alusel), samuti avalduse esitamine üldkohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (
Kaebaja väide, et ta sai 10.09.2002 toimunud enampakkumisest teada pärast enampakkumist, ei leidnud tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 29.03.2001 saatnud M.M. aadressile Tallinn Kolde 96-52 teate, mille võlgnik on ka kätte saanud. Samuti on Ametlikes Teadaannetes 07.08.2002 avaldatud enampakkumisteade 10.09.2002 toimuva kordusenampakkumise kohta. Kaebaja seletuse kohaselt helistas ta kohtutäiturile enne enampakkumist kodunumbrilt kas
redaktsiooni § 6443 lg 1, 2 tulenevalt ei ole võimalik kinnisomandi üleminek enampakkumisel osalenud isikule, kui enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud kohtule avaldus. Kaebaja oli esitanud kohtule avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samuti oli vastustaja peatanud 20.09.2002 otsusega kaebaja suhtes läbiviidava täitemenetluse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik teha toiminguid, mille tagajärjeks oleks olnud kaebaja ilmajäämine talle kuuluvast kinnisasjast. Kuivõrd 31.10.2002 kaebaja loobus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusest, langes ära ka täitemenetluse peatamise alus. Kuna kaebaja loobus kohtusse esitatud hagist täitemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, esitas vastustaja 19.11.2002 kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kui kaebaja ei oleks loobunud hagiavaldusest ja kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, ei oleks kaebajale väidetavat kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide, et ta küll asus oma õiguste kaitsmisele, kuid eesmärgi saavutamine ei osutunud võimalikuks. RVastS § 7 lg 1 sätestatud kahjuhüvitise eeldusena peab isik tegema kõik endast sõltuva vältimaks kahju teket. Kui isik on loobunud õiguskaitsevahendite kasutamisest, milliste tagajärjel võinuks kahju mitte tekkida, ei ole isik teinud mõistlikke jõupingutusi kahju vältimiseks. Kohtukulude väljamõistmata jätmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Kaebaja maksejõuetus ei ole tuvastatud. Asjaolu, et kaebaja on kohtu poolt osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest, ei anna alust eeldada, et ta on maksejõuetu. Ühtlasi ei ole kohtumenetluses tõestamist leidnud, et kaebaja ei ole teostanud oma protsessiõigusi pahatahtlikult ja pöördunud alusetult kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 4 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. RVastS § 7 lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Antud juhul on eelkõige vajalik anda vastus küsimusele kas kohtutäituri vaidlustatud toiming oli õigusvastane, kas sellega tekitati kahju ja kas väidetava kahju tekkimist oli võimalik vältida teiste vahenditega. Kaebuse kohaselt oli kohtutäituri tegevus (hinna määramine) kordusenampakkumise läbiviimisel õigusvastane.
alusel võivad võlgnik, sissenõudja isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud, esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel.
kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
lg 2 alusel võib kordusenampakkumiseks vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50% kinnisasja kohaliku keskmise müügihinnaga võrreldes. M.M. ei ole tõendanud, et kordusenampakkumise hind ei vastanud
Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist oli põllumajandusliku maaga, mitte elamumaaga. Seega ei saa maa hinna määramise aluseks võtta M.M. poolt esitatud andmeid Ülenurme vallas aastatel 1999-2003 toimunud maa piiratud ja avalikul enampakkumisel erastamise kohta, kuna siin on toimunud elamumaa erastamine. Seejuures on tegemist ka erastamisega, mitte müügiga.
lg 2 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise korral saadab kohtutäitur enampakkumise akti ärakirja kinnistusametile kaks nädalat pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmist. Kuna M.M. loobus hagist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, siis oli kohtutäituril seaduslik alus saata enampakkumise akti ärakiri kinnistusametile kinnisomandi kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Seega ei saa väita, et tegemist on kohtutäituri õigusvastase tegevusega.
kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võlgnik esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest.
Kohtutäituril on kohustus kaebus läbi vaadata 10 päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest kaebus kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maa- või linnakohtusse. Maa- või linnakohtu määruse peale kohtutäituri otsuse kohta võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada erikaebuse ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna M.M. loobus kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, siis oli kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust ja ka siin pole tegemist tema tegevuse õigusvastasusega.
Samuti on
alusel võlgnikul õigus esitada maakohtule hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. M.M. kasutas neid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, kuna tema volitatud esindaja esitas vastavasisulise hagi ja kaebuse. Seega olid olemas seaduslikud võimalused kahju vältimiseks ning M.M. oli neist teadlik. Samas M.M. esindaja loobus kaebusest kohtutäituri tegevuse peale ja ka hagiavaldusest enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tsiviilmenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tema esindaja loobumine ei ole vaadeldav tema enda tegevusega. Asja materjalidest nähtuvalt esindaja volitusi ei olnud piiratud. Seega esindaja loobumine esitatud avaldustest on vaadeldav esindatava tahteavaldusena. Samuti ei ole M.M vaidlustanud tsiviilasjas tehtud määrust menetluse 5 lõpetamise ja loobumise vastuvõtmise kohta. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna M.M. oli teadlik oma õigustest kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel ja loobus nende teostamisest, siis oli õigustatud RVastS § 7 lg 1 kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue võib olla välistatud või vastutus võib olla piiratud, kui kahju tekitanud akti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud, kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja akti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Antud juhul oli M.M. teadlik abinõudest, mis oleks kahju ära hoidnud. Ta ka vaidlustas kohtutäituri tegevuse ja hagikorras taotles enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kuid lõpuks loobus hagist ja kaebusest. Seega leiab ringkonnakohus, et asja materjalidega ei ole tuvastatud kohtutäitur R. Rosentali õigusvastase tegevusega M.M kahju tekitamine, mida tal oleks võimalik nõuda. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus halduskohtus kantud õigusabikulude väljamõistmiseks, kuna vastustaja ei ole selles osas otsust apellatsiooni korras vaidlustanud. Ta on sellele juhtinud tähelepanu vaid vastuses apellatsioonkaebusele. Samas ringkonnakohus ei rahulda ka taotlust välja mõista apellatsioonastmes kantud õigusabikulud. Asja materjalidest nähtuvalt on M.M. sissetulekuks pension 2474 krooni. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et tal oleks muid sissetulekuid. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et M.M. on kaebeõigust kasutanud pahatahtlikult, siis ei ole õigusabikulude väljamõistmine temalt põhjendatud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.