) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.
lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. K.T(T) sünnitunnistusega on tõendatud, et K. T on sündinud ….a ning tema vanemateks on A.Kja R. T. Tallinna Linnakohtu ….a kohtuotsusest tsiviilasjast nr … nähtub, et kohus on mõistnud R. T`ilt välja elatise …K. T’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1800 krooni kuus alates ….a kuni poja täisealiseks saamiseni A.Kkasuks. K.L.T(T) sünnitunnistusega on tõendatud, et K. L. T on sündinud ….a ning tema vanemateks on A.Kja R. T. Tallinna Linnakohtu ….a kohtuotsusest tsiviilasjast nr … nähtub, et kohus on mõistnud R. T`ilt välja elatise … KL T’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1800 krooni kuus alates ….a kuni tütre täisealiseks saamiseni A.Kkasuks. Arstliku ekspertiisi otsus nr. 251080 ja pensionitunnistus nr. 215103 tõendavad, et A.Kon üldhaigestumise tõttu kaotanud 60% töövõimest ja saab minimaalset sotsiaalabi 867 krooni kuus. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust ning mõista kostjalt igakuiselt välja elatis K.T(T) ülalpidamiseks summas 6000 krooni ja K.L.T(T) ülalpidamiseks summas 6000 krooni. Hageja on invaliidsuspensionär ning tal on vastavalt Arstliku Ekspertiisi otsuse nr…, ….a. järgi 60 % töövõime kaotus. Hageja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Kostja tunnistab elatise suurendamise hagi ja sellele vastu ei vaidle. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas laste ülalpidamiseks elatise suurendamise nõude lähtudes laste vajaduste suurenemisega ja tema enda tervislikust seisundist tulenevalt võimetusest töötada ja lastele ülalpidamist teenida. Hageja palus kostjalt välja mõista tema kasuks mõlema lapse ülalpidamiseks kummagi lapse kohta elatis 6000 krooni kuus. Kostja nõustub elatise suurendamise hagiga eelnimetatud summas ja sellele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt välja mõista hageja kasuks poja K.T(T) (sünd. ….a.) ülalpidamiseks elatis 6000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni ja … K.L.T(T) (sünd. ….a.) ülalpidamiseks elatis 6000 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et elatusraha suuruse muutmise hagi puhul muudetakse elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse 31.05.2006.a.
2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõivu aluseks olev hagihind on 75 600 krooni, sest kohus suurendas igakuist elatusraha mõlema lapse kohta 4 200 krooni võrra. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud.
1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse lõppemist muul põhjusel.
4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.