3-05-1179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1179 Haldu

§-ides 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Vastavalt HMS §-ile 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul ei ole haldusakt kehtiva õigusega kooskõlas. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu puudub kaebajal võimalus saada struktuurtoetust, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

1. Vastustaja PRIA taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt tellis PRIA enne otsuse tegemist taotleja poolt esitatud äriprojekti ja taotleja majandustegevuse hindamiseks Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuselt hinnangu. Nimetatud hinnangu kohaselt moodustab OÜ XX käive
2. aastal 6600 krooni. Käibe moodustab üks tehing - 550 astelpaju pistoksa müük eraisik Toomas Koitmaale, kusjuures sisuliselt toimus kauba üleandmine alles 2005 ja kauba eest tasumine on raskesti tõendatav. Planeeritav investeering
3. aastaks on 15 000 astelpaju istiku ostmine istanduse rajamiseks, investeeringu kogumaksumus on 750 000 krooni. Rajamiskulu, mis peaks moodustama ca 200 000 krooni, äriplaan ei kajasta. Istanduse hooldamise kulud on planeeritud väga madalal tasemel. Samal ajal planeerib taotleja väga odavate kulutuste juures äriplaanist nähtuvalt suurt müügitulu. 26.08.2005 esitas OÜ XX taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide. Vaide põhjenduste kohaselt on Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse eksperthinnang ebapädev ning väga kaugel tänapäeva astelpaju istikute ja marjade kasvatuspraktikast. Kuna PRIA-s puuduvad eksperdid astelpajukasvatuse alal ja kaebaja kahtles Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse pädevuses, siis tellis PRIA täiendava ekspertiisi äriplaanile ja esitatud taotlusele Eesti Põllumajandusülikoolilt (edaspidi EPMÜ). Äriplaanile ja taotlustoimikule andsid erapooletute ekspertidena hinnangu EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent majandusdoktor Rando Värnik ning majandusteaduse doktor Peedu Zeiger. Nende hinnang kinnitab Jäneda Õppe-ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut. „Eesti riikliku arengukava 2004-2006“ programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga riikliku arengukava (RAK) raames rahastatav projekt vastama kõigile alljärgnevatele üldistele kriteeriumidele: projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane – tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Loetletud üldistest kriteeriumidest lähtuvalt ei saa OÜ XX poolt esitatud projekti pidada nõuetele vastavaks. 2 Üheks põllumajandustootjale esitatavaks meetmespetsiifiliseks nõudeks on arengukava kohaselt põllumajandustootja majanduslik jätkusuutlikkus või ta saab majanduslikku jätkusuutlikkust tõestada pärast investeeringute tegemist. Võrreldes taotleja poolt planeeritud kulutusi ja eksperthinnangutes toodud reaalseid tulevasi kulutusi, mis tuleb teha, siis ei saa eeldada taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust pärast nõutavate korrektsete investeeringute tegemist projekti elluviimiseks. Riigikohus märgib oma 15.02.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-04, et taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Esitatud äriprojektis planeeritud andmete alusel ei saa eeldada projekti realiseerumise tõenäosust ja perspektiivikust ning taotleja järgneva majandustegevuse jätkusuutlikkust. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis
5. veebruari 2006 otsusega OÜ XX kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on PRIA peadirektori 27.07.2005 käskkiri nr 1-3.12/951, millega jäeti rahuldamata OÜ XX investeeringutoetuse taotlus nr 0105860027, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes Määruse §-ides 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks. Määruse § 12 järgi kontrollib PRIA vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-idele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse §-is 18 lg 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Seega tuleb PRIA-l kontrollida taotleja majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust mitte ainult struktuuritoetuse seaduses ja Määruses ettenähtud nõuetele, vaid arvestada tuleb ka nende vastavust Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 – 2006 (RTL 2004,19,312; 62,1045) p 3.3.2, millele määruse §-is 12 osundatakse, käsitleb meedet 3.1, mille rakendamiseks ongi vastu võetud põllumajandusministri 14.04.2004 määrus nr
6. Meetme 3.1 Investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF) kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandustootjatele, kes on majanduslikult jätkusuutlikud või kelle jätkusuutlikkust saab tõestada pärast investeeringute tegemist. Majanduslikku jätkusuutlikkust hinnatakse taotlemisele eelneva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ning toetuse taotlemise aasta ja sellele järgneva kolme aasta äriplaani alusel. Toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel riiklikul tasandil puudub normaalne turuväljund. Turuväljundi hindamisel võetakse arvesse vastava toodangu tootmismahud ja siseriiklik tarbimine, samuti vastava toodangu ekspordi ja impordi näitajad. Projektide üldisi valikukriteeriume käsitleb Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 – 2006 Programmitäiend (http//www.struktuurifondid.ee). Programmitäiendi p 2 kohaselt peab iga riikliku arengukava (lühendatult RAK) raames rahastatav projekt vastama kõigile allpool esitatud üldistele kriteeriumidele: - projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest abi taotletakse; - projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane – tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele; - projektid peavad olema majanduslikult mõjusad; 3 - projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse; - taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes märgitakse, et OÜ XX äriplaanis ei ole arvestatud istanduse rajamiskuludega 200 000 krooni ulatuses ja ka hilisemad hoolduskulud on planeeritud ebareaalselt madalad. Toodud kulude lisamisel äriprojekti selgub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid nende kulude kandmiseks, samuti väheneb oluliselt omakapital. OÜ XX käive oli
7. aastal 6600 krooni ja see tekkis 550 astelpaju pistoksa müügist eraisik Toomas Koitmaale. Kuna antud juhul on tegemist investeeringutoetuse taotlusega spetsiifilises valdkonnas (toetust taotleti 15 000 astelpaju istiku ostmiseks istanduse rajamiseks), tellis PRIA projekti jätkusuutlikkuse analüüsi Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt, kelle poolt 30.06.2005 antud hinnangut on otsuse tegemisel arvesse võetud (tlk 17-20). OÜ XX pidas Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse poolt antud hinnangut ebapädevaks ja seetõttu tellis PRIA vaidemenetluse käigus täiendava ekspertiisi OÜ XX taotlusele ja äriplaanile Eesti Põllumajandusülikoolilt. EPMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsendi majandusdoktor Rando Värniku ja majandusdoktor Peedu Zeigeri arvamused kinnitavad Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt saadud hinnangut kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta ( tlk 2122 ja 76-82). Lisaks istanduse rajamiskulude arvestamata jätmisele ja põhjendamatult madalate hoolduskulude kavandamisele osundatakse majandusdoktor Rando Värniku arvamuses ka sellele, et äriplaanis esitatud astelpajumarjade tegelik müük on seotud suurte turundusriskidega, mis seab kahtluse alla realiseerimisest saadava tulu kujunemise ja ettevõtja jätkusuutlikkuse. Eksperdi väide tugineb uurimusele, mille kohaselt ilmnes, et suur osa (ca 2/3) 2004 marjasaagist pole veel realiseeritud ning rahade liikumine marjade müügist tootjatele on viibinud. Ekspert leidis, et ettevõtte jätkusuutlikkus tulevikus on kaheldav, kui välja arvata võimalikud lisanduvad tulud toetuste kombineerimisest (tlk 82). PRIA peadirektor on OÜ XX taotluse materjalide (2004.aasta majandusaasta aruanne ja äriprojekt) ning menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendite (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüs) hindamise tulemusena 27.07.2005 käskkirjas põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja majandustegevus ei ole jätkusuutlik. See asjaolu annab struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 4 (kuni 01.07.2005 redaktsioonis) kohaselt aluse investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. OÜ XX taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
9. veebruari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega OÜ XX kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ekslikult hinnatud vastustaja poolt esitatud tõendeid. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse poolt esitatud analüüs ei sisalda analüüsi. Väited pole kontrollitavad. EPMÜ ekspertarvamus pole samuti kontrollitav, kuna ei ava allikat, millele uurimused tuginevad. Sisuliselt heidetakse kaebajale ette, et ta suudab toota odavamalt, kui teised tootjad; 2) ei ole arvestatud, et PRIA peadirektori 27.07.2005 käskkiri on sisuliselt motiveerimata ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu,

§-ides 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta.

1. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 4 1) on ebaõige väide, et esitatud tõendeid on ebaõigesti hinnatud. Hinnangus astelpaju kasvatamisel tehtavate kulutuste osas on hinnangu andja tuginenud astelpajukasvatajate tulundusühistu A-Mari kodulehel toodud andmetele astelpaju kasvatamise tasuvuse kohta. Seda aluseks võttes on istanduse rajamiskulu ca 13 000 kr/ha, iga-aastane hoolduskulu 13 600 kr/ha ning alates kolmandast aastas tuleb arvestada ka marjade koristuskuludega ca 9-10 000 kr/ha. Taotleja on ka ise ühistu A-Mari liige, seega peaks ta teadma, et tema poolt planeeritavate madalate kulude juures ei ole võimalik seda projekti nõuetekohaselt ellu viia. Madalate kulude juures eeldatakse aga suurt müügitulu, kuigi tootel puudub turuväljund. Aluseks võetud andmetele viitab analüüsi lk
3. Õigete kulude lisamisel äriprojekti selgub, et taotleja ei ole majanduslikult jätkusuutlik projekti ellu viima. Taotleja majandustegevusele hinnangu andmisel on nn allikaks ka taotleja enda poolt esitatud taotlustoimikus olevad materjalid (n. t majandusaasta aruanne), millest tulenevalt moodustas kogu äriühingu käibe
4. aastal 6600 krooni (üks tehing). Seega on väited selle kohta, et majandustegevus pole jätkusuutlik, kontrollitavad. Kuna taotleja esitas ülalnimetatud taotluse rahuldamata jätmise otsusele vaide, siis pidas PRIA vajalikuks HMS §-ist 6 lähtudes veelkordselt taotleda eriteadmistega isiku arvamust. Amet tellis hinnangu EPMÜ majandusdoktorilt Rando Värnikult, kes arvamuse andmisel on juhindunud uurimusest „Astelpajukasvatuse majanduslikke aspekte Eestis“ läbiviimisel saadud faktilistest andmetest perioodil 2004-2005, astelpajukasvatusega tegelevate ettevõtjate ütlustest ning väidetest marjakasvatuse investeeringuvajaduse väljaselgitamisel aastal 2004-2005, PRIA poolt esitatud taotlustoimikust, raamatupidamise seadusest. Seega peaks ka kaebajale olema selge, millele tuginevad ekspertarvamuses toodud väited. Kaebajale ei heideta ette asjaolu, et ta suudab toota odavamalt, vaid seda, et planeeritavate madalate kulutuste juures (arvestades ka taotleja eelnevat majandustegevust) ei ole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia ja toetuse andmine sellisele projektile ei ole õigustatud. Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks puuduvad OÜ-l XX vahendid. (RAK programmitäiendi p 2: projektid peavad olema jätkusuutlikud ja taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima); 2) on ebaõige seisukoht, et käskkirjast ei selgu,

§-ides 13 ja 14 toodud nõuetele kaebaja ei vasta. Määruse § 12 lg 1 kohaselt kontrollib PRIA vastavalt seaduse §-idele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava p-is 3.3.2 ning struktuuritoetuse seaduse §-is 18 lg 1 nimetatud ja määruses ettenähtud nõuetele. Kohus on õigesti leidnud, et arvestada tuleb mitte ainult meetme määruses sätestatut, vaid ka vastavust arengukavale. Oluline on välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus, projekti realiseerumise tõenäosus ja perspektiivikus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2006 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. 5 Ebaõige on apellandi seisukoht, et Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse poolt esitatud analüüs ei sisalda analüüsi ja selles esitatud väited pole kontrollitavad ning EPMÜ ekspertarvamus pole samuti kontrollitav, kuna ei ava allikat, millele uurimused tuginevad. Nähtuvalt Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse analüüsist (tlk 17 – 20), on see koostatud investeeringutoetuse taotluse majandusliku jätkusuutlikkuse kohta ning selle koostamisel on kasutatud allikana muuhulgas ka taotleja enda poolt esitatud taotlustoimikus olevaid materjale (n. t majandusaasta aruannet ja äriprojekti). Analüüsis on esitatud põhjendused, mille alusel on jõutud järeldusele, et investeeringutoetuse taotlus pole jätkusuutlik. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus esitatud järeldusega, ei anna alust väita, et analüüs ei sisalda tegelikku analüüsi. Samuti EPMÜ ekspertarvamus (tlk 21 – 26, 75 – 82) kinnitab Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuselt saadud hinnangut kaebaja majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta. Ekspertarvamuse on koostanud EPMÜ majandusdoktor Rando Värnik, kes arvamuse andmisel on juhindunud uurimuse „Astelpajukasvatuse majanduslikke aspekte Eestis“ läbiviimisel saadud faktilistest andmetest perioodil 2004 - 2005, astelpajukasvatusega tegelevate ettevõtjate ütlustest ning väidetest marjakasvatuse investeeringuvajaduse väljaselgitamisel aastal 2004 – 2005 ja talle esitatud dokumentatsioonist. Seega on EPMÜ ekspertarvamuses märgitud, milliseid allikaid on kasutatud selle koostamisel. Kaebaja on alusetult leidnud, et sisuliselt heidetakse talle ette, et ta suudab toota odavamalt kui teised tootjad. Kaebajale on ette heidetud seda, et planeeritavate madalate kulutuste juures (arvestades ka taotleja eelnevat majandustegevust) ei ole võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia ja toetuse andmine sellisele projektile ei ole õigustatud, sest projekti nõuetekohaseks elluviimiseks puuduvad OÜ-l XX vahendid. Halduskohus on õigesti leidnud, et PRIA peadirektori vaidlustatud käskkiri on sisuliselt motiveeritud ning kooskõlas kehtiva õigusega ning apellandi vastupidine seisukoht on alusetu. Õige on halduskohtu seisukoht, et taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes Määruse §-ides 13 ja 14 sätestatud kriteeriumidest majandustegevuse analüüsimiseks. Määruse § 12 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-idele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse §-is 18 lg 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele. Seega tuleb PRIA-l kontrollida taotleja majandustegevuse ja kavandatava projekti vastavust mitte ainult struktuuritoetuse seaduses ja Määruses ettenähtud nõuetele, vaid arvestada tuleb ka nende vastavust Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Antud juhul ongi PRIA nii toiminud ning põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja majandustegevus ei ole jätkusuutlik ning jätnud tema põllumajandustootmise investeeringu toetuse taotluse rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson