) § 76 lg-dele 1 ja 2 ning § 77 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (lg 1) ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 2. Esimene osa hageja nõudest põhineb asjaolul, et pooltevahelise lepingu täitmise käigus ei teinud kostjad katusega seotud töid piisava hoolega ning ei taganud eemaldatud kattega katuse piisavat vettpidavust, mille tulemusena „uputas“ vihmavesi hageja eluruumid ja tekitas sellega talle varalist kahju. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega nagu ei vastutaks nemad hageja ees põhjusel, et tegelikkuses teostasid töid nende alltöövõtjad. Vastavalt pooltevahelisele lepingule olid kostjad hagejaga kui ühega tellijatest lepingusuhtes ning selle lepingu alusel tekkis nende vahel võlasuhe (
Kuna töövõtulepingu puhul on tegemist lepinguga, milline oma olemusest tulenevalt ei pea olema täidetud lepingu sõlminud isiku poolt isiklikult, võisid kostjate kohustused olla täidetud ka kolmandate isikute poolt.
lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Küll aga ei lõpetanud alltöövõtulepingu sõlmimine AS-ga kostjate lepingulisi kohustusi tellijate ees. Kohtule ei ole 4 esitatud tõendit alltöövõtja(te) astumise kohta töövõtjate asemele pooltevahelises lepingus
Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga nagu saaks sellise lepinguna tõlgendada OÜ ja hageja vahel allkirjastatud kokkuleppe protokolli … (t lk 154). Kohus on seisukohal, et nimetatud kokkulepet oleks võinud selle realiseerumise korral tõlgendada kui tegelikult töid teostanud isiku soovi heastada tekitatud kahju
mõttes otse kannatanule (mitte oma lepingupartnerile AS-le , milline siis omakorda kostjatele kui enda lepingupartneritele ning kostjad siis tellijatele) ning hageja soovi selline heastamine vastu võtta. Menetluses leidis tõendamist, et allkirjastatud kokkulepe tegelikkuses ei realiseerunud. Kohus on seisukohal, et mitterealiseerumise põhjused antud juhul tähtsust ei oma, kuna ka kokkuleppe realiseerumine ei oleks vastavalt
lg-le 4 võtnud hagejalt õigust nõuda enda lepingupoolelt tekitatud kahju hüvitamist. Sisulise arutamise tulemusena nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjate tegevus nende alltöövõtjate tegevuse kaudu lepingu täitmisel katusega seotud tööde tegemisel ei vastanud mõistlikkuse põhimõttele. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et peale katusekatte eemaldamist kaeti elamu katus küll kilega, kuid see ei taganud vihmavee pidavust ja elamus asuvad eluruumid, sealhulgas hageja oma, „uputati“ üle. Nimetatud asjaolu möönsid ka kostjad ise (t lk 163-164) ja kolmas isik OÜ (t lk 381) ning see on tõendatud lisaks tunnistajate ütlustega. …aasta juuli- ja augustikuus Tallinnas sadanud sademete hulk on tõendatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisega … (t lk 85). Kohus on seisukohal, et kostjad mõistlike töövõtjatena ja oma ala tundvate isikutena oleksid pidanud arvestama Eesti kliimas esineva vihma ja tuulega ning tagama katuse vahetamisel sellise tehnoloogia kasutamise, et oleks olnud välistatud või vähemalt viidud miinimumini eluruumide omanikele kahju tekitamise võimalus. Kostjad ei tõendanud, et nad selliselt oleksid käitunud. Kostja A.S selgitas kohtuistungil, et tema teada oleks vihma suhtes olnud vastupidavam ajutine katus, kuid alltöövõtjatele nad juhiseid ei andnud (t lk 164). Ka selgitasid kostjad kohtuistungil, et nii majaelanike kui alltöövõtjaga oli juttu katuse 1/3 kaupa maha võtmisest (t lk 163, 165). Puudub vaidlus, et tegelikkuses võeti korraga maha kogu katus ja kaeti vaid kilega. Kohus on seisukohal, et kostjad pidid lepingu sellisel täitmisel aru saama ja ette nägema, et vihma korral võib vesi läbi ebapiisava ajutise kilekatte tungida eluruumidesse ja tekitada nende omanikele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et
lg 3 ja 4 alusel on kostjad kohustatud hüvitama hagejale töövõtulepingulise kohustuse rikkumisega vihmavee tungimise tagajärjel eluruumidesse tekitatud varalise kahju.
lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostjate poolt tahtlik või raske hooletuse tõttu kahju tekitamine antud asjas tõendatud ei ole. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellised seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tõendatud on ka, et „uputamise“ tagajärjel sai hageja eluruum vee- ja niiskuse kahjustusi (põhjuslik seos). Nimetatud asjaolu on eelkõige tõendatud eksperdiarvamusega (t lk 251-290), aga ka … kuupäeva kandva kokkuleppe protokolliga (t lk 154). Viimati nimetatud tõendi esitas kohtule kolmas isik OÜ ning selle punktist 1 nähtub, et kostjate alltöövõtja omakorda alltöövõtjana tunnistas kolmas isik juba tööde teostamise ajal sadevee läbijooksu toimumist ja selle tagajärjel majas asuvate korterite ja nende sisustuse kannatada saamist. Ekspert on konkreetselt hageja eluruumi nr 3 osas seisukohal, et kõigis ruumides on ehituslikke kahjustusi, mis oma iseloomu tõttu on tingitud 2003.aasta suvel toimunud vihmavee läbijooksust ning et kahjustatud on kõik ruumid (t lk 264 vastus küsimusele 1.2.1). Ekspertiisiaktis on ekspert kirjeldanud ruumide ja ruumiosade kaupa ehituslike kahjustuste jääknähtusid (t lk 259 punkt 5 3.4.3, lisa 10 fotod t lk 282-290). Eksperdiarvamusega on tõendatud ka hagejale tekitatud kahju rahaline suurus 81 820.00 krooni (t lk 265 vastus küsimusele 1.2.6, lisa 9 t lk 275-281). Vastavalt ekspertiisiakti punktile 3.5 (t lk 262) on ehituslike kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde maksumuse määramisel võtnud ekspert aluseks … poolt koostatud ehitustööde maksumuse hinnakogumikud ja korrigeerinud neid arvestades käesoleva aja hinnatasemega. Vajalike tööde kirjelduste, mahtude ja maksumuste puhul on arvestatud, et töid teostab ehitusfirma. Arvestatud on kõiki vajalikke kulutusi (materjalid, tööjõud, mehhanismid, transport, firma üldkulud, riigimaksud). Kostjad eksperdi arvamust ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Lisaks eksperdiarvamuses tõendamist leidnud veekahjustusele on hageja esitanud nõude ka vee poolt täiendavalt kahjustatud 4 akna väärtuse hüvitamiseks kokku summas 16 430.00 krooni. Selle nõude osas nõustub kohus kostjate seisukohaga selle tõendamatuse ja põhjendamatuse kohta. Ekspert vaatas hageja eluruumi üle augustis 2005 ja talle oli esitatud küsimus veekahjustuse tagajärgede kohta kõigi ruumide ulatuses. Ekspert ei leidnud, et vajalik oleks 4 akna vahetamine. Vastavalt arvamuse punktile 3.4.3 ja eelarvele (ehitustööd köögis) on vajalik vaid köögi akna värvimine valge õlivärviga ja aknapõskede värvimine vesiemulsioonvärviga. Kohtule esitatud OÜ hinnapakkumisest (t lk 20-21) ei selgu samuti akende vahetamise vajadus ja selle toimingu seos 2003.aastal toimunud vee läbijooksuga. Seega on selle toimingu tegemine hageja vaba valik ning puudub seaduslik alus akende maksumuse välja nõudmiseks kostjatelt.
lg 1 kohaselt võib aga lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Seega peab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral mittevaralise kahju nõudmisel olema üheaegselt tõendatud kaks tingimust, milledest üheks on, et lepinguline kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul nimetatud tingimus tõendatud ei ole. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärgiks oli üheselt tellijate (seega teiste hulgas ka hageja) varaline huvi --- saada renoveeritud elamu, milles asuvad nende korteriomandid ja seeläbi tagada oma vara säilimine ja turuväärtuse tõus. Eelmises lõigus tsiteeritud seadusesäte aga välistab sellisel juhul mittevaralise kahju nõudeõiguse. Seetõttu ei analüüsi kohus ka mittevaralise kahju tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid ega võta seisukohta nõutud hüvitise suuruse põhjendatuse kohta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.