3-05-1181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2006, Tartu Haldusasja number 3-05-1181 Hald

„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused (edaspidi Määrus nr 36) alusel taotluse investeeringutoetuse 445 000 krooni saamiseks astelpajuistikute ostmiseks. PRIA peadirektori 27.07.2005 käskkirjaga nr 1-3.12/950 jäeti OÜ XX taotlus rahuldamata. Käskkirja kohaselt kontrollib PRIA

§ 12

lg 1 järgi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning struktuuritoetuse seaduse § 18-is lg 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Üheks põllumajandustootjale esitatavaks meetmespetsiifiliseks nõudeks on arengukava kohaselt põllumajandustootja majanduslik jätkusuutlikkus või saab majanduslikku jätkusuutlikkust tõestada pärast investeeringute tegemist. Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamiseks tellis PRIA analüüsi Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, kelle 30.06.2005 hinnangut võttis arvesse otsuse tegemisel. Äriplaani kohaselt tuleb aastatel 2005 ja 2006 osaühingu käive ainult pistokste müügist, kusjuures hind kasvab 12 kroonilt 50 kroonini. Käibe kasv on planeeritud 12 000 kroonilt 2004 250 000 kroonini 2005. Äriplaanis ei ole arvestatud ca 200 000 krooni istanduse rajamiskuluga ja ka hilisemad hoolduskulud on planeeritud ebareaalselt madalad. OÜ XX realiseerimise netokäive 2004 oli 12 000 krooni ja see saadi praktiliselt ühest tehingust (oktoobris 2004 müüdi astelpaju pistoksi, mis eelnevalt 2004 juulis olid ostetud OÜ-lt Lutella). Sisuliselt oli tegemist vahendustegevusega, kusjuures edasimüüdud pistokste ostmise eest tasuti alles 29.04.2005, s.o pärast edasimüügist raha laekumist (27.04.2005). OÜ XX esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 03.11.2005 vaideotsusega nr 11-22/19 rahuldamata. Halduskohtusse esitatud kaebuses palus OÜ XX PRIA peadirektori 27.07.2005 käskkirja nr 1-3.12/950 tühistada ning teha PRIA-le ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on väide, et taotleja majandustegevus ei ole jätkusuutlik, arusaamatu ja põhjendamatu. Struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 1 sätestab nõuded taotlejale. Käskkirjast ega ka vaideotsusest ei selgu, millistele

§-des 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Arusaamatu on väide, et kaebaja ei ole tegelenud põllumajandusliku tootmisega, vaid vahendustegevusega. Käskkirjast ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on sellisele järeldusele jõutud. Ekslikult on hinnatud erinevate majanduslike tehingute sisu üheks tehinguks ja seetõttu jõutud ebaõigete järeldusteni, sh tulu tekkimise kohta põllumajanduslikust tootmisest. Haldusakt ei ole kooskõlas HMS § 54 sätestatuga. Vastustaja ei ole lähtunud uurimisprintsiibist ja kahtluse korral nõudnud kaebajalt täiendavat informatsiooni.

1. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Enne otsuse tegemist tellis vastustaja taotleja äriprojekti ja majandustegevuse hindamiseks Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt hinnangu, mida arvestati otsuse tegemisel. Kuna kaebaja kahtles nõuandekeskuse pädevuses, siis tellis vastustaja täiendava ekspertiisi Eesti Põllumajandusülikoolilt. EPMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent majandusdoktor Rando Värniku ning majandusteaduse doktor Peedu Zeigeri hinnang kinnitab Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse hinnangut. HALDUSKOHTU LAHEND 2
2. Tartu Halduskohus jättis 28.02.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei saa investeeringutoetuse taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel lähtuda üksnes Määruse §-des 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks.

§ 12

tulenevalt on vastustaja ülesandeks kontrollida taotleja majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust nii struktuuritoetuse seaduses kui Määruses nr 36 ettenähtud nõuetele, aga arvestada tuleb ka nende vastavust Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006 p 3.3.2, millele Määruse § 12 osundatakse, käsitleb meedet 3.1, mille rakendamiseks ongi vastu võetud Määrus nr

1. Meetme 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF) kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandustootjatele, kes on majanduslikult jätkusuutlikud või kelle jätkusuutlikkust saab tõestada pärast investeeringute tegemist. Majanduslikku jätkusuutlikkust hinnatakse taotlemisele eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning toetuse taotlemise aasta ja sellele järgneva kolme aasta äriplaani alusel. Toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel riiklikul tasandil puudub normaalne turuväljund. Turuväljundi hindamisel võetakse arvesse vastava toodangu tootmismahud ja siseriiklik tarbimine, samuti vastava toodangu ekspordi ja impordi näitajad. Programmitäiendi punkti 2 kohaselt peab iga riikliku arengukava (edaspidi RAK) raames rahastatav projekt vastama kõigile allpool esitatud üldistele kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane – tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Kohtule on vastustaja motiivid arusaadavad, kusjuures kaebaja ei ole pidanud vajalikuks tõendada vastustaja analüüsi sisulist ekslikkust. Tegemist on kaalutlusotsusega, kus vastustajal on suhteliselt lai diskretsiooni õigus. Vastustaja ei ole eiranud uurimisprintsiipi, vaid on kohaldanud seda taotluses toodud andmete alusel, mida on nii vastustaja kui vastava eriala spetsialistide poolt analüüsitud. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust kaebajalt täiendava informatsiooni küsimiseks. Kaebajal oli kaalutlusõigus küsimuses, kuidas oma taotlus põhjendada. Esitatud taotluse alusel oli vastustaja muuhulgas kohustatud hindama kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkust, mida ongi hinnatud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsust ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid arvestades. Investeeringutoetuse taotlus on suhteliselt spetsiifilises valdkonnas, mistõttu oli vastustaja õigustatud tellima projekti jätkusuutlikkuse analüüsi Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, mida on otsuse tegemisel õiguspäraselt arvesse võetud. Vaidemenetluses on vastustaja tellinud täiendava ekspertiisi Eesti Põllumajandusülikoolilt. EPMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsendi majandusdoktor R. Värniku ja majandusdoktor P. Zeigeri arvamused kinnitavad Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt saadud hinnangut kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Arvamusi on kaalutletult hinnatud vaideotsuses. Motiivide täiendav selgitamine vaideotsuses on haldusmenetlusele omane toiming. Vastustaja on taotluse materjalide ning menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendite (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüs) hindamise tulemusena käskkirjas põhjendatult leidnud, et kaebaja majandustegevus ei ole jätkusuutlik. See asjaolu annab struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 (01.01.2004-01.07.2005 redaktsioon) kohaselt aluse investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmiseks. Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastuolu HMS §-is 54 sätestatuga ei esine. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ XX taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega OÜ XX kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ekslikult hinnanud vastustaja esitatud tõendeid. Käskkirja andmise ajal oli vastustajal olemas vaid Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse dokument, mis ei sisalda analüüsi. Nimetatud dokumendis konstateeritakse üksnes, et kaebaja esitatud projektis on rajamiskulud ja hooldamiskulud näidatud põhjendamatult madalad. Samas ei selgu, millele sellised väited tuginevad. Ka hilisemad nn ekspertarvamused ei ava allikat, millele uurimused tuginevad, seega pole jällegi väited kontrollitavad. Sisuliselt heidetakse kaebajale ette, et ta suudab toota odavamalt kui teised tootjad. See ei saa olla aga Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika eesmärk. Käskkiri on sisuliselt motiveerimata ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 1 sätestab nõuded taotlejale.

§-d 13 ja 14 sätestavad kriteeriumid taotleja majandustegevuse hindamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole taotleja majandustegevus jätkusuutlik, kuid käskkirjast ei selgu, millistele

§-des 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Halduskohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid haldusaktis ja selles osundatud dokumentides toodud seisukohtade motiveerimatuse kohta. 5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt esitas PRIA Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskusele 9 äriprojekti (millega taotleti toetust astelpajuistikute ostmiseks) hinnangu andmiseks taotleja ja taotluses sisalduva äriprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. Hinnangust nähtub, et istanduse rajamiskulu, mis peaks moodustama ca 200 000 krooni, äriplaan ei kajasta. Istanduse hooldamise kulud on planeeritud väga madalal tasemel. Samal ajal planeerib taotleja väga odavate kulutuste juures suurt müügitulu. Hinnangu andja märgib, et investeeringute jätkusuutlikkuse seab kahtluse alla tõsiasi, et üheski hinnangu andmiseks esitatud taotlustest ei ole tegelikkuses kavas pärast istutusmaterjali ostmist seda istandiku rajamiseks kasutada, kuna ei ole arvestatud küllaltki suurte lisakuludega ca 13 000 krooni/ha, mis istanduse rajamisel tuleb teha. Ka ei ole kavas istandike hooldamiseks sellises mahus töid teha või teenustöid tellida, mis tagaks kõrge tootlikkusega istanduse edaspidi. Astelpaju kasvatamisel tehtavate kulutuste osas on hinnangu andja tuginenud astelpajukasvatajate tulundusühistu A-Mari kodulehel toodud andmetele. Seda aluseks võttes on istanduse rajamiskulu ca 13 000 krooni/ha, iga-aastane hoolduskulu 13 600 krooni/ha ning alates kolmandast aastas tuleb arvestada ka marjade koristuskuludega ca 9-10 000 krooni/ha. Taotleja poolt planeeritavate madalate kulude juures ei ole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia. Madalate kulude juures eeldatakse aga suurt müügitulu, kuigi tootel puudub turuväljund. Taotleja majandustegevusele (antud juhul realiseerimise netokäive) hinnangu andmisel on allikaks ka taotleja esitatud toimikus olevad materjalid (nt majandusaasta aruanne), millest tulenevalt moodustas kogu äriühingu käibe 2004 12 000 krooni, mis saadi praktiliselt ühest tehingust, mida aga võib nimetada vahendustegevuseks, mitte omatoodetud põllumajandussaaduste realisatsiooniks. Juhul, kui planeeritavad kulud kajastuksid äriprojektis õigesti, ei oleks taotleja võimeline seda projekti nõuetekohaselt ellu viima. Kuna taotleja esitas vaide, siis tellis vastustaja hinnangu ka Eesti Põllumajandusülikoolilt. Majandusdoktor R. Värnik juhindub arvamuse andmisel uurimuse „Astelpajukasvatuse majanduslikke aspekte Eestis“ läbiviimisel saadud faktilistest andmetest perioodil 2004-2005, astelpajukasvatusega tegelevate ettevõtjate ütlustest ning väidetest marjakasvatuse 4 investeeringuvajaduse väljaselgitamisel aastatel 2004-2005, vastustaja esitatud taotlustoimikust, raamatupidamise seadusest. Kohus on tõendeid õigesti hinnanud. Apellant ei selgita, milles seisneb haldusakti mittekooskõla kehtiva õigusega. Kaebajale ei heideta ette, et ta suudab toota odavamalt, vaid seda, et planeeritavate madalate kulutuste juures (arvestades ka taotleja eelnevat majandustegevust) ei ole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia ja toetuse andmine sellisele projektile ei ole õigustatud. RAK programmitäiendi punkti 2 kohaselt peavad projektid olema jätkusuutlikud ja taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Lisaks meetme määrusele peavad projektid ja taotlejad vastama ka arengukavas ja programmitäiendis sätestatud nõuetele.

§ 12

lg 1 kohaselt kontrollib PRIA vastavalt seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lg 1 nimetatud ja määruses ettenähtud nõuetele. Seega ei saa lähtuda ainult

§-dest 13 ja

1. Juhul kui asuda vastupidisele seisukohale, muutuks taotluste menetlemine formaalseks ning oleks välistatud sisuline analüüs. Haldusaktis ja selles osundatud dokumentides toodud seisukohad ei ole motiveerimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2006 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 47 lg 3 ja TsMs § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. HKMS § 34 lg 2 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piirides. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei ole aluseks halduskohtu lahendi tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja õigesti kohaldanud ka seadust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüs ei sisalda analüüsi ning selle väited ei ole kontrollitavad ning ka EPMÜ ekspertarvamus ei ole kontrollitav, kuna ei avalda uurimuse allikaid. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüsist (tl 19-23) nähtuvalt on see koostatud investeeringutoetuse taotluse majandusliku jätkusuutlikkuse kohta ning selles on toetutud taotleja enda poolt esitatud andmetele, tema enda majandusaruandele ja äriplaanile. On toodud ka põhjendused, mille alusel jõuti järeldusele, et investeeringutoetuse taotlus ei ole jätkusuutlik. Apellandi mittenõustumine analüüsi tulemustega ei tähenda seda, et analüüs puudub. EPMÜ ekspertarvamus (tl 24-35) nõustub Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse hinnanguga majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Seejuures on ekspert juhindunud muuhulgas ka faktilisest uurimusest „Astelpajukasvatuse majanduslikke aspekte Eestis“ (Vilja Palk 2005) läbiviimisel saadud faktilistest andmetest perioodil 2004-2005 ja muudest talle esitatud dokumentatsioonidest. Seega on ekspertarvamuses välja toodud allikad, mida on kasutatud selle koostamisel. Ei saa nõustuda kaebajaga nagu heidetaks talle ette, et ta soovib toota odavamalt. Jõutud on järeldusele, et planeeritavate madalate kulutuste juures (seejuures arvestades tema eelnevat majandustegevust) ei ole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia ja toetuse andmine projektile ei ole õigustatud, kuna puuduvad vahendid selle nõuetekohaseks elluviimiseks. 5 Seega on halduskohus õigesti leidnud, et PRIA peadirektori vaidlustatud käskkiri on motiveeritud ja kooskõlas seadusega. Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel ei saa lähtuda ainult Määruse §-des 13 ja 14 antud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks. Määruse § 12 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastavalt sruktuuritoetuse seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse §-s 18 lg 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Seega tuleb kontrollida majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust ka Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Käesoleval juhul on PRIA põhjendatult leidnud, et OÜ XX majandustegevus ei ole jätkusuutlik ning jätnud tema toetuse taotluse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude taotlust. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi