2-06-15490/1

2-06-15490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2006, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15490 Kohtuasi U.Mhagi A-L.Mja H.Mvastu põlvnemise tuvastamise, sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise ja muutmise ning perekonnanime muutmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – U.M(isikukood:) Kostja 1 – A-L.M(isikukood:) Kostja 2 – H.M(isikukood:) Asja läbivaatamine Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtmisel Resolutsioon

1. Lugeda tuvastatuks ….a. sündinud M.M´i (isikukood) põlvnemine U.M´ist (isikukood).
2. Tunnistada sünnitunnistuses nr …. ja sünnikaktis nr … lapse isa kanne ebaõigeks.
3. M.M´i sünnitunnistusele nr … ja sünniakti nr … kanda isana U.M(isikukood) ja perekonnanimeks kanda M.
4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sündis ….a. hageja U.M´i ja kostja A-L. M´i kooselust … M.M. Hageja ja kostja A-L.Mühise lapse sündimise ajal kestis kostjate vahel abielulahutuse protsess, mis oli algatatud juba enne lapse võimalikku eostamise aega. Kostjate vahel lahutati abielu Tallinna Linnakohtu ….a. otsusega nr …. Tulenevalt asjaolust, et abielu kostjate vahel lahutati pärast lapse M.M´i sündi, märgiti lapse sünniakti ja sünnitunnistusele isana Perekonnaseaduse (PkS) § 39 lg 1 alusel H.Mning lapsele sai sünni registreerimisel perekonnanimeks M. Kostjate abielulised suhted on lõppenud alates …aastast. ….a. sündinud M.M on eostatud hageja U.M´i ja A-L.Mpoolt nendevahelise kooselu ajal. Sellel ajal olid kostjate vahelised abielulised suhted lõppenud. Hageja lapse bioloogilise isana soovib, et temale ja lapsele oleksid tagatud seaduses sätestatud vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused, mis tulenevad lapse põlvnemisest. Ülalnimetatust tulenevalt palub hageja U.Mkohtul lugeda tuvastatuks, et ...a. sündinud MM põlvneb Urmas Meriküll´ist, tunnistada Maarek Mitt´i sünniaktis ja sünnitunnistusel tehtud kanne isa kohta ebaõigeks ning kanda nimetatud sünniakti isana hageja U.Mning M.M´i perekonnanimeks kanda M. Kostjate seisukoht Kostjad on kohtule esitatud avaldustega võtnud hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. PkS § 42 lg 1 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvenmist ei ole võimalik kindlaks teha isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama § lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama § lg 2 p 2 järgi võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik. Vastavalt Nimeseaduse (NS) §-le 8 lg 1 antakse elusalt sündinud lapsele erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kohus, võttes arvesse eelpool nimetatud asjaolusid ja seadust, asub seisukohale, et hageja Urmas Meriküll´i poolt kohtule esitatud hagi tuleb täies osas rahuldada. Maie Seppo kohtunik 2