← Eesti

2-06-12559/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. septembril 2006 Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-12559 Tsiviilasi A.Bhagi A.Bvastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – A.B , hageja esindaja M.K Kostja – A.B Kohtuistungi toimumise aeg 07.
  3. a RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada.
  5. Välja mõista A.Belatusraha A.B ülalpidamiseks alates ….a., s.o. tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kuni ….a. igakuise summana 1500.- (üks tuhat viissada) krooni kuus, Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv, mille tasumisest hageja läbivaatamise kulu – postikulu - täies ulatuses A.Bkanda kanda. oli vabastatud, ja asja Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  6. A.Bsündis A.Bja V.Babielust …..a.
  7. A.Bõpib …. Õppetöö lõpeb …a. juunikuus. Hageja elab koos oma emaga, kes teda ka üleval peab.
  8. A.B on teisest abielust M.T ….a. sündinud kaksikud … N.B ja ja A.. B
  9. M.T töötab töölepinguga OÜ-s, kuid viibib käesoleval ajal palgata puhkusel
  10. A.B töötab AS-is autojuhina ning tema 6 kuu keskmine palk on 4992,17 krooni.
  11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus kuni hageja õpingute lõppemiseni Hageja nõue ja põhjendused.
  12. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja hageja isa, kes hagejat pärast täiskasvanuks saamist materiaalselt toetanud ei ole. Hageja elab koos emaga, kes teda ka üleval peab.
  13. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 1500.- krooni kuus ning seda alates ….a., s.o. päevast mil ta esitas maksekäsu kiirmenetluses elatise nõude kohtusse. Hageja palub elatise välja mõista kuni tema kooli lõpetamiseni …a. juunikuus.
  14. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma sünnitunnistuse, tõendi enda õppimise kohta …., kohtumääruse, millega maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata kuna seda ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ning Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pinki õiendi kostja elatise võla suuruse kohta hageja emale. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  15. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis hageja kasuks summas 1000.- krooni kuus. Kostja vastuväidete kohaselt võib kohus PrkS § 61 lg 5 kohaselt väljamõistetava elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse kui vanemal on teine laps kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutub varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastuväidete kohaselt on tal abielust M. T sündinud kaksikud tütred A ja N ning kuna tema keskmine töötasu kuus on 5000.- krooni ja tema abikaasa on töötu, jääks tema kaksikud tütred hageja nõude rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja. 11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: N. B ja A.B sünnitunnistused, tema ja M.T abielutunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi mille kohaselt tema abikaasa saab peretoetust 600.- krooni kuus, tõendi M.T töökohast OÜ-st, mille kohaselt on kostja abikaasa käesoleval ajal palgata puhkusel ja kostja enda palgaõiendi AS-st. Kohtuotsuse põhjendused.
  16. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg. 2, mille Lk

(4)2 kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last kui viimane jätkab õppimist gümnaasiumis ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  1. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja õpib gümnaasiumis ning lõpetab kooli eeldatavalt 2007.aasta juunikuus. Pooled vaidlevad vaid makstava elatise suuruse üle.
  2. Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks kohtuotsuse p-s 12 märgitud seadusesätetele ka PkS § 61 lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2006.a. on 3000.- krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatust seadusesäte tähendab, et väljamõistetav elatis ei või olla väiksem kui pool riigis kehtestatud alampalka ehk 1500.- krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatud seadusesättes on seadusandja sätestanud millest väiksema elatusrahaga ei ole elatise saajal võimalik ära elada, mis tähendab, et minimaalses suuruses elatise nõude esitajal oma kulutusi elatise hagi esitamisel tõendada ei ole vaja. 15 Kohus on seisukohal, et kostja poolt osundatud PrkS § 61 lg 5 sätestab küll kohtule õiguse vähendada väljamõistetavat elatist alla sama paragrahvi lõikes 4 märgitud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kuid käesolevas vaidluses ei pea kohus põhjendatuks nimetatud sätet kohaldada. Kohus leiab, et kuigi kostjal on teisest abielust sündinud kaksikud tütred, on kulutused kahele neljaaastasele lapsele kokku võrreldavad kulutustega gümnaasiumi viimases klassis õppiva lapsega. Arvestades asjaoluga, et kostja abikaasa on käesoleval ajal palgata puhkusel, mida kinnitab tõend tema töökohast, ja mitte töötu nagu väitis kostja, ei ole kostja materiaalne olukord tõenäoliselt nii halb, et ta ei saaks oma täiskasvanud tütrele minimaalses määras elatist maksta nagu hageja seda nõuab. Lisaks nimetatule ei toonud kostja asja sisulise arutelu käigus esile ka ühtki mõjuvat põhjust mis takistaks tal töötada enamtasustataval töökohal, et kõik tema ülalpeetavad oleks piisaval määral materiaalselt kindlustatud. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele igakuise summana 1500.- krooni kuus nagu taotleb hageja.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud PkS § 70 lg 2 alusel saama elatist kostjalt tagasiulatuvalt, s.o. alates 08.02.2006.a., sest hageja väitel ei ole isa talle elatist maksnud alates sellest ajast kui ta sai täiskasvanuks. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Asjaolu, et kostjal on elatisevõlg hageja ema ees hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise eest, ei puuduta käesolevat vaidlust, vaid perioodi kui hageja oli alaealine.
  4. Menetluskulude jaotamine. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, ja asja läbivaatamise kulu - postikulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lk
(4)3 Kohtunik: Lk
(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.