KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-77 Haldusasi I.Ae kaebus Tallinna Linnavalitsuse 05.06.2002 korralduse nr 1633-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.10.2004 otsus haldusasjas nr 3351/2004 Menetluse kohtus alus ringkonna- I.Ae apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10.oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebaja I.A, esindajad H.A ja advokaat Äili Rodi Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Raul Keba Kolmas isik AS E RESOLUTSIOON Jätta I.Ae apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.10.2004 otsus nr 3351/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigivaraameti 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga anti Tallinna linnale üle x tee. Tee on arvel Tallinna teeregistris. 05.06.2002 korraldusega nr 1633-k määras Tallinna Linnavalitsus (TLV) Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maa 6 899 m2 x tee lõigul x tee ja x tee vahel sihtotstarbega transpordimaa. 04.09.2002 esitas Tallinna Maa-amet Harju maavanemale taotluse kõnealuse maa pindalaga 6 899 m2 munitsipaalomandisse andmise kohta. 07.07.2003 väljastas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (SAPA) ehitusload nr 29931, 29932, 29933 ja 29934 x teele vee- ja kanalisatsioonirajatiste püstitamiseks. 3-03-77 Kaebuses palus I. A tühistada TLV 05.06.2002 korraldus nr 1633-k ning ehitusload nr 29931, 29932, 29933 ja 29934 põhjendusega, et x tänav asub osaliselt tagasitaotletaval maa-alal ning vaidlusalused haldusaktid rikuvad kaebaja õigust õigusvastaselt võõrandatud maa võimalikult suures ulatuses tagasi saada. Kohtumenetluse ajal loobus I. A ehituslubade vaidlustamisest, kuna AS E viis ehitusprojekti sisse kaebaja taotletud muudatused, ning kohus lõpetas selles osas asja menetluse. Kaebaja väitel x tee alates ristumisest x teega kuni X tee 22 krundini kulgeb looklevana läbi tagastamisele kuuluva suure maa-ala. Tagasitaotletav maa-ala on tänaseks kaetud osaliselt eramute, ühendusteede, samuti kõrghaljastusega, mistõttu tagastatavate maatükkide kindlakstegemiseks nõuti kaebajalt detailplaneeringu tegemist. TLV-l on kavatsus X tee alune ja seda ümbritsev maa-ala munitsipaliseerida. X tee on eramukruntide vaheline tee, mis on välja kujunenud pinnasteena läbi haljasala vastavalt krundiomanike mugavusele. Kaebajale teadaolevalt oli X tee aastal 1991 selle looklevana kulgevas keskosas pindkattega tee, kuid tänaseks on see kaetud asfaltkattega. Puudub tee ehitamise või rekonstrueerimise projekt, samuti ehitus- ja kasutusluba. Ebaseaduslik on võtta tagastamisele kuuluv maa tänavarajatiste paigutamise ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maa sildi all õigustatud subjektilt ära. Vaidlustatud korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kehtestatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras ettenähtud eeldusega määrata ehitise teenindamiseks vähim tarvilik kogus maad. Vastustaja TLV palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole põhjendatud elamumaa planeerimine ja maa tagastamine X tee lõigule x tee ja x tee vahelisele tänava maa-alale. Tegemist on olemasoleva tänavaga ning tänase lahenduse kohaselt on kõikidele kruntidele tagatud juurdepääsud. Juhul, kui vaidlusalune maaala tagastataks õigustatud subjektile, suleks see olemasolevate X tee kruntide väljasõidud ja sellest tuleneks hilisem servituutide seadmine, mis on kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt põhjendamatu. Antud piirkonna näol on tegemist tihedalt hoonestatud alaga. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Vaidlusalune korraldus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Selle korraldusega määrati Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalik maa X tee lõigul x tee ja x tee vahel (pikkusega 510 m) pindalaga 6 899 m2 vastavalt AS Kommunaalprojekti krundi plaanile, töö nr 122-00 sihtotstarbega transpordimaa (L). Viidatud moodustatava krundi piiride ettepanekust nähtub, et selle koostamise eesmärgiks on maa munitsipaliseerimine. Kõnealune avalikult kasutatav tänav on rajatisena munitsipaliseeritud ning sama korralduse alusel võetud arvele Tallinna teeregistris. Seega oli iseenesest vastustaja poolt vajalik ja õiguspärane korralduse nr 1633-k vastuvõtmine kui kohustusliku etapi läbimine maa munitsipaliseerimisel. MRS § 6 lg 2 p 4 , § 7 lg 1 ja § 28 lg 1 punktist 1 tulenevalt ei tagastata munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alust ning neid teenindavat maad. Korralduse andmisele eelnevalt on täidetud Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkt 8 nõuded - AS Kommunaalprojekt poolt koostatud krundi piiride ettepanek saadeti 16.02.2001 kooskõlastamiseks Harju maavanemale, kes sellele vastuväiteid ei esitanud. Kuigi Maa munitsipaalomandisse andmise kord seda ei nõua, saatis Maa-amet 18.03.2002 munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse piiridesse osaliselt jääva endise kinnistu K-5008 tagastamise õigustatud subjektile I. A tutvumiseks koopia piiride ettepanekust. I. A esindaja teatas 09.04.2002 vastuskirjas, et ei nõustu esitatud piiriettepanekuga ja palub transpordimaa küsimus lahendada 04.06.2001 SAPA-s toimunud nõupidamisel vastu võetud otsuse alusel. Osundatud nõupidamise protokolli kohaselt lepiti kokku, et X tee tuleb osas, mis läbib tagasitaotletavat maad, detailplaneeringu käigus paigutada nii, et see tagaks juurdepääsu 2
(6)3-03-77 kõikidele ümbritsevatele kruntidele ning arvestaks olemasolevaid kommunikatsioone. Samuti lepiti kokku planeeringu eskiisprojekti edasine kooskõlastamine ja see, et SAPA teeb uued piiriettepanekud ainult teemaa munitsipaalomandisse jätmiseks või servituutide seadmiseks. Vaidlustatud korraldusega ongi TLV määranud teemaa munitsipaalomandisse jätmiseks. I. A mittenõustumine piiriettepanekuga ei ole TLV-le üheselt siduv. Asjaolud, et MRS § 6 lg 1 võimaldab maa tagastamisel läbi viia ümberplaneerimise vastavalt seadusele ning tagastada maa detailplaneeringu alusel ning kaebuse esitaja on algatanud detailplaneeringu (mis on siiani vastu võtmata, kinnitamata on isegi selle lähteülesanne), ei tähenda, et Tallinna linnal puudus õigus asuda taotlema linna avaliku tänava teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimist. MRS-st tuleneb üheselt, et maa tagastamise küsimuse saab otsustada alles pärast seda, kui on vastu võetud otsus maa munitsipaliseerimise kohta. Seega käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, miks ja kelle süül on viibinud kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmine. I. A õigusi saaks kaevatud korraldus rikkuda vaid siis, kui munitsipaliseerida kavatsetakse ebamõistlikult ja tarbetult suur maatükk. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vaidlusaluse tee näol on tegemist väljakujunenud tänavaga, mis käesolevaks ajaks on asfalteeritud, munitsipaliseeritud ja kantud teeregistrisse. Seega peaksid olema mõjuvad põhjused, kui hakata niisugust teed ümber paigutama, mis on suuri kulutusi nõudev toiming. Ka tuleb sealjuures arvestada nii ümbruskonna elanike ja omanike huve kui ka maakorralduslikke nõudeid. Kaebaja möönis, et tagasitaotletav maa-ala on tänaseks kaetud osaliselt eramute, ühendusteede, samuti kõrghaljastusega. Käesoleva korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas linn on varasemalt selles piirkonnas lubanud omanikel ehitada krundi piiridele, kuna selle üle ei käi vaidlus. Küll omab ühe või teise ehitise praegune asukoht tähtsust hindamaks kõnealuse X tee lõigu ümberpaigutamise võimalikkust, vajalikkust ja otstarbekust ning arvestamaks naabruses asuvate kinnistute omanike huve (sh vajadus ja võimalus seada servituute). TLV on seisukohal, et tee praegune asukoht on kõige otstarbekam, tagades vajaliku juurdepääsu ümberkaudsete kruntide omanikele. Teeseaduse § 29 lg 1 kohaselt avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa, nagu on märgitud ka kaevatud korralduses. Tulenevalt sama seaduse §-st 13 tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd, kusjuures tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Vastustaja leidis, et X tee on kogu pikkuses väga kitsas ja ainus koht, kus saaks lumekoristusmasinatega manööverdada on koht, kus tee keerab. See asjaolu koos lookleva tee eripära ja läheduses asuva haljasalaga põhjendab TLV esindaja sõnul ka kaevatud korraldusega määratud transpordimaa suurust. Kohus nõustub nende põhjendustega arvestades seda, et omandireformi õigustatud subjektil puudub õigus nõuda olemasoleva tänava ümberpaigutamist (kaebaja ei ole esitanud kohtule ka vastavat kohustamisnõuet, mistõttu tuleb lähtuda olemasoleva tee asukohast), samuti pidades silmas maakorralduslikke nõudeid. Toimiku materjalidest nähtub, et tagastatavale maale detailplaneeringu lähteülesande kooskõlastamisel on Tallinna Keskkonnaamet seadnud tingimuseks, et krunte ei moodustataks väiksemaid kui 1 500 m2 ja et kesk- ja lõunaosas asuva metsamaa sihtotstarbeks jääks ehitusõiguseta maatulundusmaa. Ka Pirita LHK on märkinud tingimuseks võimalikult suurte kruntide moodustamise, olemasoleva metsa kompaktsena kasutamise ja X tee kruntidele täiendava juurdepääsutee jätmise. Tallinna Maa-amet on seadnud tingimuseks, et planeeringuga mitte näha ette elamumaa krunti munitsipaalomandisse taotletavale X tee lõigule x tee ja x tee vahel tänava maa-alale ning sellest tulenevalt on ta teinud ettepaneku jätta X tee planeeritava ala piiridest hoopis välja. Kaebaja algatatud detailplaneering nägi ette eeltoodust väiksemaid krunte. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et TLV on tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maa määramisel X tee lõigul x tee ja x tee vahel kaalunud sisuliselt kõiki asja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid, avalikku huvi ja olemasolevate kinnistute omanike huve. Kaevatud haldusakt ei riku I. Ae kui omandireformi õigustatud subjekti õigusi. 3
(6)3-03-77 Kuna kohtumenetluse käigus vastustaja tühistas vaidlusalused ehitusload ja sellega osaliselt rahuldas kaebuse nõude kohtuväliselt, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kantud kohtukulud pooles ulatuses, so 5 kr riigilõivu ja 12 576,44 kr õigusabikulude katteks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES I. Ae apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu otsus õige ega õiglane. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et maa munitsipaliseerimise menetluses MRS § 28 lg 1 p 1 alusel ei ole oluline maa tagastamise õigustatud subjekti arvamus. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja õigusi. Kui kohalik omavalitsus asub vastuolus oma eesmärkide ja tegelike vajadustega munitsipaliseerima maad, mis kuuluks tagastamisele, siis munitsipaliseerimise menetluses vastu võetud eelhaldusaktid mõjutavad otseselt ka maa tagastamise õigustatud subjekti võimalusi saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad. Kohus on otsuses märkinud, et kaebaja õigusi rikuks kaevatav korraldus vaid siis, kui munitsipaliseerida kavatsetakse ebamõistlikult ja tarbetult suur maatükk. Kaebaja väide ongi, et munitsipaliseerida soovitakse liialt suur maatükk. X tee osas, mis paikneb õigusvastaselt võõrandatud maal, ei ole korrektselt väljakujunenud tänav selle tänapäevases tähenduses, vaidlusalune teelõik on sisse sõidetud metsa-alale, paikneb loogeliselt, on väga piiratud nähtavusega ega ole loogiline liiklejatele. Korraldusest ja ka kohtuistungil antud TLV esindaja põhjendustest ei selgu, kui suur teekaitsevöönd on määratud sellele teelõigule. Pealegi teekaitsevöönd ei kuulu teemaa koosseisu ega pea kuuluma tee omanikule, mistõttu ei ole kaitsevööndi ulatus takistuseks maa tagastamisele. Samuti ei saa maa tagastamata jätmise aluseks olla lumekoristustöödega seonduv argumentatsioon. Ei saa reserveerida õigusvastaselt võõrandatud maad eesmärgiga ladustada sinna teistelt tänavatelt kokkulükatud lund. Lumekoristusmasinate manööverdamise võimalused on igal pool linnas ühesugused ja selleks on olemas tänavaristmikud. Need ei ole X teel halvemad kui mujal, mistõttu kujutab nimetatud asjaolule tuginev maa tagastamata jätmine endast PS § 11 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas linn on varasemalt selles piirkonnas lubanud ehitiste omanikel ehitada krundi piiridele. Käesolevas vaidluses on vajalik võrrelda maa tagastamise õigustatud subjekti õigust nö õigluse taastamise protsessis (omandireform) ja ühiskonna teatud hulga, so X tee äärsete elanike huve. TLV on peale ORAS vastuvõtmist andnud vastuolus ehituseeskirjadega välja ehituslubasid, mis võimaldasid inimestel ehitada oma endised aiamajad ümber eramuteks, ühtlasi laiendades omavoliliselt oma maakasutust tagastamisele kuuluvate maade arvelt. Apellant ei nõustu ka kohtu hinnanguga kaebaja poolt maa tagastamismenetluses algatatud detailplaneeringule. Kohtuotsusest järeldub, et kaebaja poolt detailplaneeringu kaudu maade tagastamine ei oleks olnud ka sisuliselt põhjendatud, kuna detailplaneeringu eskiislahenduses olid X tee krundid ettenähtud väiksemad kui lähteülesandes lubatud. Detailplaneeringu kohtule tõendina esitamisega püüdis kaebaja näidata korralduses tänavarajatise paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks määratud maa suuruse põhjendamatust ja seeläbi võimalusi maade osaliseks tagastamiseks. Kui õigustatud subjekt soovib enda nimele praeguseid haljasalasid ning on valmis võtma endale riskid seoses ehitusõiguse puudumisega, tuleb seda soovi austada ning maa tagastada. Kunstlike aluste väljamõtlemine maa tagastamise vältimiseks ei ole kooskõlas hea halduse nõuetega. TLV vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastuväidete kohaselt selgitas linnavalitsus otsuse tegemisel välja ja kaalus kõigi asjaosaliste, sealhulgas ka kaebaja huve. Vaidlusalune teelõik on ajalooliselt väljakujunenud ja kõige sobivam 4
(6)3-03-77 olemasolevatele kinnistutele pääsemiseks; tee on rahuldavas seisundis, asfalteeritud, munitsipaliseeritud ning kantud teeregistrisse. Tee võimaldab kahesuunalise liikluse korral vastutulevast sõidukist normaalselt mööduda. x tee poolt tulles (teiselt poolt see võimalik ei olegi) on X tee kuni vaidlusaluse lõiguni nii kitsas, et see on ohutuse mõttes ühesuunaliseks muudetud. Sellest tulenevalt saab X tee x tee poolsete kinnistuteni sõidukiga ligi vaid paralleeltänavat kasutades ja siis tagasi pöörates. Kui apellandi sooviks on olemasoleva tee ümbertõstmine selliselt, et tee kulgeks sirgena piki krundipiire, siis muutuks ühesuunaliseks ka praegusel hetkel ainuke laiem koht terve tee ulatuses, mis tooks kaasa olukorra, kus muuhulgas halveneks veelgi ligipääs X tee lõpus asuvatele kruntidele. Kaebaja väited tee paiknemise loogikavastasusest, piiratud nähtavusest ja ohtlikkusest on paljasõnalised ja alusetud. Kõnealune teelõik on ainuke koht terve tee ulatuses, kus on võimalik tuletõrje-, lumekoristus- või mistahes muude suuremate masinatega manööverdada; vastustaja pole kunagi väitnud, et teemaad kasutatakse eesmärgiga ladustada sinna teistelt tänavatelt kokkulükatud lund. Apellandi väited ehituslubade väljaandmise väidetavast ebaseaduslikkust on käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellandi kohtukulud tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vaidlusaluse korraldusega on määratud teemaa rajatisena munitsipaliseeritud ja Tallinna teeregistris olevale avalikult kasutatavale tänavale. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaidlusaluse korralduse vastuvõtmine oli vajalik ja õiguspärane kui kohustusliku etapi läbimine maa munitsipaliseerimisel ning sellele ei vaidle vastu ka apellant. Vastupidiselt apellandi väidetule ei ole esimese astme kohus kaebuse rahuldamata jätmist põhistanud asjaoluga, et maa munitsipaliseerimise menetluses MRS § 28 lg 1 p 1 alusel ei ole oluline maa tagastamise õigustatud subjekti arvamus. Kohtuotsuses on põhjendatud, et enne vaidlusaluse korralduse andmist on vastustaja selgitanud välja ka kaebaja seisukoha krundipiiride ettepaneku suhtes ning et kaebaja arvamus on üks argument teiste otsustamiseks vajalike argumentide seas, mis ei ole aga vastustajale üheselt siduv. Sellega on kohus öelnud, et korralduse andjal oli kaebaja seisukoht teada ning tegemist on kaalutud otsustusega. Kohtuotsuses on viidetega asjakohastele õigusaktidele selgitatud, et maa tagastamise küsimuse saab otsustada alles pärast seda, kui on vastu võetud otsus maa munitsipaliseerimise kohta ning õigusvastaselt võõrandatud maad ei saa alati ja täies ulatuses reaalselt tagasi, vaid maa tagastatakse seaduses ettenähtud korras ja alustel, sh võidakse määrata kompensatsioon osaliselt või täielikult tagastamata jäetud maa eest. Asja materjalidest nähtub, et kõnealune tänav anti Riigivaraameti poolt Tallinna linnale üle 29.01.1992 riigivara munitsipaliseerimise aktiga ning tegemist on asfalteeritud teega. Vastustaja on asjakohaselt ja argumenteeritult põhjendanud, miks on kõige otstarbekam ja põhjendatud olemasolev teelahendus ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Plaanimaterjalide kohaselt on kõnealuselt teelt tagatud juurdepääsuteed kõikidele kruntidele, kaebajale vaidlusaluse maa-ala osalisel tagastamisel kaebaja soovitud viisil suletakse aga osaliselt olemasolevate X tee kruntide väljasõidud. Kaebaja õiguste riive seisukohalt ei ole mingit tähendust sellel, kas tee paigutus on liiklejatele loogiline ning milline on tee nähtavus. Kohus on viidetega teeseaduse §-dele 13 ja 29 ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-le 4 põhjendanud vaidlusaluse korraldusega määratud transpordimaa suurust ning asjaolu, et apellant nende põhjendustega ei nõustu, ei muuda halduskohtu otsust ebaseaduslikuks. Vastustaja ei ole vaidlusaluse korraldusega määratud teemaa suurust põhistanud eesmärgiga ladustada sinna teistelt tänavatelt kokku lükatud lund ning kaebaja sellekohased väited ja etteheiteid vastustajale keskkonnasäästliku arengupoliitika eiramisest ja kaebaja ebavõrdsest kohtlemisest on asjakohatud. 5
(6)3-03-77 Kohus ei ole hinnanud kaebaja võimalusi saada maad tagasi detailplaneeringu kaudu, vaid on planeeringuga seonduvaid asjaolusid käsitlenud kontrollimaks, kas vastustaja on vaidlusaluse otsustuse tegemisel kaalunud kõiki asja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid, avalikku huvi ja olemasolevate kinnistute omanike huve. Vaidlusaluse korraldusega ei otsustatud kõnealuses piirkonnas asuvate kinnistute ehitusõigust ning õige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas vastustaja on varasemalt lubanud ehitada krundi piiridele või mitte. Kohtunikud Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman 6
(6)