) §-le 24 lg 3 tuginedes vastu otsuse nr 104, millega kehtestati Avinurme aleviku Võidu tn 33 kinnistu detailplaneering. H.S. esitas selle otsuse tühistamiseks Avinurme Vallavolikogule vaide. 25.08.2005 istungil arutas volikogu vaiet ning saatis kaebuse esitajale samal päeval ka vastuse ja vaidlusaluse otsuse täiendamise kohta tehtud otsuse nr 114. Kaebuse esitaja leidis, et tema õigusi on Võidu 33 planeerimismenetluses rikutud. Planeeringu algatamisest pole ajalehes Põhjarannik teatatud. Võidu tänava elanikke planeeringu koostamisse ei kaasatud. Planeeringu väljapaneku ning avaliku arutamise aega ja kohta ei avalikustatud. 26.05.2005 toimus avalik arutelu ajal, kui enamik asjast huvitatud isikuid oli tööl. Kooskõlastatud seisukohti vastuväidete kohta ei esitatud. Detailplaneering muudab Võidu 31 ja 33 kinnistute piire. Vaidlustatud otsuse proportsionaalsus pole kontrollitav, kuna selles puuduvad põhjendused ja kaalutlused. Vaiet pole lahendatud tähtaegselt ja otsuse vormis ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse täiendamine on arusaamatu. Avinurme Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on planeerimismenetlus toimunud seaduse nõuetele ja tingimustele vastavalt. Ajalehes Põhjarannik avaldati teade planeeringu algatamisest. Kaebaja osales detailplaneeringu avalikul arutelul, kuid ei esitanud ühtegi ettepanekut, mistõttu ei kuulunud
Kaebaja vaiet peeti
lg 2 kohaseks ettepanekuks ning märgiti, et volikogu on selle alusel oma esialgset otsust täiendanud. Volikogu arvestas võimaluste piires kõigi planeerimismenetluses osalevate isikute huvide ja vajadustega ning ka avaliku huviga, sest loodav puhkeasutus parandab valla tööhõivet ja tagab toitlustus-majutusasutuse olemasolu. Detailplaneeringu otsuse põhjendused on tuletatavad sellele lisatud dokumentidest. Kolmas isik OÜ X vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei loo vallavolikogu otsus nr 114 kaebuse esitajale iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. OÜ X on ainsaks kaasatavaks isikuks
Kuna kaebuse esitaja ei esitanud määratud tähtaja vältel motiveeritud põhjendusi ega viiteid rikutud seaduste sätetele, polnud kohalikul omavalitsusel midagi arvestada. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 2. märtsi 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb planeeringu algatamisest teatamise kohustus
§-dest 11 lg 2 ja 12 lg 1. Planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike, elanike ja teiste huvitatud isikute kaasamise nõue tuleneb
§-st 16 lg 1 ning planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teatamise kohustus tuleneb
§-st 18 lg
lg 1 alusel saab vastuväiteks lugeda üksnes mittenõustuva seisukoha esitamist või väidet, et planeeringu menetlemisel pole täidetud seaduse nõudeid. Sama sätte kohaselt on igal isikul õigus planeeringu kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada, kuid seda tuleb teha avaliku väljapaneku kestel.
§-de 20 lg 2, 21 lg 1 ja 23 lg 3 p 5 kohaselt kuuluvad vastamisele ja arvestamisele üksnes avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited. Kaebaja esindaja möönis, et ei kaebaja ega ka ükski teine Võidu tänava elanik pole vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud. Seega on kaebaja ise oma õigused kasutamata jätnud. Võidu tänava elanike poolt 18.08.2004 Avinurme Vallavalitsusele adresseeritud pöördumine ja kaebaja 15.09.2004 koostatud vastuväited on esitatud oluliselt varem, kui algas Võidu 33 detailplaneeringu avalik väljapanek, ega saanud seetõttu olla kohasteks alusteks detailplaneeringu arutamisel ja kehtestamisel. Võidu tänava elanike 18.08.2004 pöördumist ei saa samuti eespool nimetatud põhjustel käsitleda vaidena. Ka on pöördumine esitatud Avinurme Vallavalitsusele, kelle vastu pole kaebaja ühtegi nõuet esitanud. Detailplaneeringu kehtestamise ja täiendamise kohta antavad otsused on haldusorgani otsustused, mis alluvad halduskohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatavate otsustustega, millede puhul ei saa halduskohus kontrollida planeeringu otstarbekust, küll aga seda, kas haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja kaalunud kõiki huve ning, kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas. Avinurme Vallavolikogu otsused 30.06.2005 nr 104 ja 25.08.2005 nr 114 sisaldavad põhjendusi ja kaalutlusi vaid minimaalsel määral, kuid koos detailplaneeringu toimiku materjalidega on nende aluseks olnud kaalutlused, otsustuste vastavus planeerimisseaduses sätestatud nõuetele ja puutumus kaebaja subjektiivsetesse õigustesse siiski kontrollitavad. Avinurme Vallavolikogu pole rikkunud H.S. seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ega planeerimisseadusest tulenevaid detailplaneeringule kehtestatud nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED H.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Avinurme Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr 104 ja 25.08.2005 otsus nr 114. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. Ei ole Võidu 33 planeerimismenetluses arvestatud haldusmenetluse läbiviimisele ja haldusakti andmisele esitatavate nõuetega. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 mõttes, mille tõttu tuleb lisaks planeerimismenetluse sätetele käesolevas vaidluses kohaldada ka haldusmenetluse seadusest tulenevaid üldisi põhimõtteid. 2. Ei ole vastustaja täitnud
§-st 16 lg 1 tulenevat nõuet teavitada koheselt detailplaneeringu algatamisest sellest puudutatud isikuid.
Planeeringute avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeerimise käigus. Kinnistu Võidu 33 detailplaneering algatati 23.12.
§-st 16 lg 1 tulenevat huvitatud isikute planeerimismenetlusse kaasamise kohustust.
Vastustaja märkis oma 25.08.2005 kirjas, et OÜ-d X on Ida-Viru Maavanema kirjast informeeritud ja tehtud ettepanek viia detailplaneering vastavusse lähteülesandega, millise nõude OÜ X täitis. Asja materjalidest ja vallavolikogu kirjast aga ei selgu, millise nõude on OÜ X täitnud, kuidas nõue on täidetud, kas sellest on maavanemat teavitatud ning millistest dokumentidest nõude täitmine nähtub. 6. On jäetud tähelepanuta apellandi väide, et
§-dest 21 lg 4 ja 23 lg 1 p 2 tulenevalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus vajalikud 4 parandused ja täiendused ning esitab informatsiooni arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta koos muu informatsiooniga maavanemale. 30.06.2005 tegi Avinurme Vallavolikogu otsuse nr 104, millega kehtestas detailplaneeringu, eirates järelevalvet teostava organi seadusest tulenevat õigust, millega rikkus kaebuse esitaja
§-st 23 lg 3 p 5 tulenevat õigust saada ära kuulatud järelevalveorgani poolt.
§-s 20 lg 1 sätestatud korras mitte ühtegi ettepanekut. Apellandi poolt 2004. a. septembris esitatud ettepanekud ei olnud käsitletavad ettepanekutena
lg 2 tähenduses ning eeltoodust tulenevalt ei ole kohalik omavalitsus rikkunud avalikustamise nõuet.
sätetega (§ 26 lg 1 ja 2). Halduskohus on leidnud, et H.S. poolt vallavolikogu otsusele nr 104 esitatud vaiet ei pidanudki kohalik omavalitsus käsitlema vaidena HMS mõttes, kuna
näeb planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks ette üksnes kaebusega kohtusse pöördumise võimaluse ja selle, et iga isik võib planeeringu kehtestajale teha ettepaneku planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks. HMS § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel ning sama paragrahvi lõikes 2 ei ole märgitud, et planeerimismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses. Seega on õige apellandi väide, et lisaks
§-st 26 tulenevatele võimalustele oli H.S. HMS § 71 alusel õigus esitada vaie volikogu otsuse peale, millega detailplaneering kehtestati, juhul, kui ta leidis, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sellele, et ka planeerimismenetluses antud haldusaktide ja toimingute suhtes on võimalik HMS § 71 järgi vaiet esitada, on viidanud ka Riigikohus 09.06.2004 lahendis nr 3-31-28-04. Samas ei anna halduskohtu selline ja sisuliselt ebaõige seisukoht veel alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse objektiks Avinurme Vallavolikogu tegevus, vaid vaidlustati volikogu otsused nr 104 ja 114, mis kumbki on eraldiseisvad haldusaktid. Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud vallavolikogu pärast H. S vaide saamist vaideotsust HMS § 86 mõttes, vaid sellele vastati 25.08.2005 kirjaga. Avinurme Vallavolikogu on 25.08.2005 siiski võtnud vastu ka otsuse nr 114, millega täiendati volikogu 30.06.2005 otsust nr 104 alapunktidega 1.1 – 1.1.2, kuid otsuse nr 114 sisust nähtuvalt ei saa seda lugeda vaideotsuseks HMS §-s 86 lg 1 mõttes ning sellisena ei ole seda käsitlenud ka kaebaja ega vastustaja. Kuna Avinurme Vallavolikogu otsused nr 104 ja 114 on eraldiseisvad haldusaktid, millest hilisemaga on täiendatud varasema haldusakti sisu ja selliste haldusaktidena on need ka vaidlustatud, siis ei ole halduskohtu otsuse ega ka volikogu otsuste nr 104 ja 114 tühistamise aluseks see, et nii halduskohus kui ka kohalik omavalitsus on põhjendamatult leidnud, et planeerimismenetluses vastu võetud haldusaktide peale ei saa HMS-st tulenevas korras vaiet esitada ega ka see, et volikogu ei ole H.S. vaiet menetledes järginud HMS-s selleks ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt ei anna seega kaebuses märgitud viited HMS §-de 83-86 rikkumisele volikogu poolt alust kaebuse rahuldamiseks ja volikogu otsuste nr 104 ja 114 tühistamiseks. Viidates küll sellele, et HMS sätted ei ole asjakohased, on halduskohus siiski vaidlustatud otsuses sisuliselt hinnanud volikogu otsuste vastavust HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele ning leidnud, et vaadeldes vaidlustatud otsuseid koos detailplaneeringu toimiku materjalidega on tegemist kaalutlusvigadeta, põhjendatud ning haldusakti vorminõuetele vastavate otsustega. Ka Riigikohus on 17.05.2005 otsuses nr 3-3-1-16-05 märkinud, et kuigi detailplaneeringu kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas, ei too motiveeringu 6 haldusaktis esitamise mõningane ebapiisavus vältimatu järelmina alati kaasa haldusakti tühistamist. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja selle täiendamise otsuse põhjendused lisaks haldusaktides märgitule tuletatavad ka neile lisatud dokumentidest, s. o detailplaneeringust, selle seletuskirjast, planeerimismenetluse dokumentidest jne. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks haldusaktide põhjendatuse küsimuses midagi täiendavalt lisada. Asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus täitnud ka kõiki neid
sätteid, mis kohustavad järgima planeeringute koostamise avalikkuse põhimõtet, informeerima planeeringu algatamisest ja koostamisest ning korraldama planeeringu avaliku väljapaneku ja selle tulemuste arutelu ning teavitama avalikkust planeeringu kehtestamisest. Seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et volikogu otsused tuleks tühistada, kuna on rikutud kaebaja õigust esitada asja kohta oma arvamus ja võimalikud vastuväited. 3. Asjakohane ei ole apellandi väide, et tema õigusi on rikutud sellega, et talle kui puudutatud isikule ei teatatud Võidu 33 detailplaneeringu algatamisest koheselt vastava korralduse väljaandmist 23.12.2003 ja seega rikuti
§-st 16 lg 1 tulenevat kohustust. Algatatud planeeringust avalikkuse informeerimise kohustus tuleneb
§-st 12 ning asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus selle sätte nõuded täitnud, avaldades 2004. a algul teated Võidu 33 detailplaneeringu algatamisest nii ajalehes Põhjarannik kui ka vallalehes.
ei näe ette, et planeeringu algatamisest tuleks eraldi teavitada planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke, elanikke või teisi huvitatud isikuid.
lg 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Nimetatud paragrahv ei käsitle informeerimist, mis toimub planeeringu algatamise etapis, vaid isikute informeerimist ja nende kaasamist järgmises planeerimismenetluse etapis, milleks on planeeringu koostamine. Planeeringu algatamise korralduse andmise ajal ei toimu veel planeeringu koostamist. 4. Põhjendamatu on ka apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud
. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastuväide
mõttes on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid ning selliseid vastuväiteid või ettepanekuid saab esitada just avaliku väljapaneku käigus, mida aga kaebuse esitaja teinud ei ole, kuigi talle oli isiklikult kirjaga teatatud nii detailplaneeringu avaliku väljapaneku koht ja aeg kui ka detailplaneeringu avaliku arutelu koht ja aeg. Asja materjalidest nähtuvalt oli Võidu 33 detailplaneering avalikult välja pandud perioodil 06.05.2005-20.05.2005 ja detailplaneeringu toimiku kohaselt ei ole H.S. sellel ajal esitanud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet ei kirjalikult ega suuliselt. Lähtudes
§-st 20 on halduskohus õigesti leidnud, et Võidu 33 läheduses elavate isikute poolt vallavalitsusele 18.08.2004 saadetud kiri ja H.S. poolt 15.09.2004 vallavalitsusele saadetud vastuväited detailplaneeringule ei ole käsitletavad ettepanekute ja vastuväidetena
Seda, et H.S. või teised Võidu tänava elanikud ei ole planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid, on tunnistanud kaebuse esitaja esindaja halduskohtu istungil (halduskohtu toimik, lk 103). Ka detailplaneeringu avaliku arutelu kohta koostatud protokollist ei nähtu, et arutelul kohal olnud H.S. oleks arutelul esitanud suuliselt vastuväiteid detailplaneeringule
Protokollist nähtuvalt on H.S. esitanud küsimuse üksnes avaliku korra ning privaatsuse (võimaliku müra vähendamine) tagamise kohta, mis oma sisult ei ole vastuväide või ettepanek
Kuigi apellandi poolt viidatud kirjalikud avaldused (vastuväited) ja tema küsimus detailplaneeringu avaliku arutelu käigus ei ole käsitletavad ettepanekute või vastuväidetena
mõttes, nähtub asja materjalidest siiski, et sisuliselt on kohalik omavalitsus ka nendega arvestanud, kuna detailplaneeringu 7 kehtestamise otsust on 25.08.2005 otsusega nr 114 täiendatud, lisades sellesse ka punktid selle kohta, et Võidu 33 kinnistul tegevuse planeerimisel tuleb järgida müra normtasemete osas kehtestatud õigusaktide nõudeid, ehitades vajadusel Võidu 31 (kaebaja kinnistu) ja 33 kinnistute vahele müratõkke ning tagada avaliku korra järgimine vastavalt valla avaliku korra eeskirjale. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kohaliku omavalitsuse organ oleks pidanud täiendavalt H. S selgitama seda, et tal on vajalik ja võimalik esitada täiendavaid vastuväiteid või ettepanekuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel. Sellist kohustust
-st ei tulene ning
on nõuetekohaselt avaldatud ja kõigile kättesaadav seadus, mille §-st 20 tuleneva ettepanekute ja vastuväidete esitamise korrast on võimeline aru saama ka isik, kellel õigusalased teadmised puuduvad. Pealegi nähtub asja materjalidest, et H.S. oli teadlik
-st ja selle sätetest (s. h
§-st 20), kuna ta on oma 15.09.2004 kirjas Avinurme Vallavalitsusele selle seaduse sätetele viidanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et alates 15.09.2004 oli H.S. võimalik kasutada õigusalaste teadmistega isiku abi, kuna ta oli seoses detailplaneeringu menetlusega volitanud ennast esindama Õigusbüroo Aspekt OÜ. Lähtudes asja materjalidest, s. h detailplaneeringu menetluse materjalidest, ei ole põhjendatud apellandi väited, et Võidu 33 detailplaneeringu kehtestamisel on lähtutud üksnes avalikest huvidest ja mitte piisavalt Võidu 33 naaberkinnistute huvidest. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole leidnud tõendamist see, et volikogu oleks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Planeerimismenetluse käik on seaduses ettenähtud korras avalikustatud ning kõigile huvitatud isikutele oli tagatud võimalus omapoolsete ettepanekute või vastuväidete esitamiseks, samuti on otsusega nr 114 täiendatud planeeringu kehtestamise otsust nõuetega tagada Võidu 33 kinnistul tegevuse planeerimisel avaliku korra eeskirjade täitmine ning võimaliku tekkiva müra normtasemete arvestamine, millede arvestamise vajadusele oli sisuliselt viidatud nii elanike 18.08.2004 kirjas, H.S. 15.09.2004 kirjas kui ka H.S. sõnavõtus detailplaneeringu avalikul arutelul. Asjaolu, et Võidu 33 kinnistu naabruses asuvad elamud, ei tähenda veel seda, et Võidu 33 kinnistule ei tohiks planeerida ja ehitada elamuna mittekasutatavaid hooneid ning avada seal näiteks puhke-, toitlustus- ja majutusasutust. See, et elamurajooni planeeritakse ja ehitatakse hoone avalikes huvides, mille osas naaberkinnistute omanikud leiavad, et neile selline hoone või selle kasutamise viis ei meeldi või nende arvates see elamute naabrusesse ei sobi, ei anna iseenesest veel alust detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Omandiõiguse ja omandi puutumatuse põhimõte ei tähenda seda, et (kinnistu)omanike huvi ongi üksnes senise olukorra jätkumine ning sellest tulenevalt on keelatud kõik muud tegevused, s. h planeerimismenetluse läbiviimine naaberkrundil, selle tulemusena ehitiste püstitamine jne. Asjakohatu on ka apellatsioonkaebuses toodud väide selle kohta, et vallavolikogu ei ole täiendava otsuse vastuvõtmisel hinnanud, kuidas mõjutab müratõkke paigaldamine kinnistute vahele kaebaja huve, kuna otsusega nr 114 ei ole otsustatud, et müratõke ehitatakse, vaid on märgitud, et probleemide tekkimisel võib müratõkke ehitada, kooskõlastades eelnevalt selle projekti vallavalitsusega. Samuti ei ole apellant tähelepanu pööranud sellele, et nimetatud võimalus on detailplaneeringu kehtestamise otsusesse sisse kirjutatud tema enda huvides ja tema soove arvestades, kuna H.S. on korduval väljendanud arvamust, et naaberkinnistule rajatava külalistemajaga seoses võidakse rikkuda tema rahu ja privaatsust tulenevalt rajatava külalistemaja tegevuse iseloomust (võrkaed ei taga privaatsust, äriühingu klientide liikumine jne. põhjustavad müra) ning pidanud ka planeeringu arutelul vajalikuks nn. müraprobleemi lahendamist. Põhjendatud ei ole apellandi viide sellele, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeerimisotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse- ja ehitamise õigust, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei kitsendata detailplaneeringuga kuidagi kaebaja ega ka teiste Võidu 33 kinnistuga piirnevate kinnistute omanike maakasutust või ehitamise õigust. 8 Samuti ei ole asjakohane apellandi väide, mille kohaselt ei ole planeerimismenetluses kaalutlusõigust teostatud, kuna detailplaneering on vastu võetud sisuliselt samal kujul, nagu see algatamise momendil välja nägi ning olulisi muudatusi sellesse ei tehtud. Vastavalt varem märgitule, ei ole kaebuse esitaja ega ka ükski teine huvitatud isik esitanud planeerimismenetluses selliseid vastuväiteid, mis oleksid vastuväited
mõttes ja mille põhjendatuse korral tinginuks nende arvestamine planeeringulahenduse muutmise. Asja materjalidest nähtuvalt on sisulisi vastuväiteid planeeringulahendusele esitanud üksnes Viru Teedevalitsus, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid on ka detailplaneeringu kehtestamisel arvestatud tulenevalt vallavolikogu otsusest nr
§-s 20 märgitud vastuväidete või ettepanekutena käsitletavaid kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud tema õigust saada ära kuulatud järelevalveorgani (maavanem) poolt tulenevalt
§-st 23 lg 3 p 5. Asja materjalidest ja ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse arutelu protokollist nähtuvalt ei esitatud planeeringu avaliku väljapaneku käigus sellele vastuväiteid ning seega puudus kohalikul omavalitsusel kohustus veelkordselt detailplaneeringut maavanemale esitada, kuna
lg 2 p 1 kohaselt ei teostata detailplaneeringu üle käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.