriks. Rahandusministeeriumi poolt 21.11.2005 kohtule esitatud täpsustatud selgituskirja koopiat kaebajale ei saadetud ja selle sisu 3 kohtuistungil ei avaldatud. Kohtuistungil nõustus vastustaja esindaja A. T kahju hüvitamisega. Kohtuistungi protokolli on aga kantud, et vastustaja jääb kirjaliku vastuse ja 21.11.2005 esitatud täpsustatud selgituse juurde.
  18. Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad paljasõnalised, tõendamata ning vastuolus protsessinormidega. Kaebaja pöördus rahandusministeeriumi poole palvega tasuda Tartu Linnakohtu 02.05.1997 otsusega väljamõistetud 14 530 krooni põllutööde kulutuste katteks esmakordselt 10.03.
  19. Rahandusministeerium jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et Tartu Ringkonnakohus on 27.01.1998 otsusega linnakohtu otsuse osaliselt tühistanud. Rahandusministeeriumi ametnikule ei olnud teada, et linnakohtu 02.05.1997 otsust ei apelleeritud 14 530 krooni osas ning selles osas jäi esimese astme kohtuotsus jõusse. Täiendavate materjalide saamisel A.T. poolt 19.04.2005 algatatud Tartu Halduskohtu menetluse käigus (haldusasi nr 3-165/05) kandis rahandusministeerium 20.05.2005 A. T 14 530 krooni üle. Kaebaja ei ole tõendanud kahju olemasolu, selle tekitamist vastustaja poolt tema süülise käitumise läbi ega kahju suurust. Kaebaja ei ole kordagi selgitanud, milline oli tema enese roll kohtuotsuse õigeaegses täitmises. On selge, et kohtuotsusega väljamõistetud summade ülekandmine sõltub suuresti õigustatud isiku enese käitumisest ehk sellest, kas isik on edastanud kohustatud isikule vastavad kontonumbrid, kuhu ülekandeid teha või mitte. Toimiku materjalide hulka on kaebaja poolt lisatud tema ja välisministeeriumi vaheline kirjavahetus, millest nähtub, et kaebaja keeldus kontonumbri avaldamisest. Halduskohtu istungil teatas kaebaja, et valitsus oleks pidanud tema kontonumbrit ise teadma. Vastustaja selliste väidetega nõustuda ei saa. Lisaks vabatahtlikule täitmisele oli kaebajal õigus jõustunud kohtuotsus täitmisele pöörata. Toimikusse on lisatud dokument, mis kinnitab, et kaebaja on
  20. a esitanud Tallinna Linnakohtusse täitemenetluse algatamise avalduse. Selleks, et saaks rääkida vastutusest kahju tekitamise eest, peab olema tuvastatud, et kahju tekitamine oli sõltuv üksnes vastustaja käitumisest ning et kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milliste arvestuste kohaselt on nõutud summa saadud ning millist perioodi on summa arvestamisel silmas peetud. Apellatsioonkaebuses on nõude õiguslikku alust muudetud, mis on menetlusnormidega vastuolus. Halduskohtus nõutud tarbijahinnaindeksi muutuja asemel palub apellant vastustajalt välja mõista viivitusintressi, mis juhtub summaliselt olema täpselt sama nagu varem nõutud tarbijahinnaindeksi muutuja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja kaebaja nõue tuleb osaliselt rahuldada summas 2368.39 kr. Halduskohus on lugenud kaebuse lubatavaks ning tähtaegselt esitatuks ning vastustaja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu ringkonnakohus nimetatud asjaolusid ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et 02.05.
  22. aasta Tartu Linnakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati 14530 kr osas, jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.01.
  23. aasta otsusega.
  24. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja esitas halduskohtule nõude riigivastutuse seaduse kehtimise ajal ning nõudega on hõlmatud ajavahemik kohtulahendi jõustumisest kuni kaebuse esitamiseni, siis kuulub kohaldamisele riigivastutuse seadus. 4 RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Tartu Ringkonnakohtu otsuses puudub küll seisukoht maakohtu otsuse muutmata jätmise kohta vaidlusaluse 14 530 kr osas, kuid kuna selle nõude osas kaebaja apellatsioonkaebust maakohtu otsusele ei esitanud ning ringkonnakohus menetles asja apellatsioonkaebuse piirides, siis jõustus ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsus nimetatud osas. Asja materjalide juures olevast Välisministeeriumi kirjast
  25. 05.2001 nr 7-3/4252 (toimik 3-165/05 lk 13) nähtub, et kaebaja taotles 30 280 kr (15 750 kr + 14 530) väljamaksmist ning Välisministeerium selgitas, et väljamakseid saab teha vaid jõustunud kohtuotsuse alusel summas 15 750 kr. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kiri tõendab, et kaebaja pöördus kohtuotsuse alusel väljamaksmise nõudega riigi poole hiljemalt 2001 aasta alguses ning nõuet tunnistati riigi poolt osaliselt, s. o summas 15 750 kr. Ringkonnakohus möönab, et eelviidatud kohtulahenditest oli tavapärasest raskem aru saada, millal jõustus kohtulahend hageja nõudes 14 530 kr saamiseks, kuid seda asjaolu ei saa käesolevas asjas kaebaja kahjuks hinnata. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 245 lg 1 võis otsuse teinud kohus protsessiosalise või otsuse täitja avalduse alusel otsust määrusega selgitada, muutmata otsuse sisu. Seega, kui täitja (riik) sai taotlejast erinevalt kohtulahendist aru, oli tal seadusest tulenev õigus ja võimalus pöörduda selgituse saamiseks lahendi teinud kohtu poole. Ringkonnakohus möönab, et selgitamise taotlusega sai ka kaebaja kohtu poole pöörduda, kuid arvestades, et kohtulahendi kohaselt oli täitjaks riik, kes eelduslikult täidab kohtulahendeid seadustega kooskõlas, ei saa kaebaja poolset selgitamistaotluse mitteesitamist lugeda asjaoluks, mis vältimatult tõi kaasa otsuse täitmisega viivitamise. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastustaja lahendi selgitamist vajalikuks ei pidanud, vaid vastas kaebaja taotlusele täita kohtulahend kõigi väljamõistetud summade osas (30 280 kr) osaliselt eitavalt, siis on see piisav alus tuvastada, et alates 2001 aastast oli vastustaja kaebaja nõudest teadlik, kuid sai kohtulahenditest vääralt aru ning seetõttu jättis taotluse seadusevastaselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vastustaja poolse tegevusetusega, mis rikkus kaebaja õigusi ning kohaldamisele kuulub RVastS § 7 lg
  27. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on arvestada kohtulahendi täitmise nõude esitamise aega kaebaja poolt
  28. aastast. Asja materjalides puuduvad kaebaja varasemad pöördumised. Kaebaja on seoses vaidlusaluse summa mitteõigeaegse väljamaksmisega esitanud korduvalt erinevaid nõudeid ning oli teadlik, et esitades nõude, tuli tal ka tõendada, millal ta pöördus konkreetse nõudega kohtulahendi täitmiseks kohustatud isiku poole. Ringkonnakohtu käsutuses on viidatud välisministeeriumi kiri, mille kohus perioodi määramisel aluseks võtab. Ringkonnakohus leiab, et kohtulahendi mittetäitmise aeg on olnud pikk ning selle aja jooksul on elukallidus tõusnud, mida saab käsitleda kahju tekkimisena kaebajal. RVastS § 7 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. 5 Käesolevas asjas on kaebaja esitanud nõude mõista talle välja hüvitis, mis vastab elukalliduse tõusule perioodi eest, mil vastustaja ei täitnud kohtuotsust 14 530 kr osas. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on nõudega, mis on hõlmatud RVastS § 7 lg 3 kohaselt hüvitamisele kuuluva kahjuga ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust vastutust piirata RVastS § 13 alusel. Statistikaameti kinnitusel oli 01.2001 kuni 05.2005 elukalliduse tõus 16,3 %, seega kuulub hüvitamisele (14 530 x 16,3 %) 2368.39 kr.
  29. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning rahuldab kaebaja nõude osaliselt, siis on põhjendatud nõude rahuldatud osas kaebaja kasuks riigilõivu väljamõistmine summas 142 kr (2368 x 3 % x 2). Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.