2-06-18103/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks

2. 2006.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-18103 Tsiviilasi K.K(IK) hagi V.T(IK) vastu elatusraha suurendamiseks Asja läbivaatamine
5. a , avalikul kohtuistungil Esindajad Pooled osalesid isiklikult RESOLUTSIOON
6. Rahuldada hagi.
7. Suurendada elatusraha ning mõista välja kostja V.T elatis tema …. a sündinud … A.T ülalpidamiseks 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates elatishagi esitamisest …. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja K.Kkasuks. 1500 krooni osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
8. Menetluskulud ( riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) jätta kostja kanda. Muud menetluskulud (sh riigituludesse väljamõistetav menetlusdokumentide kätteandmise kulu) jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja nõue ja selle põhjendused Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. …. a esitas K.K hagi V.Tvastu elatusraha suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud alaealine tütar Anna, kes elab koos hagejaga. …. a poolte abielu lahutati. Kohus mõistis kostjalt välja elatusraha, mille suurus oli 275 krooni. Faktiliselt maksab kostja lapsele 580 krooni kuus, mis on ebapiisav. Seoses eeltooduga palus hageja lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatusraha 2 200 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja väidetel ei võimalda tema majanduslik olukord lapsele nõutud suuruses elatusraha maksta. Kostja andmetel tasub ta lapsele elatusraha, mille suurus on 750 krooni kuus. Kohtuistungil leidsid pooled, et elatusraha suuruseks jääb 1 500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Tulenevalt PKS § 61 lg 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-57-04), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PKS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates. Elatusraha väljamõistmine ning selle suurus põhineb nõude vähendamisel ja kostja õigeksvõtul, kuuludes rahuldamisele. Seega kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele igakuine elatusraha 1 500 krooni kuus tütre ülalpidamiseks alates elatise hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kostja palgatõendi järgi on palgast kinnipeetud elatusraha suurus 750 krooni kuus. Seega suurendas kohus elatusraha 750 krooni võrra ning riigilõivu aluseks olev hagihind on 6 750 krooni. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Järelduvalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda, kusjuures menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu kannab see pool, kellega seoses viidatud menetluskulud kanti. Kohtunik Epp Haabsaar .