← Eesti

3-05-381/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-381 Haldusasi S.I. kaebus Tartu Vangla direktori käskkirjade 16.01.2003 nr 1-4/150; 30.01.2003 nr 1-4/444; 28.03.2003 nr 14/1059; 30.05.2003 nr 1-4/1547; 20.06.2003 nr 1-4/1753; 28.08.2003 nr 1-4/2712 õigusvastaseks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: S.I. Vastustaja-haldusorgan: Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
  3. märtsi 2006 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. S.I. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori järgmised käskkirjad: 16.01.2003 nr 1-4/150, 30.01.2003 nr 1-4/444, 28.03.2003 nr 14/1059, 30.05.2003 nr 1-4/1547, 20.06.2003 nr 1-4/1753, 28.08.2003 nr 1-4/
  5. Tartu Halduskohtu 02.12.2005 määrusega liideti haldusasjad nr 3-246/05 (S. I kaebus Tartu Vangla toimingute - S. I Tartu Vangla direktori 16.01.2003 käskkirja nr 1-4/150, 30.01.2003 käskkirja nr 1-4/444, 28.03.2003 käskkirja nr 1-4/1059, 30.05.2003 käskkirja nr 1-4/1547, 20.06.2003 käskkirja nr 1-4/1753 ja 28.08.2003 käskkirja nr 1-4/2712 mittetutvustamine õigusvastaseks tunnistamine) ja haldusasi nr 3-420/05 (S.I. kaebus Tartu Vangla direktori 20.06.2003 käskkirja nr 1-4/1786, 05.08.2004 käskkirja nr 1-4/1058, 28.12.2004 käskkirja nr 14/1802 õigusvastaseks tunnistamiseks) ühte menetlusse. S.I. loobus kaebusest Tartu Vangla direktori 20.06.2003 käskkirja nr 1-4/1786, 05.08.2004 käskkirja nr 1-4/1058 ja 28.12.2004 käskkirja nr 1-4/1802 peale. Tartu Halduskohtu 07.02.2006 määrusega kohus lõpetas menetluse nimetatud käskkirjade osas. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja teadlik kuuest vaidlustatud käskkirjast - 16.01.2003 käskkiri nr 1-4/150, 30.01.2003 käskkiri nr 1-4/444, 28.03.2003 käskkiri nr 1-4/1059, 30.05.2003 käskkiri nr 1-4/1547, 20.06.2003 käskkiri nr 1-4/1753, 28.08.2003 käskkiri nr 1-4/2712 - ja ta ei ole neile alla kirjutanud. Viie vaidlustatud käskkirjaga on teda karistatud noomitusega, ühe käskkirjaga 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja ta ei ole seda karistust kandnud. 30.05.2003 käskkirjaga nr 1-4/1547 ja 28.08.2003 käskkirjaga nr 1-4/2712 on teda ühe ja sama teo eest (23.05.2003 ja 15.08.2003 kambris veekeetja omamine) karistatud kaks korda ja seega teine käskkiri on seadusevastane ka sel põhjusel. Kaebaja on Tartu Vanglas alates 01.11.
  6. Kogu vanglas viibimise aja jooksul ei ole kaebajale tutvustatud ja ei ole antud alla kirjutamiseks osasid kaebaja kohta tehtud käskkirju, millega kaebajat karistati distsiplinaarkorras. Vaidlustatud käskkirju tulnuks kaebajale tutvustada allkirja vastu. Kaebuses toodud Tartu Vangla direktori käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine on talle vajalik vanglas soodustuste saamiseks – kui kaebajal ei oleks distsiplinaarkaristusi, saaks ta kasutada kambris televiisorit ja muud aparatuuri.
  7. Vastustaja Tartu Vangla palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on põhjendamata kaebaja väide vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse kohta. Vaidlustatud käskkirjad on inspektor T.V. kaebajale teatavaks teinud, lisades märked selle kohta, et kaebaja keeldus allkirja andmast. Seega on siin loetletud käskkirjad kaebajale haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 30 nõuete kohaselt kätte toimetatud. Õige on väide, et kaebaja ei ole 30.01.2003 viibinud kartseris samal kuupäeval välja antud käskkirja nr 1-4/444 alusel. Nimetatud käskkirja koopiast nähtuvalt on kaebaja nimetatud käskkirja alusel kartseris viibinud 18.06.2003 kella 22.45-st kuni 23.06.2003 kella 22.45-ni, s.o kokku 5 päeva. Seega pidi kaebaja nimetatud karistusest teadlik olema. Materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Tartu Vangla vastas 01.02.2005 kaebaja avaldusele kirjaga nr E3-41, milles selgitas põhjuseid, miks ei lubatud kaebajale kambrisse televiisorit. Üks põhjustest oli varasem distsiplinaarkorras karistamine 21-l korral. Kaebaja on kirja kätte saanud 02.02.2005, mille kohta ta on andnud allkirja. Ka Justiitsministeeriumi 11.03.2005 vaideotsuses nr 4-1-08/340 viidatakse varasematele distsiplinaarkaristuste olemasolule. Nimetatud dokumentidega tutvumisel oli kaebajal piisavalt põhjust huvi tunda, millest nii suur karistuste arv, kui ta ei olnud omateada distsiplinaarrikkumisi toime pannud. 2 Kaebaja pidi olema juba veebruaris teadlik aktis loetletud karistustest ning väide, et ta kuulis enda distsiplinaarkorras karistamisest vaidlustatud käskkirjade alusel alles 17.05.2005, ei vasta tõele. Kõigi distsiplinaarasjade materjalide juurde on lisatud aktid, mis on koostatud selle kohta, et kaebaja S.I. on keeldunud vaidlusaluste käskkirjadega tutvumise kohta allkirja andmast tunnistajate juuresolekul. HALDUSKOHTU LAHEND
  8. Tartu Halduskohus jättis
  9. märtsi 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkirjad antud kehtivat seadust järgides ja käskkirju andes on vangla direktor sisuliselt teostanud kaalutlusõigust õigesti. Toimiku materjalist nähtuvalt on distsiplinaarmenetlused vaidlustatud käskkirjade osas läbi viidud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 järgides ja HMS §-ide 54-56 kohaselt. VangS § 64 lg 4 alusel tutvustatakse distsiplinaarkaristuse määramisel käskkirja kinnipeetavale allkirja vastu. Kuna vangistusseadus ei reguleeri olukorda, kui kinnipeetav keeldus tutvustamise kohta allkirja andmast, siis tuleb lähtuda HMS §-ist 30, mis ütleb, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kätte toimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumentidele märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. Vastavalt HKMS §-ile 19 lg 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Tartu Vangla direktori 16.01.2003 käskkiri nr 1-4/150, millega kaebajale määrati noomitus selle eest, et ta 10.01.2003 kell 20.00 ei allunud vanglaametniku korraldusele, on tehtud teatavaks inspektor-kontaktisiku T. V poolt 20.01.2003 (tl 29). 20.01.2003 ettekandega nr 853 on kindlaks tehtud, et S.I. keeldus seletuskirja andmisest (tl 31), selle kohta on tehtud akt (tl 32). Samuti on T. V poolt tehtud 20.01.2003 akt selle kohta, et S.I. direktori käskkirjaga tutvumise kohta allkirjast keeldus (tl 34). Seega on ümber lükatud S.I. seletus selle kohta, et talle ei olnud nimetatud käskkirja tutvustatud ja ta ei olnud sellest teadlik. Tartu Vangla direktori 30.01.2003 käskkiri nr 1-4/444 (tl 35), millega kaebajale määrati distsiplinaararest 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine selle eest, et ta 10.11.2002 lõhkus ära õhutusluugi resti, on tehtud teatavaks inspektor-kontaktisiku T. V poolt 31.01.2006, kuid S.I. keeldus allkirja andmast käskkirja tutvustamise kohta. Selle käskkirjaga talle määratud karistuse ta kandis 18.06.2003 kella 22.45-st - 23.06.2003 kella 22.45-ni. 10.11.2002 on koostatud akt selle kohta, et S.I. keeldus seletuskirja andmisest (tl 38, 39). 31.01.2003 S.I. keeldus käskkirjaga tutvumise kohta allkirja andmast (tl 43). Seega on ümber lükatud S.I. seletus selle kohta, et talle ei antud käskkirja tutvumiseks ja, et ta ei olnud teadlik sellest käskkirjast. Samuti ei vasta tõele S.I. seletus selle kohta, et ta ei ole kandnud karistust 5 ööpäeva kartserit, sest dokumendid kinnitavad vastupidist. Samuti kinnitab seda asjaolu isiku distsiplinaarkaristuse kohta elektroonilise registri väljavõte (tl 103). Tartu Vangla direktori 28.03.2003 käskkiri nr 1-4/1059, millega S.I. on karistatud noomitusega selle eest, et ta 26.03.2003 kell 14.00 ei teatanud korrapidajale kambris asuvatest keelatud asjadest ja ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele, oli antud 28.03.2003 S. I tutvumiseks, kuid ta 28.03.2003 keeldus allkirja andmast (tl 44). 26.03.2003 ettekande nr 1754 kohaselt S.I. omas 26.03.2003 kambris katkist veekeetjat, klaasi ja alumiiniumtraati, keeldus esemeid ära andmast ja ei allunud vanglaametnike korraldustele (tl 46). 26.03.2003 on tehtud akt 3 seletuskirjast keeldumise kohta (tl 48), akt esemete äravõtmise kohta (tl 49). 28.03.2003 on koostatud õiend selle kohta, et S.I. keeldus direktori käskkirjaga nr 1-4/1059 tutvumise kinnitamiseks allkirja andmast (tl 51). Sellega on ümberlükatud S.I. seletus selle kohta, et talle ei olnud antud käskkirja tutvumiseks ja ta ei olnud sellest teadlik. Tartu Vangla direktori 30.05.2003 käskkiri nr 1-4/1547, millega S.I. karistati noomitusega selle eest, et ta 23.05.2003 kell 12 omas kambris mittelubatud esemeid (liimipulk ja teine tekk) ega teavitanud vangla direktorit nendest, oli antud S. I tutvumiseks 02.06.2003, kuid ta keeldus allkirja andmast tutvumise kohta (tl 52). Selle kohta on koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta (tl 55) ja akt direktori käskkirjaga tutvumise kinnitamisest keeldumise kohta (tl 58). Seega ei vasta tõele S.I. seletus selle kohta, et talle ei olnud antud käskkirja tutvumiseks ja ta ei olnud sellest teadlik. Tartu Vangla direktori 20.06.2003 käskkiri nr 1-4/1753, millega S.I. karistati noomitusega selle eest, et ta 18.06.2003 kell 15.19 omas kambris mittelubatud esemeid ja ei ole teatanud vangla direktorile mittelubatud esemetest, oli antud 20.06.2003 S. I tutvumiseks, kuid ta keeldus allkirja andmisest tutvumise kohta (tl 59). On koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta (tl 62), akt direktori käskkirja tutvumise kinnitamisest keeldumise kohta (tl 65). Seega ei vasta tõele S.I. seletus selle kohta, et talle ei olnud antud käskkirja tutvumiseks ja ta ei olnud sellest teadlik. Tartu Vangla direktori 28.08.2003 käskkirjaga nr 1-4/2712 (tl 78) on karistatud S.I. noomitusega selle eest, et ta 15.08.2003 kell 13.37 omas kambris mittelubatud eset (pakendis keedupulk), mis polnud kirjas kambrikaardil ega teatanud sellest Tartu Vangla direktorile. Käskkiri oli antud tutvumiseks 28.08.2003, kuid ta 28.08.2003 keeldus allkirja andmast tutvumise kohta ja selle kohta on koostatud akt direktori käskkirjaga tutvumise kinnitamisest keeldumise kohta (tl 84) ning akt seletuskirjast keeldumise kohta (tl 81). Seega ei vasta tõele S.I. seletus selle kohta, et talle ei olnud antud käskkirja tutvumiseks ja ta ei olnud sellest teadlik. Ebaõige on S.I. väide, et 30.05.2003 käskkirjaga nr 1-4/1547 ja 28.08.2003 käskkirjaga nr 1-4/2712 teda karistati ühe ja sama rikkumise eest. Käskkirjade sisu on erinev. Ka 20.06.2003 käskkirja nr 1-4/1753 ja 28.08.2003 käskkirja nr 1-4/2712 sisu kohaselt on S.I. karistatud erinevate rikkumiste eest. Samuti on 28.03.2003 käskkirja nr 1-4/1059 sisu erinev teiste vaidlustatud käskkirjade sisust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  10. S.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  11. märtsi 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arvestatud, et T. V on apellandi suhtes isiklik vihavaen. T. V ei ole kaebaja poolt Justiitsministeeriumile adresseeritud vaiet sinna saatnud. T. V on ligipääs arvutitele ning tal on võimalik fabritseerida apellandile käskkirju. T. V ei ole kunagi olnud tunnistajat, ka ei ole tunnistaja allkirja ühelgi käskkirjal. Tartu Vangla on ebaõigesti mitte lubanud apellandile kambrisse uut televiisorit. T. V võttis apellandilt alusetult uue veekeetja ning viis selle lattu. Veekeetja eest on apellanti ebaseaduslikult karistatud kaks korda (30.05.2003 käskkiri nr 1-4/1547 ja 28.03.2003 käskkiri nr 1-4/1059). 30.01.2003 käskkiri nr 1-4/444 ei vasta tõele ning apellant ei ole sellele käskkirjale alla kirjutanud ega selle järgi 5 ööpäeva kartsas olnud. Ka 16.01.2003 käskkiri nr 1-4/150 ja 20.06.2003 käskkiri nr 1-4/1753 on valed, apellant ei ole neid näinud ega neile alla kirjutanud. Apellant kuulis käskkirjadest esimest korda kohtusaalis. 4
  12. Vastustaja Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  13. märtsi 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele seletus, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud käskkirjadest teada alles 2005 mais toimunud kohtuistungil. Apellant oli enda distsiplinaarkorras karistamisest teadlik kohe pärast vaidlustatud käskkirjade väljaandmist, mil inspektor-kontaktisik T. V need kaebajale teatavaks tegi. Apellant keeldus tutvumise kohta allkirja andmast tunnistajate juuresolekul. Kuigi dokumendi kättetoimetamiseks piisanuks üksnes kättetoimetaja märkest menetlusosalise dokumendi vastuvõtmisest keeldumise kohta, koostas inspektor-kontaktisik T. V allkirja andmisest keeldumiste kohta ka vastavad õiendid. Seega on kõik vaidlustatud käskkirjad kaebajale HMS § 30 nõuete kohaselt kätte toimetatud. Väide, et inspektor T. V on kõik distsiplinaarrikkumised fabritseerinud, on ümber lükatud asjaoluga, et esemete äravõtmise aktid, seletuskirjadest keeldumise aktid ja distsiplinaarkorras karistamise käskkirjadega tutvumise kohta allkirja andmisest keeldumise õiendid on allkirjastatud mitte üksnes inspektor-kontaktisiku, vaid mitmete erinevate vanglaametnike poolt. Apellandi paiknemine Tartu Vangla kambrites, s. h kartserikambrites, on tõendatud väljavõttega „Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist“ (meie 03.02.2006 kiri nr 3-29/15153-10), mille sissekandeid inspektor-kontaktisikud muuta ei saa. Kui apellant leidis, et teda on ebaõiglaselt karistatud tegude eest, mida ta ei ole toime pannud, oli tal õigus nõuda käskkirjade tühistamist 30 päeva jooksul nende teatavakstegemisest arvates. Apellant ei seda õigust õigeaegselt kasutanud. Apellant ei nimeta, milles vaidlustatud käskkirjade õigusvastasus seisneb ja millist õigusnormi on rikutud. Apellatsioonkaebuses nimetatud apellandi poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaie ja Tartu Vangla poolt televiisori väljastamisest keeldumine ei olnud kaebuse esemeks, mistõttu vastustaja jätab selles osas seisukoha võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  15. märtsi 2006 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 1 vaatab ringkonnakohus käesoleva seadustikuga sätestatud korras apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale. Seega tulenevalt seadusest kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust sama kaebuse eseme suhtes, mille kohta on tehtud esimese astme kohtu lahend. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kaebaja poolt esitatud vaiet ei ole edastatud Justiitsministeeriumile ning, et Tartu vangla ei ole lubanud tal hoida kambris uut telerit. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Alusetu on apellandi väide selle kohta, et vaidlustatud käskkirjadest sai ta teada alles 2005 mais toimunud kohtuistungil. Vastavalt VangS §-ile § 64 lg 2 informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku 5 ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu. Halduskohus on õigesti, viidates asjas olevatele tõenditele, leidnud, et on tõendatud see, et kaebajat informeeriti distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati. Samuti on asjas olevate tõenditega tõendatud, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju tutvustati kaebajale, kuid ta keeldus allkirja andmisest. Enne iga vaidlustatud käskkirja andmist on nõutud kaebajalt seletuskirja, kuid ta on keeldunud selle andmisest (tl 32, 38, 39, 48, 55, 62, 81). Seega ei ole ta ise soovinud kasutada seaduses sätestatud õigust selgituse andmiseks. Ka on püütud kaebajale tutvustada allkirja vastu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju, kuid ta on keeldunud neile allkirja andmast (tl 34, 43, 51, 58, 65, 84). Vastavalt HMS §-ile 30 kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. VangS ei reguleeri juhtu, kui kinnipeetav keeldub talle tutvustatavale käskkirjale allkirja andmast. Seetõttu on õige kohaldada HMS § 30 ning kuna on tõendatud asjaolu, et kaebaja on keeldunud vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadele allkirja andmisest, siis saab lugeda need käskkirjad talle kätte toimetatuks. Paljasõnaline ja tõendamata on apellandi väide, et inspektor-kontaktisik T. V on fabritseerinud kõik distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadega seoses olevad dokumendid. Asjas olevad esemete äravõtmise aktid, seletuskirjast keeldumise aktid ja distsiplinaarkorras karistamise käskkirjadega tutvumise kohta allkirja andmisest keeldumise õiendid on allkirjastatud mitte üksnes T. V, vaid samuti ka erinevate vanglaametnike poolt. Ebaõige on kaebaja väide, et teda on karistatud veekeetja omamise eest kaks korda (30.05.2003 käskkiri nr 1-4/1547 ja 28.03.2003 käskkiri nr 1-4/1059). Nähtuvalt 30.05.2003 käskkirjast nr 1-4/1547 (tl 52), karistati kaebajat seetõttu, et ta 23.05.2003 kell 12.00 omas kambris mittelubatud esemeid (liimipulk, teine tekk). 28.03.2003 käskkirja nr 1-4/1059 kohaselt karistati kaebajat seetõttu, et ta 26.03.03 kell 14.00 ei teatanud korrapidajale kambris asuvatest keelatud asjadest ja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Seega on karistused määratud erinevate rikkumiste eest. Samuti on ebaõige apellandi väide, et ta ei ole 30.01.2003 käskkirja nr 1-4/444 alusel karistust kandnud. Karistus on pööratud täitmisele ja apellant paiknes kartserikambris 18.06.2003 kl 22.45 – 23.06.2003 kl 22.45 (tl 35). Paiknemine kartseris 18.06.2003 – 23.06.2003 on tõendatud ka riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetega (tl 134). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.