3-05-1147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1147 Hald

) § 20 lg 51 kohaselt, kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt Eesti Vabariigi MaaRS §-dele 7 lg 5, 9 lg 9, 10 lg 3 või §-le 221 lg 6, koostab kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Antud juhul ei ole tegemist

§-s 20 lg 51 3 nimetatud juhuga, sest maaüksuse piire ega pindala ei muudeta ja seega ei ole vaja ka piiriprotokolli koostada. Kuna X 32 ümber on kõik maatükid juba kinnistatud, siis ei ole põhjendatud katastriüksuse mõõdistamise läbiviimine X 32 osas. Kõik piirnevad kinnistud on moodustatud X 32 krunti, selle suurust ja piire arvestades. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid katastriüksuse piiride ega suuruse kohta. Samuti ei ole ta esitanud avaldust katastriüksuse moodustamiseks mõõdistamise teel ega kaasomanike vahelisi notariaalseid kokkuleppeid. Apellant esitas avalduse maa erastamiseks plaanimaterjali alusel ning seda avaldust on ka menetletud ja selle alusel tehtud õiguspärane korraldus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kuna Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, ei korda ringkonnakohus, tulenevalt HKMS §-st 5 ja TsMS §-st 654 lg 6, oma otsuses esimese astme kohtu otsuse motiive. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust Tartu Halduskohtu 17.02.2006 otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:

1. Põhjendatud ei ole apellandi väide, mille kohaselt ei olnud halduskohtul õigust kaebust sisuliselt arutada, kuna kaebuse esitaja esindaja oli enne 07.02.2006 toimunud istungit esitanud kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses esindaja haigusega. HKMS § 15 lg 4 järgi protsessiosalise kohtuistungile mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitaja I.K. kohtukutse 07.02.2006 toimuvale kohtuistungile kätte saanud 31.12.2005 ning halduskohus ei ole tunnistanud protsessiosaliste kohtusse ilmumist kohustuslikuks. Kuna kaebaja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud, siis oli halduskohus tulenevalt HKMS §-st 15 lg 4 õigustatud kaebust läbi vaatama ka ilma kaebuse esitaja kohalolekuta. Asjaolu, et I.K. esindaja J. K oli 03.02.2006 esitanud halduskohtule kirjaliku taotluse istungi edasilükkamiseks seoses tema haigusega, ei andnud halduskohtule samuti alust istungi edasilükkamiseks, kuna TsMS § 422 lg 1 kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks olla üksnes poole enda ootamatu haigestumine, mitte aga tema esindaja haigus ning juhul, kui pool (protsessiosaline) ise on ootamatult haigestunud, tuleb tal koos istungi edasilükkamise taotlusega kohtule esitada ka sotsiaalministri määrusega ettenähtud korras ja vormis väljaantud tõend, millest nähtub, et protsessiosalise haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebuse esitajal endal oleksid esinenud seaduses loetletud mõjuvad põhjused kohtuistungile mitteilmumiseks ning, et kaebuse esitaja ise oleks taotlenud neil alustel kohtuistungi edasilükkamist. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole protsessiosalise esindaja haigestumine mõjuvaks põhjuseks kohtuistungi edasilükkamiseks. Arvestades seda, kohus vaatab protsessiosaliste või nende esindajate poolt esitatud taotlused läbi kohtuistungil, mida halduskohus ka 07.02.2006 toimunud kohtuistungil tegi, võttes istungi algul seisukoha J. K poolt istungi edasilükkamise taotluse osas, on põhjendamatu apellandi väide, et kuigi ta teadis kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei pidanud kaebuse esitaja võimalikuks ise istungile tulla, kuna ta ei teadnud, kas kohus rahuldab tema esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks või mitte. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kohtuistungi edasilükkamise või mitteedasilükkamise kohta otsustuse teinud varem kui 07.02.2006 kohtuistungil ning istungi edasilükkamisest eelnevalt protsessiosalisi teavitanud. Seega puudus kaebuse esitajal mõistlik põhjus ka ise kohtuistungile mitte ilmuda või eeldada, et 07.02.2006 rahuldatakse tema esindaja taotlus istungi edasilükkamiseks. 4
2. Tartu Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustas I.K. linnavalitsuse 28.09.2005 korraldust põhjusel, et korraldus on tehtud enne seda, kui tema on andnud oma nõusoleku plaanimaterjali alusel katastriüksuse moodustamiseks, s. o kirjutanud alla talle koos 28.09.2005 korraldusega saadetud katastriüksuse plaanile ja kinnituskirjale ning põhjusel, et enne maa erastamist on tal vaja kaasomanikuga alla kirjutada mõningad notariaalset kinnitust vajavad dokumendid ja ta soovib nüüd esitada linnavalitsusele taotluse maa erastamiseks mõõdistamise teel. Arvestades kaebuses esitatud põhjendusi ning toimiku materjale ja HKMS §-st 7 tulenevat nõuet, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, s. o kaebuse rahuldamiseks peab halduskohus eelkõige tuvastama selle, et vaidlustatud haldusaktiga on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et vaidlustatud 28.09.2005 korraldus nr 828 ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi maa ostueesõigusega erastamisel, kuna korraldus on tehtud X 32 kaasomanike endi poolt kohalikule omavalitsusele tähtaegselt esitatud erastamisavalduste sisust ja taotlustest lähtudes. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses on apellant viidanud veel ka sellele, et tema arvates on korralduse andmisel rikutud KÜ Moodustamise Korra p 8 ja 9, kuna kohaliku omavalitsuse esindaja ei ole talle enne korralduse tegemist plaanil või kaardil maaüksuse piire kätte näidanud ning võtnud temalt kirjalikku nõusolekut plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga, samuti ei ole ta seoses sellega, et teda ei ole kutsutud piiride kättenäitamisele, saanud esitada taotlust piiriprotokolli koostamiseks või uut taotlust moodustada katastriüksus hoopis mõõdistamise teel. Eeltoodut peab apellant apellatsioonkaebuse kohaselt ka oma subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on I.K. ja I. K X 32 asuvate ehitiste kui vallasasjade kaasomanikud ning kummagi kaasomandi suuruseks on ½ osa.
3. a on mõlemad kaasomanikud esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldustes vastavalt OE Korra ple 10.5 märkinud, et soovivad katastriüksuse moodustamist kaardi- ja plaanimaterjali alusel. Vaidlustatud korralduse tegemise aja seisuga ei ole ükski erastamise õigustatud subjektidest oma esialgset tahet muutnud ega esitanud linnavalitsusele avaldust erastada maa katastriüksuse mõõdistamise teel.

§ 20

lg 5 sätestab, et maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel võib katastriüksusi moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Maa ostueesõigusega erastamisel võib kasutada ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele vastavaid olemasolevaid plaane (krundiplaan vms). Katastriüksus moodustatakse katastripidaja määratud ning vajadusel linna- või vallavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil (krundiplaan, krundijaotusplaan, maadearvestusplaan, fotoplaan, ortofoto, digitaalkaart või muu). Sobiva plaani- või kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Maa tagastamisel või erastamisel määrab kohalik omavalitsus plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli.

§ 20

lg 5 teisest lausest saab seega järeldada, et lisaks plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisele on võimalik ostueesõigusega erastamisel katastriüksust moodustada ka kasutades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetele vastavaid olemasolevaid plaane. Vabariigi Valituse poolt kehtestatud nõuetele vastavate olemasolevate plaanide loetelu on esitatud OE Korra p-s

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb sisuliselt vahet teha kahel võimalikul plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel:
2. Katastriüksuse moodustamine olemasoleva plaanimaterjali alusel (krundiplaanid jms). 5
3. Katastriüksuse moodustamine kaardimaterjali alusel, millele alles joonistatakse katastriüksus. OE Korra p 13.1 kohaselt avab linna-/vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja OE Korra p-s 21 sätestatud juhtudel (olemasoleva plaanimaterjali alusel katastriüksuse moodustamine) ka katastriüksuse moodustamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Maa ostueesõigusega erastamise toimikuga samaaegselt koostatakse katastriüksuse moodustamise toimik, mis koosneb OE Korra p-des 14 ja 15 nimetatud dokumentidest või OE Korra p-s 21 nimetatud dokumentidest. Tulenevalt OE Korra p-st 131 ei koostata piiride kulgemise ettepanekut, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. Seega juhul, kui katastriüksus moodustatakse olemasoleva plaanimaterjali alusel, ei koosta linna-/vallavalitsus piiride kulgemise ettepanekut ja lähtutakse OE Korra p-dest 20-22 ning katastriüksuse moodustamise toimik koostatakse OE Korras olevate nõuete kohaselt. Kui maakorralduse või planeeringu nõuetest tulenevalt või muudel põhjustel ei saa või ei ole otstarbekas katastriüksust moodustada olemasoleva plaanimaterjali alusel, siis on võimalik katastriüksust moodustada kas plaani- ja kaardimaterjali alusel (s. o. KÜ Moodustamise Korra) või katastriüksuse mõõdistamise teel (s. o Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 a. määruse nr 263 alusel). Kui katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjal alusel, siis koostab linna-/vallavalitsus piiride kulgemise ettepaneku ja kohaldamisele kuulub KÜ Moodustamise Kord. Katastriüksus moodustatakse sel juhul katastripidaja poolt määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil. Kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Ostueesõigusega erastamisel antud kahe erineva katastriüksuse (plaanimaterjali alusel) moodustamise võimaluse vahel tuleb teha valik eelkõige lähtudes sellest, kas isik erastab maa senise maakasutuse piires (s. o katastriüksus moodustatakse olemasoleva ja piirimuudatusteta plaanimaterjali alusel ehk OE Korra p-de 20-22 alusel) või on plaani- või kaardimaterjalil katastriüksuse moodustamisel ka erastatava maa suuruse ja piiride määramise tähendus (KÜ Moodustamise Kord). Olemasoleva plaanimaterjali kasutamisel tuleb eeldada, et taotlejal ei ole põhjust vaidlustada talle kunagi eraldatud maakasutuse piire ja pindala. Kui aga katastriüksuse piirid alles nii öelda „joonistatakse” kaardimaterjalile (näiteks planeeringust või maakorralduse nõuetest tulenevalt ei ole mõistlik järgida vana krundieraldust või seda ei ole olemas), siis peab isik kinnitama oma nõusolekut plaanil märgitud piiride ja pindalaga. OE Korra p 20.1 järgi loetakse plaanimaterjali alusel ostueesõigusega erastamiseks sobivaks plaanimaterjaliks linnas krundiplaane. OE Korra p 21 järgi juhul, kui on olemas sama korra p 20 nõuetele vastav piirimuudatusteta plaan, koostab linna-/vallavalitsus käesoleva korra sätetele vastava erastamise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimiku ning esitab katastriüksuse moodustamise toimiku riigi maakatastri pidajale registreerimiseks. OE Korra p 21 sätestab ka selle, millised materjalid peavad katastriüksuse moodustamise toimikus olema – kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastutava isiku allkirja ja pitseriga kinnitatud krundiplaani koopia, sama korra p 15 sätestatud tingimustele vastav kohaliku omavalitsuse otsus jne. OE Korra p-d 20 ja 21 ei sätesta, et katastriüksuse moodustamise toimikus peaksid olema näiteks olemasoleva plaanimaterjali alusel maa erastamist taotlenud isiku kirjalik nõusolek plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga ning piiriprotokoll, sest selle koostamine ei ole

§ 20

lg 51 järgi nõutav ega vajalik, kuna isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri ei muudeta ega toimu ka maaüksuse piiri määramist vastavalt MaaRS §-dele 6 7 lg 5, 9 lg 9, 10 lg 3 või 221 lg

1. Samuti ei ole taotlejad nõudnud maa erastamise eeltoimingute käigus piiriprotokolli koostamist. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul X 32 kaasomanike kasutuses oleva maa suuruseks 1794 m2, milline suurus on märgitud ka kohalikule omavalitsusele esitatud erastamisavaldustes ning mille kohta on olemas individuaalelamu krundi nr 279 plaan ja krundi looduses eraldamise akt koos Võru Rajooni RSN TK korraldusega krundi suuruse (1794 m2 ) määramise kohta ning kaasomanikele erastatakse nende kaasomandisse maa tulenevalt erastamisavaldustes väljendatud tahtest endise krundi nr 279 plaani alusel ja sellel märgitud piirides ning suuruses. Kuivõrd X 32 asuvad ehitised kuuluvad I. K ½ mõttelises osas ja I.K. ½ mõttelises osas, siis on materiaalõigusnormina õigesti kohaldatud MaaRS § 221 lg 4, mille järgi on igal kaasomanikul õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Asja materjalidest ei nähtu, et I.K. või teine kaasomanik oleksid vaidlustanud krundi nr 279 plaanile kantud krundi piire ja suurust (1794 m2). Arvestades seda, et kohalikul omavalitsusel on olemas OE Korra p-de 20 ja 21 nõuetele vastav piirimuudatuseta plaan (s. o kaasomanike kasutuses oleva maa piire ei muudeta), mille alusel maa ostueesõigusega erastamine läbi viia, siis leiab ringkonnakohus, et X 32 maa ostueesõigusega erastamisel kuuluvad kohaldamisele üksnes OE Korra vastavad sätted ja mitte KÜ Moodustamise Kord. KÜ Moodustamise Kord kuuluks maa ostueesõigusega erastamisel kohaldamisele üksnes siis, kui erastamine toimuks plaani- ja kaardimaterjali alusel, kuid puuduks olemasolev piirimuudatusteta krundiplaan või tuleks krundiplaanilt nähtuvat senise maakasutuse piiri muuta planeeringust või maakorralduse nõuetest tulenevalt või ei oleks kaardimaterjalile senise maakasutuse e. krundi piire märgitud. Kuna vaidlustatud 28.09.2005 korraldus vastab OE Korra p 15 nõuetele ning selle andmisel on lähtutud kaasomanike poolt erastamisavaldustes märgitud tahtest ja MaaRS §-st 221 lg 4 ning korralduse sisust nähtuvalt ei muudeta sellega X 32 senise ja kaasomanike kasutuses oleva krundi suurust ega piire, siis puudub alus nimetatud korralduse tühistamiseks. Nagu juba varem märgitud, ei kuulunud käesoleval juhul erastamismenetluses kohaldamisele KÜ Moodustamise Korra sätted ja seega ei anna linnavalitsuse korralduse tühistamiseks alust ka apellandi väited, et korralduse andmisel on rikutud KÜ Moodustamise Korra p 8 ja
2. Eeltoodud põhjustel ei anna korralduse tühistamiseks alust ka see, et linnavalitsus on 28.09.2005 korralduses teinud OE Korra p-de 20 ja 21 kõrval ka viite KÜ Moodustamise Korrale ning esitanud X 32 katastriüksuse plaani kooskõlastamiseks nii piirinaabritele kui ka maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektidele. Kuna kohalikul omavalitsusel puudus käesoleval juhul seadusest tulenev kohustus kohaldada KÜ Moodustamise Korra sätteid, siis ei saa apellandi väited, et tema suhtes on rikutud KÜ Moodustamise Korra p 8 ja 9 olla aluseks 28.09.2005 korralduse tühistamisele, kuna sellega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, mis tuleneksid MaaRS-st või mõnest muus maa erastamise läbiviimiseks antud õigusaktist. Korralduse tühistamiseks ei anna alust ka apellandi väide, et tema õigusi rikuti sellega, et ei koostatud piiriprotokolli. Nagu eelpool märgitud,

§ 20

lg 51 kohaselt koostatakse piiriprotokoll üksnes siis, kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piire muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt MaaRS §-dele 7 lg 5, 9 lg 9, 10 lg 3 või 221 lg 6 ning OE Korra p-d 20 ja 21 ei näe ette piiriprotokolli koostamist juhul, kui maa erastatakse olemasoleva ning piirimuudatusteta krundiplaani alusel. Kuna kaebuse esitaja ei ole enne vaidlustatud korralduse andmist muutnud oma esialgset nõuet erastada X 32 maa plaani- ja kaardimaterjali alusel (selline nõue sisaldub

1. a 7 esitatud erastamisavalduses) ning vaidlustatud korraldusega on X 32 maa erastatud MaaRS §s 221 lg 4 kohaselt, mille järgi juhul, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus ostueesõigusega erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast (antud juhul kummalegi kaasomanikule ½ mõttelist osa maast) ja järgides ka MaaRS §-s 23 lg 1 sätestatut, mille kohaselt maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel ning alles siis, kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldusega ei ole rikutud I.K. subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et I.K. on pärast vaidlusaluse korralduse tegemist leidnud, et soovib siiski esitada linnavalitsusele uue avalduse, taotledes maa ostueesõigusega erastamist katastriüksuse mõõdistamise teel, ei anna samuti alust vaidlustatud korralduse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui I.K. oleks avaldanud soovi viia siiski läbi katastriüksuse mõõdistamine, ei annaks see alust vaidlustatud korralduse tühistamisele, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole katastriüksuse moodustamisega mõõdistamise teel nõus teine kaasomanik I. K, kes ei ole ka sellekohast avaldust linnavalitsusele esitanud, vaid on jäänud oma esialgse
2. a erastamisavalduses väljendatud nõude juurde moodustada katastriüksus olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel. Võru Linnavalitsus on ringkonnakohtu arvates põhjendatult viidanud sellele, et ka juhul, kui üks ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektidest (kaasomanikest) oleks soovinud katastriüksuse moodustamist mõõdistamise teel ja teine plaani- ja kaardimaterjali alusel ning kaasomanikud ei oleks omavahel katastriüksuse moodustamise viisi suhtes kokkulepet saavutanud, siis oleks maa erastamisel tõusetunud probleemi lahendamisel analoogia alusel kuulunud kohaldamisele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 55, mille kohaselt juhul, kui kaasomandisse tagastatava maa õigustatud subjektid ei jõua omavahel kokkuleppele, kas viia maa tagastamisel läbi katastrimõõdistamine või mitte, tagastatakse maa plaani- ja kaardimaterjali alusel. Seega ei tähenda ka ühe maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti kui kaasomaniku poolt oma esialgse taotluse hilisem muutmine ning plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise asemel mõõdistamise läbiviimise nõudmine seda, et kaasomandis olevate hoonete juurde tuleks erastamiseks moodustada katastriüksus katastrimõõdistamise teel. Samuti on linnavalitsus õigesti viidanud sellele, et I.K. ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks peaks katastriüksuse moodustamise siiski läbi viima mõõdistamise abil, kuigi on olemas OE Korra p-le 20 vastav X 32 krundiplaan ning sellel märgitud maa suurust ja piire ei ole kumbki kaasomanikest vaidlustanud ning ka sellele, et katastriüksuse moodustamine mõõdistamise teel ei too iseenesest kaasa maa erastamist suuremas ulatuses, kui on märgitud MaaRS §-s 221 lg 4 ega ka olemasoleva maakasutuse suuruse ja piiride muutmist, eriti arvestades asjaolu, et kõik X 32 ümbritsevad katastriüksused on juba kinnistusraamatusse kantud, s. o tegemist on kindlates piirides ja suuruses kinnistutega, mille erastamisel või tagastamisel on arvestatud X 32 senise maakasutuse suurust (1794 m2). Kaebuses ja ka apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohtu istungil on apellant esitanud põhjendused, et Võru Linnavalitsuse korraldus tuleks tühistada seetõttu, et I.K. sooviks koos erastatava maa kinnistusraamatusse kandmisega kanda kinnistusraamatusse ka märkuse kaasomandi kasutamise korra kokkuleppe kohta ning erastamise korraldust ei oleks saanud veel teha, kuna kaebajal on enne vaja sõlmida teise kaasomanikuga kokkulepe kaasomandi kasutamise kohta. Ringkonnakohtu istungil märkis kaebaja esindaja, et I.K. subjektiivseid õigusi on vaidlustatud korraldusega rikutud, kuna kaasomanike vahel ei ole kaasomandi kasutuskorda kindlaks määratud ja teine kaasomanik ei ole ka nõus seda kindlaks määrama, mistõttu oli kaebaja sooviks maa erastamist enne sellise korra osas kokkuleppe saavutamist 8 mitte läbi viia selleks, et avaldada teisele kaasomanikule survet kaasomandi kasutamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna MaaRS-st tulenevalt juhul, kui hooned, mille juurde soovitakse maad ostueesõigusega erastada on kaasomandis, siis on igal kaasomanikul õigus erastada maad ehitise kaasomandi osale vastava mõttelise osana maast ning ehitiste olek kaasomandis ei takista kuidagi nende juurde maa erastamist. Samuti ei takista ei MaaRS-st ega ka OE Korrast tulenevalt asjaolu, et kaasomanikud ei ole sõlminud kaasomandi kasutamiseks vastavat asjaõigusseadusest tulenevat kokkulepet või määranud muul viisil kindlaks kaasomandi kasutamise korda, kaasomandis olevate ehitiste juurde maa erastamist. AÕS §-de 72 lg 5 ja 79 kohaselt on kaasomanikel õigus omavahel kokku leppida kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad küsimused ning kaasomanike endi suhtes kehtivad sellised kokkulepped ka ilma kinnistusraamatu kandeta. Üksnes juhul, kui tegemist on kinnisasjaga ja kaasomanike kokkulepet soovitakse muuta kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes, tuleb kaasomanike kokkulepped kanda märkusena kinnistusraamatusse. Juhul, kui teine kaasomanik keeldub kaasomandi kasutamise korda kokku leppimast, on kaasomanikul õigus esitada kohtule hagi ja nõuda kohtu kaudu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist. Arvestades eeltoodut ja ka MaaRS-st tulenevat eesmärki kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks ja seda, et maa erastamise õigus tuleneb MaaRS-st kõigile kaasomanikele ning seda, et maa erastamismenetluse läbiviimiseks on määratud tähtajad ja igal erastamise õigustatud subjektil on õigus eeldada, et ta saab realiseerida oma õigust maad erastada ja maa erastamine toimub siiski vähemalt mõistliku aja jooksul, ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et maa erastamine enne võimalike asjaõiguslike kokkulepete saavutamist teise kaasomanikuga rikub tema subjektiivseid õigusi ning, et tal on erastamismenetluse käigus üldse õigus nõuda, et koos maa erastamisega või eeltingimusena sellele sõlmiks teine kaasomanik temaga kaasomandi kasutamise kokkuleppe. Maa erastamine ja seni ehitiste kaasomanike kasutuses olnud maa kinnistusraamtusse kandmine ning X 32 osas kinnistu moodustamine ei takista kaasomanikel kaasomandi kasutamise korra kokkuleppimist või vajaduse korral kohtu kaudu kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudmist ka pärast kinnistu moodustamist ning sellise kasutuskorra kokkuleppe saavutamise nõudmine eeltingimusena maa erastamisele või kasutuskorra kokkuleppe puudumisele viitamine maa erastamise korralduse tühistamise alusena ei ole kooskõlas õiguste heauskse kasutamise põhimõttega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust apellandilt kohtukulude väljamõistmiseks ega ka kohtukulude nimekirja. Viivi Tomson Agu Timmi 9 Maili Lokk