← Eesti

3-05-836/10

Obsah (7)§ 20§ 26§ 16§ 3§ 17§ 12§ 23

3-05-836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-836 Haldu

) §-le 24 lg 3 tuginedes vastu otsuse nr 104, millega kehtestati Avinurme aleviku Võidu tn 33 kinnistu detailplaneering. H.S. esitas selle otsuse tühistamiseks Avinurme Vallavolikogule vaide. 25.08.2005 istungil arutas volikogu vaiet ning saatis kaebuse esitajale samal päeval ka vastuse ja vaidlusaluse otsuse täiendamise kohta tehtud otsuse nr 114. Kaebuse esitaja leidis, et tema õigusi on Võidu 33 planeerimismenetluses rikutud. Planeeringu algatamisest pole ajalehes Põhjarannik teatatud. Võidu tänava elanikke planeeringu koostamisse ei kaasatud. Planeeringu väljapaneku ning avaliku arutamise aega ja kohta ei avalikustatud. 26.05.2005 toimus avalik arutelu ajal, kui enamik asjast huvitatud isikuid oli tööl. Kooskõlastatud seisukohti vastuväidete kohta ei esitatud. Detailplaneering muudab Võidu 31 ja 33 kinnistute piire. Vaidlustatud otsuse proportsionaalsus pole kontrollitav, kuna selles puuduvad põhjendused ja kaalutlused. Vaiet pole lahendatud tähtaegselt ja otsuse vormis ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse täiendamine on arusaamatu. Avinurme Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on planeerimismenetlus toimunud seaduse nõuetele ja tingimustele vastavalt. Ajalehes Põhjarannik avaldati teade planeeringu algatamisest. Kaebaja osales detailplaneeringu avalikul arutelul, kuid ei esitanud ühtegi ettepanekut, mistõttu ei kuulunud

§ 20lg 2 kohaldamisele.

Kaebaja vaiet peeti

§ 26

lg 2 kohaseks ettepanekuks ning märgiti, et volikogu on selle alusel oma esialgset otsust täiendanud. Volikogu arvestas võimaluste piires kõigi planeerimismenetluses osalevate isikute huvide ja vajadustega ning ka avaliku huviga, sest loodav puhkeasutus parandab valla tööhõivet ja tagab toitlustus-majutusasutuse olemasolu. Detailplaneeringu otsuse põhjendused on tuletatavad sellele lisatud dokumentidest. Kolmas isik OÜ X vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei loo vallavolikogu otsus nr 114 kaebuse esitajale iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. OÜ X on ainsaks kaasatavaks isikuks

§ 16lg 1 mõttes.

Kuna kaebuse esitaja ei esitanud määratud tähtaja vältel motiveeritud põhjendusi ega viiteid rikutud seaduste sätetele, polnud kohalikul omavalitsusel midagi arvestada. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 2. märtsi 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb planeeringu algatamisest teatamise kohustus

§-dest 11 lg 2 ja 12 lg 1. Planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike, elanike ja teiste huvitatud isikute kaasamise nõue tuleneb

§-st 16 lg 1 ning planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teatamise kohustus tuleneb

§-st 18 lg

  1. Algatatud detailplaneeringust tuleb teatada maakonnalehes ühe kuu jooksul pärast vastava otsuse 2 tegemist, avaliku väljapaneku ja sellele järgneva arutelu ajast ja kohast aga hiljemalt üks nädal enne väljapaneku algust. Võidu 33 detailplaneeringu puhul on need kohustused täidetud, sest teated Avinurme Vallavalitsuse 23.12.2003 korraldusega nr 356 algatatud planeeringust, avalikust väljapanekust ning sellele järgnevast arutelust avaldati ajalehes Põhjarannik vastavalt 16.01.2004 ja 27.04.
  2. Kaebuse esitaja sai avaliku väljapaneku ja arutelu aja ja koha kohta ka kirjaliku teate. Võidu 33 detailplaneeringu toimikus on kõik lähteülesandes loetletud kooskõlastused olemas. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 26.05.2005, kaebuse esitaja viibis sellel, sai sõna ning esitas küsimuse avaliku korra tagamise ja müra kohta, kuid ei teinud ühtegi ettepanekut ega esitanud vastuväiteid.

§ 20

lg 1 alusel saab vastuväiteks lugeda üksnes mittenõustuva seisukoha esitamist või väidet, et planeeringu menetlemisel pole täidetud seaduse nõudeid. Sama sätte kohaselt on igal isikul õigus planeeringu kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada, kuid seda tuleb teha avaliku väljapaneku kestel.

§-de 20 lg 2, 21 lg 1 ja 23 lg 3 p 5 kohaselt kuuluvad vastamisele ja arvestamisele üksnes avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited. Kaebaja esindaja möönis, et ei kaebaja ega ka ükski teine Võidu tänava elanik pole vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud. Seega on kaebaja ise oma õigused kasutamata jätnud. Võidu tänava elanike poolt 18.08.2004 Avinurme Vallavalitsusele adresseeritud pöördumine ja kaebaja 15.09.2004 koostatud vastuväited on esitatud oluliselt varem, kui algas Võidu 33 detailplaneeringu avalik väljapanek, ega saanud seetõttu olla kohasteks alusteks detailplaneeringu arutamisel ja kehtestamisel. Võidu tänava elanike 18.08.2004 pöördumist ei saa samuti eespool nimetatud põhjustel käsitleda vaidena. Ka on pöördumine esitatud Avinurme Vallavalitsusele, kelle vastu pole kaebaja ühtegi nõuet esitanud. Detailplaneeringu kehtestamise ja täiendamise kohta antavad otsused on haldusorgani otsustused, mis alluvad halduskohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatavate otsustustega, millede puhul ei saa halduskohus kontrollida planeeringu otstarbekust, küll aga seda, kas haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja kaalunud kõiki huve ning, kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas. Avinurme Vallavolikogu otsused 30.06.2005 nr 104 ja 25.08.2005 nr 114 sisaldavad põhjendusi ja kaalutlusi vaid minimaalsel määral, kuid koos detailplaneeringu toimiku materjalidega on nende aluseks olnud kaalutlused, otsustuste vastavus planeerimisseaduses sätestatud nõuetele ja puutumus kaebaja subjektiivsetesse õigustesse siiski kontrollitavad. Avinurme Vallavolikogu pole rikkunud H.S. seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ega planeerimisseadusest tulenevaid detailplaneeringule kehtestatud nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED H.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Avinurme Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr 104 ja 25.08.2005 otsus nr 114. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. Ei ole Võidu 33 planeerimismenetluses arvestatud haldusmenetluse läbiviimisele ja haldusakti andmisele esitatavate nõuetega. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 mõttes, mille tõttu tuleb lisaks planeerimismenetluse sätetele käesolevas vaidluses kohaldada ka haldusmenetluse seadusest tulenevaid üldisi põhimõtteid. 2. Ei ole vastustaja täitnud

§-st 16 lg 1 tulenevat nõuet teavitada koheselt detailplaneeringu algatamisest sellest puudutatud isikuid.

§ 3kohaselt on planeeringute 3 koostamine avalik.

Planeeringute avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeerimise käigus. Kinnistu Võidu 33 detailplaneering algatati 23.12.

  1. Planeeringu algatamisest sai kaebuse esitaja teada juhuslikult alles
  2. a augustis. Kuigi teated planeeringu algatamisest avaldati ajalehes Põhjarannik 16.01.2004 ja 27.04.2004, ei välista see asjaolu kohaliku omavalitsuse

§-st 16 lg 1 tulenevat huvitatud isikute planeerimismenetlusse kaasamise kohustust.

  1. On ebaõige seisukoht, et apellant on ise oma õigused kasutamata jätnud ega ole esitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel oma vastuväiteid ja ettepanekuid. Planeerimismenetluse käigus on Võidu 33 krundi läheduses elavad isikud, s. h apellant, Avinurme Vallavalitsusele 18.08.2004 ja 15.09.2004 esitanud kirjalikud vastuväited, milles leiti, et puhke-majutusasutuse rajamine lähteülesandes esitatud kujul ei sobi elamute vahetusse lähedusse ja hakkab häirima normaalset elu. Samuti märgiti vastuväites, et Võidu 33 kinnistu sihtotstarve peaks jääma elamumaaks (18.08.2004 kiri Avinurme Vallavalitsusele). 15.09.2004 vastuväidetes leiti, et kavandatav planeering ei arvesta väljakujunenud elupiirkonnas elanike vajadusi ja huvisid, planeeringus toodud maakasutus ning ehitus on vastuvõetamatu ning ehitise sihtotstarvet arvestades ei sobi see antud ümbrusse. Samuti ei ole tagatud Võidu 33 ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Haagissuvilate parkimiskohad on kavandatud Võidu 31 ja 33 piirile, telkimisplats külgneb Võidu 31 saunahoonega ning ehitatavasse hoonesse on plaanis rajada pubi. Eeltoodud asjaoludel ei ole tagatud apellandi privaatsus ning vähendatud kuritegevuse riski. Hoone sihtotstarbe muutmisega kaasneb kolmanda isiku klientide pidev liikumine ning elupiirkonnas põhjustab see põhjendamatut müra ning rikub naabrite rahu. Samuti on kaebaja oma sisulised vastuväited esitanud 30.06.2005 vaides Avinurme Vallavolikogule. Kohalik omavalitsusüksus on jätnud 18.08.2004 vastuväidetele reageerimata. Samuti ei ole planeerimismenetluse käigus vastatud 15.09.2004 avalduses tõstatatud küsimustele. Vastuväitena saab käsitleda ka avalikul arutelul tõstatatud küsimusi, kuivõrd need tuginevad varem esitatud vastuväidetele.
  2. Ei ole kaalutud detailplaneeringu kehtestamise mõju ümberkaudsetele elanikele. Enne detailplaneeringu kehtestamist oli tegemist elamumaaga ning ka olemasolev Võidu 33 kinnistul asuv hoone oli projekteeritud ning mõeldud elamuna kasutamiseks (Avinurme Vallavalitsuse 23.12.2003 korralduse nr 356 lisa p 14, Võidu tn 33 detailplaneeringu lähteülesanne). Detailplaneeringu eesmärk on muuta hoone sihtotstarvet elamust puhke-majutusasutuseks. Samuti ei ole vallavolikogu täiendava otsuse vastuvõtmisel hinnatud, kuidas mõjutab müratõkke paigaldamine kaebaja huve (kõrgus, valguse varjamine, müratõkke materjal jne). Nimetatud väidetele ei ole tähelepanu pööratud. Ettevõtlusvabadusele tuginemine ei saa üles kaaluda isiku õigust eraelu ja kodu puutumatusele ning privaatsusele.
  3. On kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnistu Võidu 33 pindala 0,31 ha, arhitektuuribüroo 4A OÜ poolt koostatud detailplaneeringu alusel aga on planeeringuala suuruseks 0,6 ha. Seetõttu on vallalt palutud selgitust piiridest mittekinnipidamise kohta. 26.05.2005 avaliku arutelu protokollis on märgitud, et Ida-Viru Maavalitsus on esitanud seisukoha, et Võidu 33 detailplaneering on kooskõlastatud kõikides vajalikes instantsides ning

§ 17lg 3 kohaselt ei peeta vajalikuks täiendavate kooskõlastuste määramist.

Vastustaja märkis oma 25.08.2005 kirjas, et OÜ-d X on Ida-Viru Maavanema kirjast informeeritud ja tehtud ettepanek viia detailplaneering vastavusse lähteülesandega, millise nõude OÜ X täitis. Asja materjalidest ja vallavolikogu kirjast aga ei selgu, millise nõude on OÜ X täitnud, kuidas nõue on täidetud, kas sellest on maavanemat teavitatud ning millistest dokumentidest nõude täitmine nähtub. 6. On jäetud tähelepanuta apellandi väide, et

§-dest 21 lg 4 ja 23 lg 1 p 2 tulenevalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus vajalikud 4 parandused ja täiendused ning esitab informatsiooni arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta koos muu informatsiooniga maavanemale. 30.06.2005 tegi Avinurme Vallavolikogu otsuse nr 104, millega kehtestas detailplaneeringu, eirates järelevalvet teostava organi seadusest tulenevat õigust, millega rikkus kaebuse esitaja

§-st 23 lg 3 p 5 tulenevat õigust saada ära kuulatud järelevalveorgani poolt.

  1. On apellandilt vastustaja kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendamatu. Riigikohus on 17.05.2005 otsuses nr 3-3-1-16-05 haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmise põhjendatust hinnates leidnud, et õigusabi kasutamine planeeringu kehtestamist puudutavas kohtuvaidluses ei olnud vajalik, kuna omavalitsus täitis vaidluses oma tavapäraseid ülesandeid ega pidanud kasutama õigusabi. Avinurme Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
  2. On apellandi viited haldusmenetluse sätete kohaldamata jätmisele põhjendamatud, kuna planeerimisseadus haldusmenetluse sätete kohaldamist ette ei näe.
  3. On kõigis planeerimismenetluse etappides järgitud avalikustamise nõuet ja teavitatud apellanti seaduses sätestatud korras planeerimismenetluse toimingutest. Apellant osales avalikul arutelul 26.05.2005, kuid ta ei esitanud avaliku väljapaneku ajal ega avalikul arutelul

§-s 20 lg 1 sätestatud korras mitte ühtegi ettepanekut. Apellandi poolt 2004. a. septembris esitatud ettepanekud ei olnud käsitletavad ettepanekutena

§ 20

lg 2 tähenduses ning eeltoodust tulenevalt ei ole kohalik omavalitsus rikkunud avalikustamise nõuet.

  1. Kuna kaebuse esitaja taotles kahe Avinurme Vallavolikogu haldusakti tühistamist, siis on asjakohatu väide, et Avinurme Vallavalitsus ei ole apellandi 18.08.2004 pöördumisele reageerinud. Nimetatud väide väljub haldusasja raamidest.
  2. On paljasõnaline väide, et kohalik omavalitsus on äriühingu huvid seadnud apellandi huvidest kõrgemale. Kohalik omavalitsus on avalikes huvides tegutsev institutsioon, kellel puudub võimalus ühte isikut teisele eelistada. Planeeringu kehtestamisel arvestas vallavolikogu nii kolmanda isiku ettevõtlusvabadusega, avaliku huviga, kui ka kaebuse esitaja huvidega, sest kaebuse esitajale anti võimalus teatud tingimuste esinemise korral taotleda müratõkke rajamist.
  3. On õigusabi kulu väljamõistmine apellandilt seaduslik ja põhjendatud. Halduskohtule vastuse koostamisel ja asja arutamisel ei piisa kohaliku omavalitsuse töötajast, kellel ei ole kõrgemat juriidilist haridust ja kellel puudub kohtumenetluse kogemus. Kolmas isik OÜ X nõustus Avinurme Vallavolikogu poolt esitatud vastuväidetega apellatsioonkaebusele ning leidis, et halduskohtu otsus tuleks jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Ükski apellatsioonkaebuses märgitud põhjendustest ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
  4. Põhjendamatu on apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid. Vaidlustatud otsuse motiveerivast osast nähtuvalt on selles antud hinnang kaebaja poolt esitatud väidetele ning arvestatud on ka asjas tähtsust omavaid tõendeid. Seega ei ole alust apellandi väitel, et 5 halduskohus on jätnud kaebaja väited otsuses käsitlemata ning sellest tulenevalt ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud.
  5. Mis puudutab KokS § 32 ning HMS §-de 84-86 kohaldamist seoses 18.08.2004 Avinurme Vallavalitsusele esitatud pöördumisega, siis selles osas on halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei ole sellekohane viide põhjendatud, kuna esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud Avinurme Vallavalitsuse poolt välja antud haldusakte, vaid Avinurme Vallavolikogu otsuseid nr 104 ja
  6. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka halduskohtu seisukoht, et 18.08.2004 pöördumine ei saa olla vaie kaebuses vaidlustatud haldusaktide suhtes. Samas on põhjendatud apellandi väide selle kohta, et halduskohus on vaidlustatud otsuses jõudnud ebaõigele seisukohale selles, et planeerimismenetluses ei kohaldu üldse HMS sätted, kuna planeerimismenetluses esitatavate ettepanekute ja vastuväidete lahendamise kord on kehtestatud

sätetega (§ 26 lg 1 ja 2). Halduskohus on leidnud, et H.S. poolt vallavolikogu otsusele nr 104 esitatud vaiet ei pidanudki kohalik omavalitsus käsitlema vaidena HMS mõttes, kuna

§ 26

näeb planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks ette üksnes kaebusega kohtusse pöördumise võimaluse ja selle, et iga isik võib planeeringu kehtestajale teha ettepaneku planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks. HMS § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel ning sama paragrahvi lõikes 2 ei ole märgitud, et planeerimismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses. Seega on õige apellandi väide, et lisaks

§-st 26 tulenevatele võimalustele oli H.S. HMS § 71 alusel õigus esitada vaie volikogu otsuse peale, millega detailplaneering kehtestati, juhul, kui ta leidis, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sellele, et ka planeerimismenetluses antud haldusaktide ja toimingute suhtes on võimalik HMS § 71 järgi vaiet esitada, on viidanud ka Riigikohus 09.06.2004 lahendis nr 3-31-28-04. Samas ei anna halduskohtu selline ja sisuliselt ebaõige seisukoht veel alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse objektiks Avinurme Vallavolikogu tegevus, vaid vaidlustati volikogu otsused nr 104 ja 114, mis kumbki on eraldiseisvad haldusaktid. Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud vallavolikogu pärast H. S vaide saamist vaideotsust HMS § 86 mõttes, vaid sellele vastati 25.08.2005 kirjaga. Avinurme Vallavolikogu on 25.08.2005 siiski võtnud vastu ka otsuse nr 114, millega täiendati volikogu 30.06.2005 otsust nr 104 alapunktidega 1.1 – 1.1.2, kuid otsuse nr 114 sisust nähtuvalt ei saa seda lugeda vaideotsuseks HMS §-s 86 lg 1 mõttes ning sellisena ei ole seda käsitlenud ka kaebaja ega vastustaja. Kuna Avinurme Vallavolikogu otsused nr 104 ja 114 on eraldiseisvad haldusaktid, millest hilisemaga on täiendatud varasema haldusakti sisu ja selliste haldusaktidena on need ka vaidlustatud, siis ei ole halduskohtu otsuse ega ka volikogu otsuste nr 104 ja 114 tühistamise aluseks see, et nii halduskohus kui ka kohalik omavalitsus on põhjendamatult leidnud, et planeerimismenetluses vastu võetud haldusaktide peale ei saa HMS-st tulenevas korras vaiet esitada ega ka see, et volikogu ei ole H.S. vaiet menetledes järginud HMS-s selleks ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt ei anna seega kaebuses märgitud viited HMS §-de 83-86 rikkumisele volikogu poolt alust kaebuse rahuldamiseks ja volikogu otsuste nr 104 ja 114 tühistamiseks. Viidates küll sellele, et HMS sätted ei ole asjakohased, on halduskohus siiski vaidlustatud otsuses sisuliselt hinnanud volikogu otsuste vastavust HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele ning leidnud, et vaadeldes vaidlustatud otsuseid koos detailplaneeringu toimiku materjalidega on tegemist kaalutlusvigadeta, põhjendatud ning haldusakti vorminõuetele vastavate otsustega. Ka Riigikohus on 17.05.2005 otsuses nr 3-3-1-16-05 märkinud, et kuigi detailplaneeringu kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas, ei too motiveeringu 6 haldusaktis esitamise mõningane ebapiisavus vältimatu järelmina alati kaasa haldusakti tühistamist. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja selle täiendamise otsuse põhjendused lisaks haldusaktides märgitule tuletatavad ka neile lisatud dokumentidest, s. o detailplaneeringust, selle seletuskirjast, planeerimismenetluse dokumentidest jne. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks haldusaktide põhjendatuse küsimuses midagi täiendavalt lisada. Asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus täitnud ka kõiki neid

sätteid, mis kohustavad järgima planeeringute koostamise avalikkuse põhimõtet, informeerima planeeringu algatamisest ja koostamisest ning korraldama planeeringu avaliku väljapaneku ja selle tulemuste arutelu ning teavitama avalikkust planeeringu kehtestamisest. Seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et volikogu otsused tuleks tühistada, kuna on rikutud kaebaja õigust esitada asja kohta oma arvamus ja võimalikud vastuväited. 3. Asjakohane ei ole apellandi väide, et tema õigusi on rikutud sellega, et talle kui puudutatud isikule ei teatatud Võidu 33 detailplaneeringu algatamisest koheselt vastava korralduse väljaandmist 23.12.2003 ja seega rikuti

§-st 16 lg 1 tulenevat kohustust. Algatatud planeeringust avalikkuse informeerimise kohustus tuleneb

§-st 12 ning asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus selle sätte nõuded täitnud, avaldades 2004. a algul teated Võidu 33 detailplaneeringu algatamisest nii ajalehes Põhjarannik kui ka vallalehes.

§ 12

ei näe ette, et planeeringu algatamisest tuleks eraldi teavitada planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke, elanikke või teisi huvitatud isikuid.

§ 16

lg 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Nimetatud paragrahv ei käsitle informeerimist, mis toimub planeeringu algatamise etapis, vaid isikute informeerimist ja nende kaasamist järgmises planeerimismenetluse etapis, milleks on planeeringu koostamine. Planeeringu algatamise korralduse andmise ajal ei toimu veel planeeringu koostamist. 4. Põhjendamatu on ka apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud

§ 20

. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastuväide

mõttes on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid ning selliseid vastuväiteid või ettepanekuid saab esitada just avaliku väljapaneku käigus, mida aga kaebuse esitaja teinud ei ole, kuigi talle oli isiklikult kirjaga teatatud nii detailplaneeringu avaliku väljapaneku koht ja aeg kui ka detailplaneeringu avaliku arutelu koht ja aeg. Asja materjalidest nähtuvalt oli Võidu 33 detailplaneering avalikult välja pandud perioodil 06.05.2005-20.05.2005 ja detailplaneeringu toimiku kohaselt ei ole H.S. sellel ajal esitanud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet ei kirjalikult ega suuliselt. Lähtudes

§-st 20 on halduskohus õigesti leidnud, et Võidu 33 läheduses elavate isikute poolt vallavalitsusele 18.08.2004 saadetud kiri ja H.S. poolt 15.09.2004 vallavalitsusele saadetud vastuväited detailplaneeringule ei ole käsitletavad ettepanekute ja vastuväidetena

§ 20mõttes.

Seda, et H.S. või teised Võidu tänava elanikud ei ole planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid, on tunnistanud kaebuse esitaja esindaja halduskohtu istungil (halduskohtu toimik, lk 103). Ka detailplaneeringu avaliku arutelu kohta koostatud protokollist ei nähtu, et arutelul kohal olnud H.S. oleks arutelul esitanud suuliselt vastuväiteid detailplaneeringule

§ 20mõttes.

Protokollist nähtuvalt on H.S. esitanud küsimuse üksnes avaliku korra ning privaatsuse (võimaliku müra vähendamine) tagamise kohta, mis oma sisult ei ole vastuväide või ettepanek

§ 20mõttes.

Kuigi apellandi poolt viidatud kirjalikud avaldused (vastuväited) ja tema küsimus detailplaneeringu avaliku arutelu käigus ei ole käsitletavad ettepanekute või vastuväidetena

§ 20

mõttes, nähtub asja materjalidest siiski, et sisuliselt on kohalik omavalitsus ka nendega arvestanud, kuna detailplaneeringu 7 kehtestamise otsust on 25.08.2005 otsusega nr 114 täiendatud, lisades sellesse ka punktid selle kohta, et Võidu 33 kinnistul tegevuse planeerimisel tuleb järgida müra normtasemete osas kehtestatud õigusaktide nõudeid, ehitades vajadusel Võidu 31 (kaebaja kinnistu) ja 33 kinnistute vahele müratõkke ning tagada avaliku korra järgimine vastavalt valla avaliku korra eeskirjale. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kohaliku omavalitsuse organ oleks pidanud täiendavalt H. S selgitama seda, et tal on vajalik ja võimalik esitada täiendavaid vastuväiteid või ettepanekuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel. Sellist kohustust

-st ei tulene ning

on nõuetekohaselt avaldatud ja kõigile kättesaadav seadus, mille §-st 20 tuleneva ettepanekute ja vastuväidete esitamise korrast on võimeline aru saama ka isik, kellel õigusalased teadmised puuduvad. Pealegi nähtub asja materjalidest, et H.S. oli teadlik

-st ja selle sätetest (s. h

§-st 20), kuna ta on oma 15.09.2004 kirjas Avinurme Vallavalitsusele selle seaduse sätetele viidanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et alates 15.09.2004 oli H.S. võimalik kasutada õigusalaste teadmistega isiku abi, kuna ta oli seoses detailplaneeringu menetlusega volitanud ennast esindama Õigusbüroo Aspekt OÜ. Lähtudes asja materjalidest, s. h detailplaneeringu menetluse materjalidest, ei ole põhjendatud apellandi väited, et Võidu 33 detailplaneeringu kehtestamisel on lähtutud üksnes avalikest huvidest ja mitte piisavalt Võidu 33 naaberkinnistute huvidest. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole leidnud tõendamist see, et volikogu oleks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Planeerimismenetluse käik on seaduses ettenähtud korras avalikustatud ning kõigile huvitatud isikutele oli tagatud võimalus omapoolsete ettepanekute või vastuväidete esitamiseks, samuti on otsusega nr 114 täiendatud planeeringu kehtestamise otsust nõuetega tagada Võidu 33 kinnistul tegevuse planeerimisel avaliku korra eeskirjade täitmine ning võimaliku tekkiva müra normtasemete arvestamine, millede arvestamise vajadusele oli sisuliselt viidatud nii elanike 18.08.2004 kirjas, H.S. 15.09.2004 kirjas kui ka H.S. sõnavõtus detailplaneeringu avalikul arutelul. Asjaolu, et Võidu 33 kinnistu naabruses asuvad elamud, ei tähenda veel seda, et Võidu 33 kinnistule ei tohiks planeerida ja ehitada elamuna mittekasutatavaid hooneid ning avada seal näiteks puhke-, toitlustus- ja majutusasutust. See, et elamurajooni planeeritakse ja ehitatakse hoone avalikes huvides, mille osas naaberkinnistute omanikud leiavad, et neile selline hoone või selle kasutamise viis ei meeldi või nende arvates see elamute naabrusesse ei sobi, ei anna iseenesest veel alust detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Omandiõiguse ja omandi puutumatuse põhimõte ei tähenda seda, et (kinnistu)omanike huvi ongi üksnes senise olukorra jätkumine ning sellest tulenevalt on keelatud kõik muud tegevused, s. h planeerimismenetluse läbiviimine naaberkrundil, selle tulemusena ehitiste püstitamine jne. Asjakohatu on ka apellatsioonkaebuses toodud väide selle kohta, et vallavolikogu ei ole täiendava otsuse vastuvõtmisel hinnanud, kuidas mõjutab müratõkke paigaldamine kinnistute vahele kaebaja huve, kuna otsusega nr 114 ei ole otsustatud, et müratõke ehitatakse, vaid on märgitud, et probleemide tekkimisel võib müratõkke ehitada, kooskõlastades eelnevalt selle projekti vallavalitsusega. Samuti ei ole apellant tähelepanu pööranud sellele, et nimetatud võimalus on detailplaneeringu kehtestamise otsusesse sisse kirjutatud tema enda huvides ja tema soove arvestades, kuna H.S. on korduval väljendanud arvamust, et naaberkinnistule rajatava külalistemajaga seoses võidakse rikkuda tema rahu ja privaatsust tulenevalt rajatava külalistemaja tegevuse iseloomust (võrkaed ei taga privaatsust, äriühingu klientide liikumine jne. põhjustavad müra) ning pidanud ka planeeringu arutelul vajalikuks nn. müraprobleemi lahendamist. Põhjendatud ei ole apellandi viide sellele, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeerimisotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse- ja ehitamise õigust, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei kitsendata detailplaneeringuga kuidagi kaebaja ega ka teiste Võidu 33 kinnistuga piirnevate kinnistute omanike maakasutust või ehitamise õigust. 8 Samuti ei ole asjakohane apellandi väide, mille kohaselt ei ole planeerimismenetluses kaalutlusõigust teostatud, kuna detailplaneering on vastu võetud sisuliselt samal kujul, nagu see algatamise momendil välja nägi ning olulisi muudatusi sellesse ei tehtud. Vastavalt varem märgitule, ei ole kaebuse esitaja ega ka ükski teine huvitatud isik esitanud planeerimismenetluses selliseid vastuväiteid, mis oleksid vastuväited

§ 20

mõttes ja mille põhjendatuse korral tinginuks nende arvestamine planeeringulahenduse muutmise. Asja materjalidest nähtuvalt on sisulisi vastuväiteid planeeringulahendusele esitanud üksnes Viru Teedevalitsus, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid on ka detailplaneeringu kehtestamisel arvestatud tulenevalt vallavolikogu otsusest nr

  1. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kehtestatud detailplaneering muudab Võidu 31 kinnistu piire. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et juba esimese astme kohtus ei ole selline väide tõendamist leidnud, kuna detailplaneeringu materjalidest tulenevalt ei ole väitel alust ning halduskohtu istungil on ka kaebuse esitaja esindaja möönnud, et väide kinnistu piiride muutmise kohta oli esitatud pigem ohutundest ja seda, et neid piire oleks ka tegelikult muudetud, väita ei saa (halduskohtu touimik, lk 104). Asjaolu, et Võidu 33 planeeringu joonistel on planeeringuala suuruseks märgitud 0,6 ha, kuigi Võidu 33 kinnistu suuruseks on 0,31 ha, ei tähenda veel, et detailplaneeringuga oleks muudetud kinnistute piire. Asja materjalidest nähtuvalt on planeeringuala õigesti märgitud detailplaneeringu seletuskirjas ning detailplaneeringu lähteülesandes, mis on detailplaneeringu koostamise aluseks. Sellele, et detailplaneeringu plaanidele on planeeringuala märgitud ebaõige suurusega, on viidatud ka Ida-Viru Maavalitsuse 03.03.2005 kirjas ning selle alusel on vallavalitsus kohustanud tellijat (OÜ X ) viima detailplaneeringu lähteülesandega vastavusse. H.S. poolt esitatud vaidele vastates on vallavolikogu muuhulgas kinnitanud, et OÜ X on täitnud kohustuse viia detailplaneering vastavusse lähteülesandes märgituga ning kõigi kooskõlastuste saamiseks on tellija teinud detailplaneeringule mitmeid parandusi ja täiendusi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et detailplaneering on enne selle kehtestamist lähteülesandega vastavusse viidud, olenemata sellest, et volikogu esindajal ei olnud kohtuistungil võimalik esitada ringkonnakohtule uusi detailplaneeringu plaane vms. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole planeeringuala suuruse küsimuses tõusetunud seda probleemi, et muudetakse naaberkruntide piire. Nii maavalitsuse kui ka linnavalitsuse kirjadest nähtuvalt oli planeeringuala suurus ebaõige seetõttu, et plaanidel oli selle sisse arvestatud Võidu 33 kinnistuga piirnev vaba maatükk, mille erastamise õigust ei olnud Võidu 33 kinnistu endine omanik tähtaegselt kasutanud ja mistõttu ei ole sellele maale õigust ka OÜ-l X , kellele kuuluva Võidu 33 krundi suurus on 0,31 ha, mis ei saa suureneda nimetatud piirneva vaba maa arvelt.
  2. Kuna apellant ei ole detailplaneeringu avaliku väljapaneku ega ka avaliku arutelu ajal esitanud

§-s 20 märgitud vastuväidete või ettepanekutena käsitletavaid kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud tema õigust saada ära kuulatud järelevalveorgani (maavanem) poolt tulenevalt

§-st 23 lg 3 p 5. Asja materjalidest ja ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse arutelu protokollist nähtuvalt ei esitatud planeeringu avaliku väljapaneku käigus sellele vastuväiteid ning seega puudus kohalikul omavalitsusel kohustus veelkordselt detailplaneeringut maavanemale esitada, kuna

§ 23

lg 2 p 1 kohaselt ei teostata detailplaneeringu üle käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud.

  1. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsuse põhjendused kaebajalt kohaliku omavalitsuse kasuks õigusabikulude osalise väljamõistmise kohta on mõnevõrra vastukäivad, 9 kuid see ei anna veel alust halduskohtu otsuse tühistamiseks kohtukulude jagamise osas ja selles osas uue otsuse tegemiseks selliselt, et kaebajalt üldse vastustaja kasuks õigusabikulusid välja ei mõisteta. Vaatamata väitele, et kaebuses tõstatatud õiguslik probleem ei olnud halduskohtu arvates eriti keeruline ja võimaldanuks kohaliku omavalitsuse enda töötajatel ka ise menetluses osaleda, on halduskohus vastustaja õigusabikulude hüvitamise küsimust analüüsinud proportsionaalsuse ja kaebeõiguse realiseerimise ning kohtukulude õiglase jagamise seisukohalt, leides siiski, et antud asjas tuleb kaebajal osaliselt hüvitada vastustaja poolt kantud õigusabikulud HKMS § 93 lg 1 alusel. Apellandi viide Riigikohtu 17.05.2005 otsuses nr 3-3-1-16-05 väljendatud seisukohale ei anna ringkonnakohtu arvates iseenesest alust väita, et alati, kui vastustajaks on kohalik omavalitsus ja tegemist on detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega üksikisiku poolt, puudub alus vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt, kelle kaebus on jäetud rahuldamata. Viidatud otsuses on sellisele seisukohale asutud tulenevalt konkreetselt selle lahendiga lahendatud kaasusest ja just sellest kaasusest tulenevate asjaolude alusel. Sellele, et kohtukulude täielik või osaline põhjendamatus ja seega ka nende väljamõistmise põhjendamatus või põhjendatus sõltub siiski konkreetse kaasuse asjaoludest, on viidatud ka Riigikohtu 07.03.2006 lahendis nr 3-3-1-1-
  2. Ringkonnakohus leiab, et isikult, kelle kaebus on jäetud rahuldamata, vastustaja kasuks õigusabikulude välja mõistmata jätmine üksnes sel põhjusel, et vastustajaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, ei ole põhjendatud, kuna sel juhul oleks tegemist poolte võrdsuse põhimõtte rikkumisega. Ringkonnakohus leiab samuti, et ainuüksi sellest, et vaidlustatud haldusakt on antud haldusorgani tavapäraste ülesannete täitmise käigus, ei saa alati järeldada, et nimetatud haldusakti kohta esitatud kaebuse menetluses vastustaja poolt kantud õigusabikulusid ei tulegi üldse vastustajale hüvitada ka siis, kui tal selleks HKMS §-st 93 lg 1 tulenevalt õigus on. Selline tõlgendus viiks ringkonnakohtu arvates lõppkokkuvõttes poolt võrdsuspõhimõtte rikkumiseni, kuna sellisel juhul oleks praktiliselt alati võimalik öelda, et kaebaja ei pea vastustajale viimase poolt kantud õigusabikulusid isegi osaliselt hüvitama ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Nii kohalikud omavalitsused kui ka riigiasutused haldusorganitena lähtuvad oma tegevuses neile seadusega või muude õigusaktidega pandus ülesannetest ja seega oleks praktiliselt kogu haldusorgani tegevust avaliku võimu teostamisel võimalik lugeda neile pandud tavapäraste ülesannete täitmisena. Haldusorgani kasuks kaebajalt õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-11-01 ja 3-3-1-19-01 märgituga, et õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada lisaks vaidluse iseloomule ja keerukusele ka vastaspoole tegevust, haldusorgani enda ametnike kvalifikatsiooni, muid asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on viidatud lahendites välja toodud, et HKMS § 93 lg 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust mittepõhjendatud kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest. Lisaks halduskohtu otsuse toodud põhjendustele ning olenemata nende mõningasest vasturääkivusest ei pea ringkonnakohus siiski põhjendatuks ja õiglaseks kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulude tervikuna väljamõistmata jätmist just ka tuleneval eelpoolmärgitud HKMS § 93 lg 1 eesmärgist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja esindaja loobunud halduskohtu istungil kaebuses esitatud taotlusest tuvastada Võidu 33 kinnistu planeerimismenetluses H.S. õiguste rikkumine, samuti ei ole kohtuistungil ega ka asja materjalidega suudetud põhjendada ega tõendada kaebuses esitatud väiteid (planeerimismenetlusega seotud teadete ajalehtedes mitteavaldamine, kaebaja kaasamata jätmine planeerimismenetlusse, maavanema õiguste väidetav rikkumine, 18.08.2004 pöördumise seos volikogu otsustega, vastuväidete esitamine planeeringu avaliku väljapaneku ajal, kinnistu piiride muutmine, otsuste väidetav mitteproportsionaalsus, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise olemasolu), mille alusel volikogu otsuseid vaidlustati. Lähtudes halduskohtu toimiku ja planeerimismenetluse toimiku materjalidest, sai (detailplaneeringu läbiviimise materjalidega on võimalik tutvuda) ja pidi kaebaja ning ka 10 tema esindaja olema teadlik sellest, et kaebuses kohalikule omavalitsusele tehtud etteheited selle kohta, et Võidu 33 detailplaneeringu menetluses ei ole järgitud planeeringu koostamise avalikkuse põhimõtet ja ei ole menetlusse kaasatud huvitatud isikuid, s. h kaebajat jne, ei ole kooskõlas detailplaneeringu menetlemise kohta koostatud toimiku materjalidega ning on seega algusest peale olnud sisutud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ning eeltoodud põhjendusi, peab ringkonnakohus õigeks ja põhjendatuks mõista HKMS § 93 lg 1 alusel apellandilt vastustaja kasuks välja ka hüvitis seoses õigusabikulude kandmisega apellatsioonimenetluses. Arvestades vastuse mahtu, esimese astme kohtus kaebajalt väljamõistetud õigusabikulude suurust ning seda, et teise astme kohtus ei ole kaebaja ise õigusabikulude väljamõistmist taotlenud, vähendab ringkonnakohus HKMS § 87 lg 2 alusel vastustaja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suurust ja leiab, et vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude põhjendatud suuruseks tuleb lugeda 2000 krooni, milline summa tuleb apellandilt vastustaja kasuks ka välja mõista. Ülejäänud osas tuleb õigusabikulud jätta vastustaja enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad apellandi enda kohtukulud (riigilõiv) tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 11 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.