3-06-710/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-710 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Väljasaadetav – V.S., isikukood xxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill
4. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega
5. juunini
6. a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
7. mail
8. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt
9. mail
10. a. Apellatsioonkaebus ja -teade peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. V.S. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel oli tähtajaline elamisluba
12. maist
13. a kuni
14. maini
15. a. Siseministri
16. juuli
17. a käskkirjaga nr 322 keelduti V.S.ile tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi V.S.ile
18. juulil
19. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga
20. september
21. a. V.S. Eestist ei lahkunud ning vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. Esitatud kaebus ning hilisem apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigikohus otsustas
22. detsembril
23. a jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
24. Tallinna Halduskohtu
25. detsembri
26. a otsusega paigutati V.S. väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
27. veebruarini
28. a. V.S.il puudus kehtiv reisidoku- ment, mistõttu ei olnud võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. Kohtuotsusega on kinnipidamise tähtaega pikendatud kahe kuu võrra.
29. KMA palub pikendada V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
30. V.S. on keeldunud reisidokumentide taotlusankeedi täitmisest. KMA palus
31. jaanuaril
32. a V.S.il täita Vene Föderatsiooni Suursaatkonna nõutavad reisidokumendi taotlused, millest isik kategooriliselt keeldus. Vene Föderatsiooni Suursaatkond vastas KMA
33. veebruari
34. a järelepärimisele, et V.S.ile väljastatakse pass ainult tema isikliku avalduse alusel. Kuna V.S.il puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei saa lahkumisettekirjutuse sundtäitmist hetkel lõpuni viia.
35. V.S. palub jätta taotluse rahuldamata, kuna leiab, et viibib Eestis seaduslikul alusel. KMA-ga ei hakka mingil juhul koostööd tegema. Palub teha talle seadustamisettekirjutus ja jätta VSS § 25 kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega, sest selles pole ette nähtud kinnipidamise maksimaalset tähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED
36. Kohus leiab, et KMA taotlus V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
37. V.S.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud Vene Föderatsiooni võimude tegevusetuse ja väljasaadetava enda seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. V.S.i väljasaatmine Vene Föderatsiooni ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes – selles sättes silmas peetud objektiivset võimatust ei saa tingida V.S.i tahtest ja tegevusest sõltuv vältav seaduserikkumine. Isik ei saa tema enda tahtliku seaduserikkumise tõttu osutuda paremas olukorras olevaks kui seadusekuulekas väljasaadetav. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
38. detsembrist
39. a on kohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend kallutamaks V.S.i kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Isiku 4-6 kuuline kinnipidamine seadusliku väljasaatmiskohustuse täideviimiseks ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 20 p
40. Kuna kohus saab kontrollida vaid konkreetses kaasuses asjassepuutuva normi vastavust põhiseadusele, siis ei ole alust käesolevas haldusasjas analüüsida väljasaadetava esindaja väidet, et isiku kolme või enama aasta jooksul kinnipidamine võib olla vastuolus põhiseadusega ja teiste Euroopa riikide praktikaga. Seetõttu jääb taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. V.S.il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine.
41. Vastuseks väljasaadetava väidetele tema õiguse kohta Eesti Vabariigis viibida märgib kohus järgmist. Elamisloa andmisest keeldumise ja Eestist lahkumise kohustuse õiguspärasus on läbinud kohtuliku kontrolli ja uue elamisloa taotluse menetlemine ei tekita seaduslikku alust riigis viibimiseks. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-16-03 tuvastati, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt
42. juulil
43. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Leping Vene Föderatsiooni relva2 jõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende sealviibimise tingimustest" ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" ei anna V.S.ile õigust Eestis viibida. Kohtule ei ole esitatud käesolevas asjas uusi asjaolusid, mis ei olnud teada eelmiste kohtumenetluste ajal (muuhulgas oli kohtutele teada, et
44. aastal oli Vabariigi Valitsus V.S.ile andnud elamisloa).
45. Kohtul ei ole võimalik teha V.S.ile seadustamisettekirjutust, sest see on täitevvõimu pädevuses. Kuna aga V.S.il ei ole õigust Eesti Vabariigi territooriumil viibida, siis ei saa KMA talle seadustamisettekirjutust teha.
46. Kohus pikendab V.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega
47. juunini
48. a. Villem Lapimaa Kohtunik 3