KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17040 (endine number 2/228-23985/05) Tsiviilasi AS-i hagi D.M`i vastu 11 523,74 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS hageja lepinguline esindaja R.R kostja D.M Istungi toimumise aeg 12.09.2006.a Istungil osalenud isikud hageja esindaja R.R kostja D.M RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista D.M`ilt AS-i kasuks võlgnevus üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni. 4 195, 60 (neli tuhat ükssada Välja mõista D.M`ilt AS-i kasuks menetluskuluna riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Välja mõista D.M`ilt menetluskuluna postikulu 30,80 krooni (kolmkümmend krooni ja 80 senti) riigituludesse (… kontole nr … … või … …, mõlemal viitenumber …. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas nr. …, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud ...a esitatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel ….a sõlmitud … telefoniteenuste liitumislepingutele ( 2 liitumislepingut). Liitumislepingute alusel osutatud teleteenuste eest esitas hageja kostjale arved, mille alusel kuulus teleteenuste eest tasumisele 3718,98 krooni. Seisuga ….a on kostjal teleteenuste eest tasumata 3188,11 krooni. Tulenevalt osutatud teleteenuste eest tasumata jätmisest on hageja arvestanud viivist summas 3188,11 krooni. Hageja müüs kostjale järelmaksulepingu alusel kaks mobiiltelefoni. Esimene …järelmaksuleping sõlmiti ….a. Lepingu alusel kohustus kostja mobiiltelefoni … Siemens A55, IMEI koodiga …, ostuhinna summas 1 287,00 krooni tasuma igakuiste osamaksetega summas 99 krooni, viimane osamakse tuli tasuda ….a. Teine … järelmaksuleping sõlmiti samal päeval, s.o ….a. Kostja ostis järelmaksulepinguga mobiiltelefoni … Siemens A55, IMEI koodiga … Telefoni hind summas 1 287,00 krooni tuli tasuda igakuiste osamaksetena summas 99 krooni, viimase osamakse tasumise tähtpäevaks lepiti kokku ….a. Järelmaksulepingu lahutamatuks osaks on … mobiiltelefoni järelmaksuga müügi tingimused. Kostjale saadeti arved mobiiltelefonide järelmaksuga müügilepingute alusel tasumisele kuuluvate osamakseta tasumiseks kokku 2573,76 krooni. Kostja poolt järelmaksu osamaksete tähtaegse tasumise kohustuse rikkumisest tulenevalt lõpetas hageja kostjaga mobiiltelefonide Siemens A55 järelmaksulepingud ning nõudis kostjalt järelmaksulepingute lõpetamise hetkeks tasumata osamaksete tasumist kuni … järelmaksulepingu lõpuni. Tasumisele kuuluvaid järelmaksu osamakseid ei ole kostja seisuga ….a tasunud. Hageja on tähtaegselt tasumata järelmaksu osamaksete eest arvestanud viivist summas 2573,76 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 523,74 krooni, millest 3188,11 krooni moodustab põhivõlgnevuse osutatud teleteenuste eest, 3188,11 krooni moodustab viivise osutatud teleteenuste eest maksmisega viivitamisel, 2573,76 krooni on tasumata järelmaksu osamaksete põhivõlgnevus ja 2573,76 krooni on tähtaegselt tasumata järelmaksu osamaksete eest arvestatud viivis. Menetluskulude katteks palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1050 krooni. ….a toimunud eelistungil vähendas hageja nõuet 1600 krooni võrra, mille kostja oli menetluse käigus tasunud ning palus kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevuse ja viivised kokku 9923,74 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes tunnistab hagi, kuid kuna ta on töötu ja seoses sellega raskes majanduslikus olukorras, siis nõustub kostja tasuma põhivõlgnevuse ja viiviseid 25% ulatuses põhivõlgnevuse summast. Menetluskulusid palub kostja mitte välja mõista, kuna raske majanduslik olukord seda ei võimalda. Kohtuistungil kostja selgitas, et ta on töötu, saab 400 krooni töötu abiraha ja on võimeline tasuma kuus maksimaalselt 200 krooni. Kostjal mingit vara ei ole, elab koos oma vanematega, kes toetavad tema toimetulemist. Kostja on keskeri õppeasutuses omandanud elektriku kutse, kuid selllel ala ei ole kunagi töötanud ja ei oska sellel alal töötada. Kostja seoses selgroo probleemidega ei saa teha füüsilist tööd. Kostja ei ole suuteline ka oma lapsele elatist maksma, kuna tal puuduvad sissetulekud ja lapse ema ei ole ka seda nõudnud. Suvel, kui lasteaed ei tööta, hoiab kostja kodus last. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. .. on ...a. sõlminud D.M’iga, isikukood, … liitumislepingud, mõlemad kliendinumbriga … telefoni numbrile …, telefoni mudel SIEMENS A55, SIM kaardi seerianumber …, IMEI kood 2 … (tlk. 10) ja telefoni numbrile .., telefoni mudel SIEMENS A55, SIM kaardi seerianumber …, IMEI kood … (tlk. 11). Eeltoodust nähtuvalt on hageja …….a sõlminud liitumislepingud D.M’iga, kellel on D.M’i isikukood …. Nimetatud asjaolu osas hageja esindaja palus kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et liitumislepingus D.Mi kohta käivad isikuandmed on identsed D.Mile adresseeritud järelmaksulepingutel ja arvetel kajastuvate andmetega, millest tulenevalt võib järeldada, et nimetatud liitumislepingud on sõlmitud hageja ja D.M’i vahel ning isikukoodi … kuulumist D.M’ile tõendab kostja passi väljavõttega t (tlk. 54-56). … on ….a. sõlminud D.M’iga, isikukood ..2 (kaks) järelmaksulepingut:
- … järelmaksulepingu, mille kohaselt on kliendi number …, telefoni …, mudel ..SIEMENS A55, IMEI kood …, ostuhind 1 287 krooni, täieliku tasumise tähtaeg … (tlk. 26);
- …järelmaksulepingu, mille kohaselt on kliendi number .., telefoni number …, mudel …SIEMENS A55, IMEI kood …, ostuhind 1 287 krooni, täieliku tasumise tähtaeg 15.08.2004 (tlk. 27) .. ei ole sõlminud D.M’iga (M’iga) liitumislepingut telefoni numbrile …. Hageja on esitanud hagi tõendamiseks … teenuste arve nr. …, ….a. väljatrüki telefoni nr. … ja telefoni nr. … kohta (tlk. 13.), mille järgi ta on eelmärgitud telefonidel osutanud kostjale teenuseid. Võrreldes … ja D.M’i (M’i) vahel ….a. sõlmitud …liitumislepingut telefoni numbrile …. ja järelmaksulepingut telefoni numbriga …, siis telefoni mudel, hind ja IMEI kood on sarnased. Eeltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et hageja on ülalmärgitud telefonide liitumislepingud ja järelmaksulepingud kostja D.M’iga (M.’iga) sõlminud hooletult, vigadega, mistõttu ei ole ka kohtule esitatud arvete väljatrükid kooskõlas sõlmitud lepingutega. Sellest tulenevalt ei arvesta kohus telefoni nr. …. kohta hageja esitatud arveid kõne ja kuumaksete osas, kuna hageja ei ole kostjaga telefoni numbrile … liitumislepingut sõlminud ega selle sõlmimist tõendanud. ….a toimunud istungil vähendas hageja oma esitatud nõudeid kogusummas 1600 krooni võrra, täpsustamata, milliste nõuete tasumise osas toimub hagisumma vähendamine, kuna kostja on menetluse kestel 1600 krooni oma võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse ja viivised kokku summas 9923,74 krooni. Hageja taotles tasumata teleteenuste eest välja mõista 3 188,11 krooni ja lähtuvalt põhivõlgnevuse suurusest viivist samuti 3 188,11 krooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on sõlminud liitumislepingu hagejaga telefoni numbrile …, ei pea kohus nimetatud telefoni kuumaksude ja kõneteenuste väljamõistmist summas 1831,47 krooni kostjalt põhjendatuks. Samuti pole põhjendatud nimetatud summalt viivise väljamõistmine. Seega on hageja nõue teleteenuste põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tõendatud tasumata teleteenuste eest võlgnevus 1356,64 krooni. … on ….a. sõlminud D.M’iga, isikukood … 2 (kaks) järelmaksulepingut telefonide numbritega. … ja nr. ostmiseks (tlk. 26-27). Hageja esitatud arvete väljatrükkide järgi on kostja järelmaksu osamaksete võlg seisuga …a. 2 573,76 krooni. … mobiiltelefoni järelmaksuga müügi tingimuste p 3.4 ja 7.3.sätestavad AS-i õiguse nõuda maksetähtpäevaks tasumata summadelt viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on esitanud nõude 3 põhivõlgnevuse suurusest krooni. lähtudes viivisenõude summas 2 573,76 krooni, kokku 5 147,52 VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks õigustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud vähendada väljamõistetava viivise suurust 25 %-ni põhivõlast. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, on viivise vähendamine põhjendatud. Menetluse kestel on kostja võlgnevusest tasunud 1600 krooni ning hageja on ka nimetatud summa ulatuses oma nõuet vähendanud paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja viivised kokku summas 9923,74 krooni. Kostja tunnistab oma võlgnevust hageja ees ja nõustub tasuma põhivõlgnevuse ja viivised 25% ulatuses põhivõlgnevusest, kuid oma pikaajaliste makseraskuste tõttu ei ole suuteline hagejale tasuma igakuiselt rohkem kui 200 krooni kuus. Kostja on kohtule esitanud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna ….a töötuna arvele võtmise otsuse, mille kohaselt on D.M võetud töötuna arvele alates ….a. Kostja selgituste kohaselt on tema ainsaks sissetulekuks töötu abiraha summas 370 krooni kuus. Kostjal puudub igasugune vara. Ta on omandanud keskeri õppeasutuses elektriku kutse, kuid ei ole kunagi oskuste puudumise tõttu sel alal töötanud. Kostja ei ole seoses hariduse ja tervise probleemide tõttu aastaid omanud pikaajalist kindlat töökohta. Kostja elab koos vanematega. Ta on vähese iseseisva toimetulekuvõimega, saab hakkama lähedaste abil ja toel.. Kohus ei ole kinnitanud ka hageja poolt ….a. esitatud kompromissi kostjal igakuise 400,00 krooni tasumiseks ajavahemikul … kuni ….a. ja edasi igakuiselt 650 krooni tasumiseks kuni ….a. Kohtumenetluse aeg on näidanud, et kostja materiaalsete vahendite puudumise tõttu ei oleks olnud võimeline seda täitma. Kostjal on 5-aastane laps, kuid lapse ülalpidamiseks kostja elatist ei maksa, sest tal puuduvad sissetulekud. Sel põhjusel lapse ema temalt ka elatist ei nõua. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja isikut on tasumisele kuuluv leppetrahv ebamõistlikult suur ning viiviseid tuleb vähendada. Ka Riigikohus on oma ….a lahendis nr 3-2-166-05 asunud seisukohale, et kohtul on õigus võlgniku taotlusel viivist vähendada. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, kelle majanduslikku seisundit kostja poolt tasutava viivise vähendamine ei tohiks halvendada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõuded tasumata teleteenuste eest võlg summas 1 356,64 krooni ning telefonide nr. ja … järelmaksu osamaksete võlg 2 573,76 krooni kokku summas 3 930,40 krooni. Kohus leiab, et arvestades kostja isikut ning tuginedes Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-66-05, … on tasumisele kuuluv leppetrahv ebamõistlikult suur ning viiviseid tuleb vähendada. Kohus peab mõistlikuks välja mõista summast 3 930,40 viivised 50% ulatuses, mis on 1865,20 krooni. Seega kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue summas 5 795,60 krooni. Kuna hageja vähendas haginõuet üldsummas 1600 krooni võrra, mis kostja menetluse kestel hagejale tasus, siis kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus tasumata telefoni teenuste ja järelmaksu osamaksete eest ning viivis tähtaegselt tasumata maksetelt kokku 4 195,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1, kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1050 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, ei pea kohus kostjalt riigilõivu summas 1050 krooni väljamõistmist põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet summas 5 795,60 krooni, millelt mõistab hageja kasuks kostjalt välja riigilõivu 420 krooni, mis on võrdeline hagi rahuldatud osaga. 4 TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse hagejale kohtumääruse kättetoimetamise postikulud summas 30,80 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 5