2-05-3467/3

(4)1 ASJAOLUD

1. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja pärimisregistri andmetel I A´i seadusjärgne pärija. Kostja ja Ivan Aleksandrov on jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest I A´ile kuulunud korteris, asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Seisuga
2. juuni 2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 11 389,91 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult säästetud 11 389,91 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõivu 1050 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni ja õigusabi eest tasutud 224,20 krooni. KOSTJA VASTUS Kohtule
3. juulil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, kuna ta ei ole I A´i seadusjärgne pärija. Puuduvad tõendid, et I A´i pärijad loobusid pärandi vastuvõtmisest. Seega ei saa KohtlaJärve linn olla antud asjas kostjaks. Kohtukulud palub kostja välja mõista hagejalt. KOHTUISTUNG Kohtuistungil 27.09.2006.a jäi hageja esindaja hagi juurde, selgitades, et korteri turuväärtus on 100 000 krooni. Seega on kostja sihilikult müünud korteri alla turuhinna, üritades sellega kahju tekitada. Kostja esindaja selgitas, et korter müüdi avalikul enampakkumisel vastavalt Kohtla-Järve linnas kehtivale eluruumide käsutamise ja kasutamise korrale. Isikul, kes korteri ostis, oli eelistus teiste ees ning viimastel puudus võimalus osaleda vaidlusaluse korteri osas enampakkumisel. Kostja esindaja selgitas, et nad on nõus oma kohustust täitma vastavalt pärimisseadusele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et võlgnevus hagejale on tekkinud korteri, asukohaga xxx, kohta perioodil
4. detsember 1996 kuni 06.juuni 2003 esitatud soojusenergia arvete osaliselt tasumata jätmisest (tl. 9- 11). Kinnistusraamatu kande kohaselt oli korteri omanik alates
5. maist 2003 I A (tl 8). Kõik arved alates
6. detsembrist 1996 kuni
7. juunini 2003 on esitatud I A´i nimele (tl.9 -11). I A on surnud
8. novembril 2004 ning 18.10.2005.a on kostjale välja antud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus I A´i pärandvara kohta (tl 23). Teostatud on I A´i pärandvara inventuur (tl 37), mille kohaselt pärandvara väärtus seisuga 03.september 2005.a moodustab 9950 krooni. Pärandaja omas seisuga 03.september 2005 võlgnevust viiele erinevale võlausaldajale kogusummas 27 437,86 krooni. Pärandajal I A´il soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud, kuid hageja tarnis soojusenergiat temale kuuluva korteri, asukohaga xxx, kütmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 11 389,91 krooni. Kostja võtab hagi osaliselt, pärandvara ulatuses, õigeks. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne
9. juulit 2002 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust.

(4)2 Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat nii enne kui pärast VÕS jõustumist, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vaidlust ei ole selles, et hageja on eluruumi, asukohaga xxx, kütnud ja selle eest arveid esitanud. Vaidlust ei ole ka esitatud arvete õigsuses ning ka selles, et võlgnevus on tekkinud perioodil

1. detsember 1996 kuni
2. juuni 2003 esitatud soojusenergia arvete osaliselt tasumata jätmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 116 kohaselt kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud kostja omaksvõtuga. Seega tuleb lugeda tõendatuks asjaolu, et pärandaja on alates
3. detsembrist 1996 tarbinud talle kuulunud eluruumis, asukohaga Kalevi 16-81 Kohtla-Järve, hageja arvelt soojusenergiat hageja esitatud arvetel näidatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi aluseks on kohustused, mis kuulusid pärandajale. Hagi aluseks olevad arved on esitatud perioodil
4. detsember 1996 kuni 06.juuni mai
5. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 2 on pärand pärandaja vara. PärS § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt avaneb pärand pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral pärandaja surma päeval. Pärimisseaduses on jäetud expressis verbis sätestamata, millisest hetkest pärija pärandi omandab. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ja sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Pärimisseaduse mõttest lähtuvalt lähevad pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle tagasiulatuvalt pärandi avanemise hetkest. Pärimisseaduse kohaselt ei ole pärandvara näol tegemist iseseisva õiguskandjaga (juriidilise isikuga) ning pärandvaral ei saa olla õigusvõimet. I A´il teisi pärijaid ei olnud ning vastavalt PärS § 18 kui teisi pärijaid ei ole, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus ehk Kohtla-Järve linn. PärS § 124 lg 2 kohaselt loetakse seadusjärgse pärimise korral, olenemata pärandi vastuvõtmise nõuete täitmisest, et kohalik omavalitsusüksus või riik on pärandi vastu võtnud. Nimetatud sätetest järeldub, et teiste pärijate puudumisel on kohalik omavalitsusüksus pärandi vastu võtnud selle avanemise hetkest. Pärandvara valduse üleminekut reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 38, mille kohaselt valdus läheb üle pärijale s.t. pärija omandab valdaja õigusliku staatuse hetkest, mil ta sai pärijaks ehk PärS § 3 kohaselt pärandi avanemise hetkest. Kooskõlas PärS § 135 lg 1, kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvelt. Lähtuvalt PärS § 134 lg 1 p 1-3 täidetakse pärandvara arvelt kohustused, mis on seotud pärandaja matuste, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu ja hooldamise ning inventuuri

(4)3 tegemise kuludega; teises järjekorras rahuldatakse võlanõuded (pärandvara hulka kuuluvad) ja kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Pärandvara esemelise lahususe korral on pärija vastutus pärandvaral lasuvate kohustuste eest esemeliselt piiratud pärandvaraga. Sellisel juhul teeb kohus otsuse, millega kohustab kostjat taluma sissenõude pööramist kindlaksmääratud pärandvarasse kuuluvatele esemetele, samuti võib kohus teha reservatsiooni, et kostja vastutus on piiratud pärandvaraga ja vastutuspiirang rakendub sel juhul täitemenetluses. Asjas leidis tõendamist, et hagi aluseks oleva võlgnevus 11 389,91 krooni kuulub I A´i pärandvara hulka ning kuna on teostatud pärandvara inventuur, kuulub nimetatud summa tasumisele pärandvara ulatuses. Hageja poolt viidatud asjaolu, et korter müüdi hinnaga 9950 krooni (tl 42-46), s.o. oluliselt madalama hinnaga kui selle oletatav turuväärtus (tl 49-53), kostja võlakohustuse suuruse määramisel tähtsust ei oma. Korter müüdi 27.07.2006, s.o. ajal, mil kostja oli korteriomandi seaduslik omanik (tl.17,39-42). Kooskõlas AÕS § 68 lg 1 oli kostjal kui omanikul täielik õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning seega ka õigus võõrandada korteriomand temale sobivatel tingimustel ilma tagasiulatuvate piiranguteta. Pärimisseaduse § 138, mille kohaselt kui pärija jätab pärandvara nimekirja kandmiseks avaldamata pärandi hulka kuuluvaid asju või õigusi või avaldab olematuid kohustusi selleks, et kahjustada pärandaja võlausaldajaid, vastutab pärija pärandaja võlgade eest ka oma varaga, ei ole antud juhul kohaldatav. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kooskõlas TsMS §-ga 60 lg 1 kuuluvad kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud – riigilõiv 1050 krooni ja 40 krooni omandiõiguse tõendi tasu. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja õigusabikulude 224,20 krooni väljamõistmist kostjalt. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi ning mõistab võlgnevuse 11 389,91 krooni välja I A´i pärandvara ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kohtukulude katteks välja mõistmisele 1314,20 krooni. Kohtunik:

(4)4