← Eesti

3-05-419/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-419 Haldusasi J.P. kaebus Eesti Põllumajandusülikooli 16.05.2005 käskkirja nr 76-OK osaliseks tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.10.2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2006 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.P. Vastustaja (haldusorgan) – Eesti Maaülikool (endise nimetusega Eesti Põllumajandusülikool), esindaja Vahur Mätas RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri 2005 otsus ja teha asjas uus otsus. Tühistada Eesti Põllumajandusülikooli 16.05.2005 käskkiri nr 76-OK osas, millega eksmatrikuleeriti bakalaureuseõppe metsatööstuse õppekava

(6626203)IV õppeaasta kaugõppe üliõpilane J.P. alates 13.05.2005 nõrga õppeedukuse ja koolitustellimuslepingus kokkulepitud ajaks õppeteenustasu mittemaksmise tõttu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
  1. juunist
  2. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED J.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Põllumajandusülikooli (edaspidi EPMÜ) 16.05.2005 käskkirja nr 76-OK osaliseks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on 21.08.2000 J.P. ja EPMÜ vahel sõlmitud koolitustellimusleping väljaspool riiklikku koolitustellimust õppeteenuse osutamiseks. J.P. kannab alates 28.07.2003 karistust Murru Vanglas. Akadeemilisel puhkusel viibis J.P. ajavahemikul 15.09.2003 kuni 14.09.
  3. EPMÜ 16.05.2005 käskkirjaga nr 76-OK on üliõpilane J.P. eksmatrikuleeritud bakalaureuseõppe metsatööstuse õppekava IV õppeaasta kaugõppest alates 13.05.2005 nõrga õppeedukuse tõttu ja seoses koolitustellimuslepingus kokkulepitud ajaks õppeteenustasu mittemaksmisega ning loetud samast päevast ülesöelduks õppeteenuse leping. J.P. leidis, et EPMÜ on teda eksmatrikuleerinud ebaseaduslikult. Ta on eksmatrikuleeritud õppesüsteemilt 4 aastat bakalaureuseõpet ja 2 aastat magistriõpet. Kasutades EPMÜ poolt pakutud võimalust asuda uuesti õppima 3+2 õppesüsteemis, kaotaks ta rahaliselt. Samuti pole need õppesüsteemid omavahel võrreldavad, akadeemiline ringkond teeb neil vahet ja kaalukamaks tuleb lugeda õppesüsteemi 4+2 aastat. J.P. väitis, et tal ei ole rahalisi vahendeid õppeteenustasu tasumiseks vangistuse tõttu. Samuti leidis J.P. , et õppeteenustasu tasumine ei ole tal otstarbekas, sest ta ei saa reaalselt õppetööst osa võtta kuna viibib vangistuses. Ülikooliseadus ja EPMÜ õppekorralduseeskirja p 188 lubab üliõpilasele kuni kaheks aastaks akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel. Kaebuse esitaja väitis, et on palunud EPMÜ-l kui haldusorganil nõuda Justiitsministeeriumi vanglate osakonnast või Tallinna Vangla vanglate keskhaiglast tema tervisliku seisundi kindlakstegemist või arstlikku tõendit. EPMÜ ei ole tema taotlust rahuldanud ja on eiranud kaebaja tervislikku probleemi. Kuna ta on vangistuses, siis peaks EPMÜ käsitlema temaga seonduvat kui erijuhtu. Kaebaja õppeedukust ei saa lugeda perspektiivituks kuna EPMÜ-sse astus ta 2000 aastal vangistusest ja õppetööst sai hakata reaalselt osa võtma alles 2001 a. sügisel. 2001 a. sügisest õpib kaebaja ka Tartu Ülikoolis. Bakalaureuseõppe läbimiseks on vajalik koguda 160 ainepunkti. Kahe õpitud aasta jooksul on ta kogunud 84 ainepunkti ning on täiesti reaalne omandada bakalaureuse kraadi omandamiseks puudujäävad ainepunktid ühe aastaga. Kuni 2005 a. kevadsemestrini olid kõik koolituslepingus ettenähtud summad makstud. Võlgnevus tekkis 2005 a. kevadsemestril. EPMÜ on teda eksmatrikuleerides eiranud tema taotlust 07.02.2005 saada õppepuhkust tervislikel põhjustel. EPMÜ vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei täitnud üliõpilane J.P. endale lepinguga võetud kohustusi, mis väljendus õppeteenustasu mittemaksmises, mistõttu on juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 3 ja 101 lg 1 p 4 käesolevaks ajaks üliõpilasega sõlmitud leping üles öeldud. Lepingu ülesütlemise kavatsusest informeeriti eelnevalt 21.04.2005 ka J.P. i. Vastavalt ülikooliseaduse (ÜKS) §-le 42 lg 1 p 8 ja EPMÜ nõukogu kinnitatud õppekorralduse eeskirjale võimaldatakse akadeemilist puhkust üldjuhul üheks kalendriaastaks, selle on üliõpilane J.P. ka ära kasutanud. Muudel alustel, näiteks tervislikel põhjustel, akadeemilise puhkuse saamiseks avaldust ja arstitõendit kaebaja ei ole esitanud. J.P. ile on tehtud ettepanek katkestada õpingud 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes metsatööstuse erialal omal soovil ja jätkata õpinguid pärast vabanemist uue õppekava alusel ning taotleda varasemate õpingute arvestamist õppekava täitmiseks. Kuna kaebuse esitaja 2 ülikooli poolt tehtud ettepanekutega ei arvestanud ja samas ei täitnud ka koolitustellimuslepinguga endale võetud kohustusi, oli ülikool sunnitud koolitustellimuslepingu üles ütlema. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
  4. oktoobri 2005 otsusega J.P. kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kohustus J.P. 21.08.2000 sõlmitud koolituslepingu nr 0190 järgi tasuma 2005 aasta kevadsemestri õppeteenustasu 01.02.
  5. Selleks ajaks J.P. kohustust ei täitnud. Lepingu järgi oli ülikoolil õigus J.P. iga sõlmitud koolitustellimuseleping kui tsiviilõiguslik leping lõpetada alates 01.03.2005, kuna üliõpilane ei olnud võetud rahalist kohustust asunud täitma ka kuu aja jooksul arvates 01.02.
  6. EPMÜ lõpetas lepingu 01.05.2005 käskkirjaga alates 13.05.
  7. Vastavalt ÜKS §-le 42 lg-le 2 peavad üliõpilased jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilasele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. Õppekorralduskava punkt 220.6 kohaselt toimub eksmatrikuleerimine ülikooli algatusel, kui riikliku koolitustellimuse välisel õppekohal õppiv üliõpilane ei täida lepingutingimusi. Seega, kui üliõpilane ei tasu lepinguga määratud ajaks õppemaksu, on tegemist lepingutingimuste mittetäitmisega. Seega oli EPMÜ-1 õigus J.P. eksmatrikuleerida. Asjaolu, et J.P. viibis samal ajal kinnipeetavana vanglas ei tähenda, et lepingut ei tule täita. Kuigi J.P. oli enne 01.02.2005 ja ka pärast seda pöördunud mitmel korral avaldusega ülikooli poole täiendava õppepuhkuse saamiseks, ei välistanud see üliõpilase kohustust täita lepingu tingimusi. Kuni ülikool ei olnud üliõpilast akadeemilisele õppepuhkusele lubanud, tuli tasuda ka õppemaksu. Lepingust ei tulene, et taotluse esitamine täiendava õppepuhkuse saamiseks vabastaks või peataks taotleja õppeteenustasu maksmisest. J.P. eksmatrikuleerimise käskkirjas on lisaks sellele, et üliõpilane ei olnud täitnud lepingulisi kohustusi, märgitud, et eksmatrikuleerimise aluseks on ka üliõpilase nõrk õppeedukus. J.P. õpinguraamatu väljavõtte järgi oli J.P. 18.04.2005 seisuga kogunud 84,0 ainepunkti, kogu õppekava läbimiseks on vajalik sooritada eksameid ja arvestusi 160 ainepunkti mahus. Seega on J.P. il kolme õppeaasta jooksul kogutud ligikaudu pool vajalikest ainepunktidest, ülejäänud ainepunktide ulatuses tuleks eksamid ja arvestused teha ühe õppeaasta jooksul. EPMÜ õppekorralduseeskirja punkt 220.2 alapunkt 2 kohaselt on ülikoolil õigus eksmatrikuleerida üliõpilane nõrga õppeedukuse korral, kui bakalaureuseõppe üliõpilasel on akadeemilise edasijõudmise kontrolli päeval kogutud ainepunkte õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähem kui 75 protsenti. Seega oli ülikoolil õigus J.P. eksmatrikuleerida ka nõrga õppeedukuse tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
  8. oktoobri 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada EPMÜ 16.05.2005 käskkiri nr 76-OK apellandi eksmatrikuleerimise osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt on eksmatrikuleerimine vastuolus Põhiseaduse (PS) §-ga 37, Euroopa Inimõiguste konventsiooni protokolliga nr 1 artikliga 2 ja Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse konventsiooniga. Nimetatud õigusaktide kohaselt ei tohi kedagi jätta ilma haridusest ega õigusest valida hariduse kvaliteeti. Koolitustellimuslepingu puhul on tegemist kahepoolse lepinguga, mistõttu on õigus nõuda EPMÜ-lt lepingutingimustest kinnipidamist, mis seisneb akadeemilisele puhkusele lubamises ning akadeemilisel puhkusel olles õppetasu maksmisest vabastamises. Koolitustellimusleping ega EPMÜ nõukogu eeskiri ei sätesta, et üliõpilane on kohustatud akadeemilise õppepuhkuse taotlemisel tasuma ette 3 õppemaksu akadeemilisele õppepuhkusele järgneva õppeperioodi eest. Samuti ei ole EPMÜ käskkirjas näidatud, mille alusel on jõutud järeldusele, et õppeedukus on nõrk. Õppesüsteem 4+2 bakalaureuseõpe, mahuga 160 ainepunkti, on kohandatud EPMÜ-s kaugõppes õppijale viiele aastale, mis teeb kohustuslikuks ainepunktide mahuks aastas 32 ainepunkti. Seega oli vaja kolme aastaga koguda 96 ainepunkti. Kuna käesolevaks ajaks on sellest omandatud 84 ainepunkti, on täidetud õppekavast üle 75 protsendi. EPMÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei täitnud üliõpilane J.P. endale lepinguga võetud kohustusi, mis väljendus õppeteenustasu mittemaksmises. Seega oli põhjendatud üliõpilasega sõlmitud leping üles öelda. Vastavalt ÜKS §-le 42 lg 1 p 8 ja EPMÜ nõukogu kinnitatud õppekorralduse eeskirjale, võimaldatakse akadeemilist puhkust üldjuhul üheks kalendriaastaks, selle on üliõpilane J.P. ka ära kasutanud. Tervislikel põhjustel, akadeemilise puhkuse saamiseks arstitõendit kaebaja ei ole esitanud. Üliõpilane esitas 07.02.2005 kaebuse EPMÜ rektorile sooviga võimaldada talle veel üks aasta akadeemilist puhkust, põhjendusega et viibib vangistuses. Kaebajale selgitati, et seoses Eesti kõrgharidussüsteemi muutumisega on lõpetatud vastuvõtt 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppesse ja alates
  9. aastast võetakse üliõpilasi vastu uutele (3+2 õppesüsteemi) bakalaureuseõppe õppekavadele. Kõik 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppe üliõpilased peavad oma õpingud lõpetama
  10. aasta juunikuus, hiljem õppetööd selle õppekava alusel enam ei toimu. Ka J.P. peaks ülikooli lõpetama
  11. aastal. Arvestades üliõpilase edasijõudmist, 160 ainepunktist on ta sooritanud ainult veidi üle poole (84 ainepunkti), on suur tõenäosus, et üliõpilane ei suuda ühe aastaga füüsiliselt täita õppekava ülikooliseadusega sätestatud ajaks. Kuna kaebuse esitaja ülikooli poolt tehtud ettepanekutega ei arvestanud ja samas ei täitnud ka koolitustellimuslepinguga endale võetud kohustusi, ei tasunud lepingu punkt 3.
  12. kohaselt õppeteenustasu, oli ülikool sunnitud koolitustellimis-lepingu üles ütlema. Lepingu punkt 5.
  13. kohaselt on ülikoolil õigus leping lõpetada, kui üliõpilane on viivitanud õppeteenustasu maksmisega üle ühe kuu. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibib kinnipeetavana vanglas ei ole aluseks lepingu mittetäitmisele. Tulenevalt õpinguraamatu väljavõttest on rektori käskkiri nõrga õppedukuse kohta igati õigustatud, kuna üliõpilane ei ole täitnud õppekava. Arusaamatud on apellatsioonkaebuses toodud viited Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 2 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le
  14. Viidatud sätted puudutavad eelkõige vanemate õigusi tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus ja kooliealiste laste õppimise kohustulikust ja kättesaadavust. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud halduskohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab apellandi poolt vaidlustatavas osas Eesti Põllumajandusülikooli 16.05.2005 käskkirja nr 76-OK. Vaidlustatud käskkirjaga nr 76-OK eksmatrikuleeriti apellant bakalaureuseõppe metsatööstuse õppekava IV õppeaasta kaugõppest alates 13.05.2005 nõrga õppeedukuse ja koolitustellimuslepingus kokkulepitud ajaks õppeteenustasu maksmata jätmise tõttu. Asja materjalidest nähtub, et apellant oli
  15. a jaanuaris, s.o enne tema eksmatrikuleerimist, esitanud ülikoolile avalduse tema akadeemilisele õppepuhkusele lubamiseks, kuid see jäeti ülikooli 17.03.2005 kirjaga rahuldamata. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2006 otsusega haldusasjas 3-05-198 on tunnistatud eelviidatud Eesti Maaülikooli 17.03.2005 toiming 4 õigusvastaseks. Ringkonnakohus on leidnud nimetatud otsuses, et ülikool on jätnud apellandi õppepuhkuse taotluse lahendamisel täitmata oma seadusest tuleneva kaasaaitamiskohustuse selgitada välja, kas J.P. tervislik seisund andis talle aluse taotleda ülikoolilt täiendava akadeemilise puhkuse andmist. Halduskohus on käesolevas asjas tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et kuigi J.P. oli enne 01.02.2005 ja ka pärast seda pöördunud mitmel korral avaldusega ülikooli poole täiendava õppepuhkuse saamiseks, ei välistanud see tema kohustust täita lepingu tingimusi ning ülikoolil oli õigus apellant eksmatrikuleerida lähtuvalt edasijõudmatusest ja õppemaksu mittetasumisest. EPMÜ õppekorralduseeskirja p 184 sätestab, et üliõpilane lubatakse tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele kuni kaheks kalendriaastaks, lühima perioodiga kuus kuud. Eeskirja p 189 kohaselt akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast ei eksmatrikuleerita. Nimetatud eeskirja sätetest tuleneb seega, et üliõpilast ei saa eeskirja p-s 220 (sh alapunktid 220.1 ja 220.6.) sätestatud alustel eksmatrikuleerida, kui tema tervislik seisund annab aluse lubada ta akadeemilisele puhkusele. Vastustaja on apellandi eksmatrikuleerimisel aluseks võtnud ka asjaolu, et viimane ei tasunud ettenähtud tähtajaks õppteenustasu
  16. a kevadsemestri eest, s.o perioodi eest, mil apellant soovis olla tema tervisliku seisundi tõttu õppepuhkusel. Vastavalt pooltevahelise koolitustellimuslepingu p-le 4 ei olnud apellandil kohustust maksta õppteenustasu akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on seega oluline asjas tuvastada, kas apellandil oli õigus saada õppepuhkust selle taotlemise ajal jaanuaris
  17. a või mitte. Apellant on esitanud kohtule tõendid (tl 49 olev Murru Vangla meditsiiniosakonna 01.09.2005 tõend ning ringkonnakohtule täiendavalt esitatud sama vangla 06.04.2006 tõend), millistest nähtub, et tema tervislik seisund on olnud nii õppepuhkuse taotlemise ajal kui ka hiljem sedavõrd halb, et ta vajanuks ajavahemikul 01.01.2005 – 01.07.2007 akadeemilist õppepuhkust. Arvestades nimetatud tõendites märgitut ja asjaolu, et ülikool ei olnud täitnud oma seadusest tulenevat kohustust osutada apellandile kaasabi nimetatud tõendite õigeaegseks esitamiseks, on ilmne, et ülikooli poolsel oma kohustuse õigeaegsel täitmisel oleks apellandi halb terviseseisund olnud tõendatud juba tema temapoolse õppepuhkuse taotluse esitamise aja seisuga ning ülikoolil tulnuks sellest lähtuvalt apellant lubada akadeemilisele õppepuhkusele. Kuna apellandil oli õigus saada juba arvates jaanuarikuust 2005 täiendavat õppepuhkust tema tervisliku seisundi tõttu ning tema eksmatrikuleerimine ülikooli poolt sellisel juhul ei olnud tulenevalt õppeeeskirja p-st 188 lubatav, siis on ülikooli otsustus tema eksmatrikuleerimiseks arvates 13.05.2005 õppekorralduseeskirja p-de 220.1 ja 220.6 alusel põhjendamatu ning vaidlustatud haldusakt tuleb nimetatud osas tühistada. Vastuseks poolte esitatud muudele väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tema eksmatrikuleerimine oleks vastuolus tema põhiseadusliku õigusega haridust omandada. Põhiseaduses sätestatud isiku õigus haridusele ei ole absoluutne. Seadusega ja selle alusel vastuvõetud muude õigusaktidega võidakse sätestada konkreetsed tingimused, millistel isik saab kõrghariduse omandada. Käesoleval juhul on vastavad tingimused sätestatud ülikooliseaduses ja selle alusel vastuvõetud Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjas, mis muuhulgas näeb ette nõuded üliõpilasele õppekava läbimise ja koolituslepingu täitmise osas ning võimalikud sanktsioonid nende täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Õppeeeskirjas ettenähtud võimalus eksmatrikuleerida üliõpilane nõrga õppeedukuse või koolitustellimuslepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral ei ole põhiseadusega vastuolus. Põhjendatud ei ole vastustaja viide sellele, et apellandi edasine õppimine 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes on muutunud võimatuks, kuivõrd seoses kõrgharidussüsteemi 5 muutumisega alates
  18. aastast võetakse üliõpilasi vastu üksnes uutele (3+2 õppesüsteemi) bakalaureuseõppe õppekavadele, millest lähtuvalt peaks apellant oma õpingud senise õppekava alusel lõpetama
  19. a juunikuus. Kõrgharidussüsteemi muutumine ei saa iseenesest olla selliseks asjaoluks, mis tooks endaga kaasa senise õppekava alusel õppiva üliõpilase õiguste, sh tema õiguse saada tervislikel põhjustel akadeemilist õppepuhkust, piiramise. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6 Egon Konsand

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.