2-05-20328/11

1 2 – 05 – 20328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“oktoobril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 20328 Tsiviilasi: E C (J T) hagi V T vastu abielu lahutuse ja alaealise lapse: V C (sündinud: xxx.a.) enda kasvatada jätmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: E C (J T) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: V K (isikukood: xxx, asukoht: xxx); Kostja: V T (isikukood: xxx (hagiavalduse kohaselt) viimane elukoht Eestis: xxx; (rahvastikuregistri andmetel) elukoht Eestis puudub, hageja poolt tuvastatud aadress Venemaal: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Alaealine laps: V C (sündinud: xxx., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „25“september 2005.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, E C (J T) ning hageja lepinguline esindaja, V K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada E C (J T) ja V T abielu, mis registreeriti „20“septembril 1985.a. Kohtla – Järve Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.xxx. Pärast lahutust jätta E C (J T) perenimeks – „C“. Abielust sündinud alaealine laps: V C (sündinud: xxx.a.) jätta E C (J T) kasvatada ja üleval pidada. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud panna E C (J T) kanda. Riigilõiv jätta käesolevas menetluses Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras 2 (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD E C (J T) ja V T elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „20“septembrist 1985.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, hagiavalduse kohaselt (tl.3), alaealine laps: V C (sündinud: xxx ), kes, hagiavalduse kohaselt, on hageja, E C (J T), kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, V T, lahkus pere juurest 1989.aastast ning sellest ajast alates elavad pooled eraldi peredena. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et abielu jätkamine on mõttetu ning sellest abielust tulenevad täiendavad takistused toimetulekutoetuse vormistamisel ja saamisel. Abielu palub lahutada, pärast lahutust soovib jätta perenimeks – „C (T)“, abielust sündinud alaealise lapse: V C (sündinud: xxx) palub jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, V T, kirjalikus vastuses kohtule hagile vastu ei vaidle, tunnistab tema vastu esitatud haginõudeid ja palub hagi rahuldada. Nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning enda vahetut ärakuulamist kohtu poolt ei soovi. Soovib, et kohus lahendaks tsiviilasja otsusega ning avaldas, et tsiviilasjas kompromissi või muu kokkuleppe saavutamine ei ole hageja ja kostja vahel võimalik. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, E C (J T) ning tema lepinguline esindaja, V K palusid kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palusid lahutada, abielust sündinud alaealise lapse: V C (sündinud: xxx) palusid jätta E C (J T) kasvatada, pärast lahutust soovib E C (J T) jätta perenimeks – „C“. Hageja selgitas kohtule täiendavalt, et tema ja V T ei ole teineteist juba 17 aastat näinud, mille tõttu on abielu jätkamine võimatu. Vaidlusi laste üle, varalisi vaidlusi ühisvara jagamise üle, aga samuti ka vaidlusi elatusraha üle E C (J T) ja V T vahel ei ole. 3 Kostja, V T, kohtuistungile ei ilmunud kohtukutse käes allkirja vastu. Kirjalikus vastuses kohtule taotles V T tsiviilasja läbivaatamist ilma tema juuresolekuta ning tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses. Isiklikult kohtusse ilmuda ei soovi suure vahemaa tõttu. Kohus rahuldas V T taotluse ning vaatas tsiviilasja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. E C (J T) ja V T abielutunnistusega. E C (J T) elukohatõendiga, mille kohaselt elab E C (J T) aadressil: xxx, koos täisealiste tütre ja alaealise pojaga, V C (sündinud: xxx.). Osaühingu A palgatõendiga 03.novembrist 2005.a. selle kohta, et E C (J T) palk on 1 113.- krooni kuus. Kohtutäituri R K õiendiga selle kohta, et E C (J T) ei ole saanud V T laste ülalpidamiseks elatusraha. Väljatrükkiga Rahvastikuregistri andmebaasist, mille kohaselt on V T lahkunud Eestist ja asunud elama Venemaale. Postiasutuse poolt väljastatud tagasiteatega selle kohta, et V T on saanud kätte hagiavalduse koos lisadega ning kirjaliku kohtukutse. V T kirjaliku vastusega hagile. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 4 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et E C (J T) ja V T abielu jätkamine on põhimõtteliselt võimatu, kuna pooled ei ole teineteisega suhelnud juba 17 aastat ning elavad erinevates riikides. Pärast lahutust tuleb jätta E C (J T) perenimeks – „C“. Abielust sündinud alaealine laps, V C (sündinud: xxx) tuleb jätta E C (J T) kasvatada ja üleval pidada. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi E C (J T) ja V T vahel ei ole. Samuti puuduvad ka vaidlused lapse kasvatamise üle ning E C (J T) ei soovi V T käesoleva menetluse raames välja mõista elatist. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna E C (J T) kanda, riigilõivu pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik