← Eesti

2-06-9804/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Otsuse kuupäev: Kohus: Kohtunik: Kohtuasi nr 2/27-22853/05 06.10.

  1. a Tallinn Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar L.K hagi R.K vastu elatise suurendamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev: Menetlusosaliste esindajad: 18.09.
  2. a kostja esindaja adv G. K KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista hageja L.Kkasuks kostja R.Kelatusraha … D.K (sünd. …. a) ülalpidamiseks 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates …. a. Kohtuotsus kuulub 2 750 krooni osas viivitamatule täitmisele. Riigituludesse väljamõistetav riigilõiv jääb kostja ning riigituludesse väljamõistetav menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu hageja kanda. Ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. POOLTE SEISUKOHAD: Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu …. a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega lahutatud. Pooltel on ühine alaealine .. D.K, kelle ülalpidamiseks mõistis Tallinna Linnakohus kostjalt hageja kasuks 1750 kroonise elatusraha. Hageja andmetel on poja vajadused eelkõige seoses tervisliku seisundi halvenemisega (lampjalgsus ja bronhiaalastma) kasvanud. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 10 100 krooni kuus. Kostja varaline seis on hageja andmetel tunduvalt paranenud. Kostja tegeleb ettevõtlusega, valmistades klientide tellimusel eksklusiivset puitmööblit, samuti töötab kostja taksojuhina. Samas ei aita hagejat keegi . Eeltoodust tulenevalt palus hageja poja ülalpidamiseks 5 000 krooni kuus kostjalt välja mõista. Kohtukulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja leides, et elatusraha kolmekordne suurendamine ei ole põhjendatud. Kostjale kuuluvad korteriomandid ei seostu tema sissetuleku suurenemisega, sest need on talle kingitud. Samuti ei ole lapse ülalpidamiskulude suurus põhjendatud, kuna Sotsiaalministeeriumi kodulehel näidatud tabelis on 7-13 aastase lapse ülalpidamiskulud 2182 krooni kuus. Kostja tervislik seisund on halvenenud, vajades statsionaarset ravi. Igakuiselt kulub kostjal ravimitele 700 krooni. Ka ei ole hageja oma sissetuleku suurust tõendanud. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hagejalt välja mõista. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et faktiliselt kulub tal kuus 15 000 krooni, saades selleks toetust nii oma õelt kui ka emalt. Muus osas jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED: Tulenevalt PKS § 61 lg 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-21-57-04), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PKS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates. Nähtuvalt OÜ palgatõendist (toim lk 21) on kostja keskmine palk 6666.66 krooni. Järelduvalt kostja haigusloo väljavõttest (väljastanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, toim lk 22) viibis kostja vahemikus … kuni …. a neurokirurgia osakonnas ravil. Järelduvalt Lasnamäe AS saatekirjast ning arve/tšekist nr …(toim lk 23 ja 24) on järeldatav, et kostja tervislik seisund eeldab nii ravil viibimist kui ka kulusid ravile. Samas kohus märgib, et töövõimetuse korral on kostjal õigus töövõimetustoetusele. Samuti järeldub kostja konto väljavõttest (toim lk 32 -35), et tema krediitkäive on olnud vahemikus …. a kuni …. a 103 326 krooni. Järelduvalt konto laekumistest on elatusraha mõistlik suurendamine kostjale jõukohane. Kostja väited, nagu laekuks tema kontole kolmandatele isikutele kuulvat raha, tõendamist ei leidnud. Järelduvalt hageja konto väljavõttest on hageja krediitkäive 59 875.50 krooni ning netopalk, mida ta AS-st saab, 2277.45 kuni 2658.80 krooni. Lisaks sellele on hageja omaksvõtust järeldatav, et hageja ema toetab teda 8 000 ja õde 3 000 krooniga kuus. Viidatud isikute toetus ei vabasta kostjat kohustusest lapse ülalpidamiseks vajalikku elatusraha tasuda. Samas on toetus hageja varalise seisundi hindamisel arvestatav. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika kohaselt on 7 – 13 a terve linnalapse ülalpidamiskulud 2182 krooni kuus. Riigikohus asunud on seisukohale, et need on lapse minimaalsed kulud (kohtuasi 3-2-1-7-05). Viidatud kulutused on elatusraha väljamõistmisel aluseks siis, kui vanemate sissetulek enamat ei võimalda. Järelduvalt AS tõendist nr … ning ortopeedi otsusest (toim lk 7 ja 8) on järeldatav, et lapsel on bronhiaalne astma ning lampjalgsus. Seega tuleb kanda ortopeedilisi jalatseid. Samuti on mõistetav, et laps spordiga tegeleb ning vaba aja veetmisele muid kulutusi teeb. Kulutuste kandmist on hageja tõendanud mitmesuguste arvetega. Kohus hindab viidatud tõendeid kogumis usaldusväärseks, v.a. kviitung nr … (toim lk 5), kust aastaarv ei ole nähtav. Küll on kulutused siiski optimeeritavad ning nende suurus (10 100 krooni kuus) on ebaharilik. Hageja väidetel kulub lapse eluruumi üürikuludeks 3 000 krooni kuus. Järelduvalt hageja üürilepingust on üüri suurus 2 800 krooni (toim lk 9), millele lisandub tasu vee, elektrienergia, kaabeltelevisiooni ja telefoni eest. Seega tuleb arvestada, et lapse kõrval kasutab korterit ka hageja ise . Lähtudes eeltoodust jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et elatusraha tuleb suurendada ning 2 750 krooni poja ülalpidamiseks kostjalt välja mõista. Järelikult kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis 2 750 krooni. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõivu aluseks olev hagihind on 9 000 krooni, sest kohus suurendas igakuist elatusraha 1 000 krooni võrra. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Järelduvalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda, kusjuures menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu kannab hageja, kuna viidatud kulud olid talle menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud. KOHTUNIK EPP HAABSAAR .

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.