← Eesti

3-06-382/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-382 Haldusasi M.P. kaebus Meremäe Vallavolikogu 25.01.2006 otsuse nr 4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. aprilli 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. juuni 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: M.P. Vastustaja-haldusorgan: Peeter Sibul RESOLUTSIOON Meremäe Vallavolikogu, esindaja Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
  4. aprilli 2006 otsus muutmata. Tartu M.P. poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o
  5. juunist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. M.P. esitas halduskohtule kaebuse Meremäe Vallavolikogu 25.01.2006 otsuse nr 4 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud haldusakt, millega otsustati mitte kanda M.P. vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 233 lg 2 tähenduses põllumajandusliku tootmisega tegelemise kohta tõendeid mitteesitanud isikuna, tema õigusi. Kaebaja on koos õe H.P. omandanud Meremäe vallas X külas X talu koos 9,163 ha põllumajandusmaaga. Arvestades loomapidamise vajadusi, on kaebaja soovinud aastaid saada vallas asendusmaad, erastada või osta lisaks põllumaad. Alates 2003 on kaebaja registreerinud ennast põllumajandusliku tootmisega tegelejaks FIE-na ja kirjutanud avalduse maa ostmiseks või erastamiseks. Meremäe Vallavolikogu 25.01.2006 otsusega nr 4 ei kantud teda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja, põhjendades märkimisväärse kasumiga põllumajandustootmise puudumisega. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi, kuna ta on alates pärandi saamisest jätkanud traditsioonilist väiketalupidamist, mahepõllumajandust ja liha- ja piimakarja kasvatust. Talus kasvatatavat teravilja kasutatakse samas loomasöödaks, muud põllusaadused realiseeritakse enamasti perekeskselt. Igal aastal turustatakse vähemalt üks lihaveis. Tuludeklaratsiooni kohaselt tulu saanud ei ole, seetõttu seda volikogule ka ei esitatud. Talule kuuluva maa väiksus on olnud takistuseks karja suurendamisel.
  8. Vastustaja Meremäe Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt otsustas Meremäe Vallavolikogu, juhindudes MaaRS §-ist 233 lg 2 ja 5, Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” §-ist 10 lg 1 ja 2, nõuda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejailt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Volikogu 29.11.2005 otsuse nr 47 p 1 kohaselt paluti vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejail esitada väljavõte 2004 tuludeklaratsioonist või teisi põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. M.P. esitas Meremäe valla 06.12.2005 kirjale vastuse, millele oli lisatud Võru Maakohtu Kinnistusosakonna poolt tehtud väljatrükk 13.04.2004, Tartu Maksuameti 22.12.2003 tõend nr 9-01/78-4468 ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vorm MT 60, 19.05.
  9. Meremäe Vallavolikogu arutas 25.01.2006 istungil maa kasutusvaldusesse taotlejate poolt esitatud tõendusmaterjale. M.P. oma kirjas väidab, et „talus kasvatatavatest loomadest turustatakse riiklikult igal aastal vähemalt üks veis”, kuid ei ole esitanud oma väite tõestuseks vastavaid dokumente (ostu-müügi leping, väljavõte tuludeklaratsioonist). Kuna M.P. puhul ei olnud täidetud MaaRS § 233 lg 2 tingimused, otsustas Meremäe Vallavolikogu teda mitte kanda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja. PRIA-lt saadav toetus ei näita, et inimene on põllumajandussaadustest või nende müügist tulu saanud. Maa saamiseks peab olema täidetud 2 tingimust: tulu saamine ja põllumajanduslikus tootmises vajaliku maa omamine või rentimine. M.P. ei ole tõendanud, et ta saab tulu ja seega tal pole õigust saada ka maad. HALDUSKOHTU LAHEND
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. aprilli 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud vaatamata vallavolikogu vastavale nõudele vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajaks esitanud tõendeid tulu saamise kohta toodetud 2 põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügiga, on vallavolikogu põhjendatult tunnistanud kaebaja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemise õigust mitteomavaks. MaaRS § 233 lg 2 sätestab, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja nimetatud seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Õiguse kontrollida ja nõuda enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist tõendeid põllumajandusliku tootmisega tegelemise kohta annab MaaRS § 233 lg
  12. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega kinnitatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra“ (edaspidi Kord) § 10 lg 2 näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja esitab 10 päeva jooksul arvates nõude saamisest põllumajandusliku tootmist tõendava väljavõtte tuludeklaratsioonist või teised põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavad dokumendid. Meremäe Vallavolikogu on keeldunud kaebaja vaba põllumajandusmaa saajate nimekirja kandmisest seetõttu, et kaebaja ei esitanud tõendeid põllumajandusliku tootmisega tegelemise kohta MaaRS § 233 lg 2 tähenduses. Selline põhjendus maa saajate nimekirja kandmiseks on volikogu otsuse punktis 1 märgitud kokku 8 taotleja kohta. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja nimekirja kandmise keeldumisena otseselt märgitud, et keeldumise põhjuseks on just tuludeklaratsiooni või teiste tulu saamist tõendavate tõendite mitteesitamine, saab seda järeldada vallavalitsuse poolt kaebajale 06.12.2005 saadetud kirjast. Selles kirjas, mis on saadetud volikogu 29.11.2005 otsusest nr 47 tulenevalt, on märgitud, et esitatud dokumentidest peab nähtuma, et on saadud tulu saaduste müügist. Kaebuse esitaja ei esitanud määratud tähtajaks nõutud tuludeklaratsiooni. Samuti ei puuduta ükski kaebaja vastusele lisatud tõenditest põllumajandussaaduste müüki või tulu saamist. Kaebaja vastuses märgitud selgitus, et kogu põllumajandustoodang kulub oma pere ja loomade tarbeks, ei ole tõendiks ega tõenda põllumajanduslikku tootmist MaaRS § 233 lg 2 tähenduses. Kaebaja ei ole ei vallavolikogule ega ka hiljem kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta igal aastal turustab riiklikult ühe veise. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt tegeleb loomade igapäevase hooldamisega kaebaja õde, kes turustab ka aastas ühe looma. Kuna kaebaja ise ei müü põllumajandustoodangut ega saa sellest tulu, siis ei vasta ta põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule seatud tingimustele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. M.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  14. aprilli 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu otsusest, milliste seaduste alusel ei ole väiketalupidajatel lubatud maad rentida võrdsetel alustel teiste talunikega ja, millistel alustel arvestatakse keeldumise põhjuseks toodud maakasutuse kasumlikust. Kaebaja on koos õe H. P omandanud Meremäe vallas X külas X talu koos 9,163 ha põllumajandusmaaga. Pärandi saamisest alates on kaebaja koos õega jätkanud traditsioonilist väiketalupidamist - mahepõllundust ja liha- ning piimakarja kasvatust. Arvestades loomapidamise vajadusi, on kaebaja soovinud aastaid saada vallas asendusmaad, erastada või osta lisaks põllumaad, 3 2) on kaebaja alates 2003 registreerinud ennast põllumajandusliku tootmisega tegelejaks FIE-na ja kirjutanud avalduse maa ostmiseks või erastamiseks. Kõik talule kuuluvad põllumaad on igal aastal olnud haritud. Talus kasvatatavat teravilja kasutatakse samas loomasöödaks, muud põllusaadused realiseeritakse enamasti perekeskeselt. Igal aastal turustatakse vähemalt üks lihaveis. Talule kuuluva maa väiksus on olnud takistuseks karja suurendamisel.
  15. Meremäe Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  16. aprilli 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt reguleerib vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist MaaRS § 233 ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrus nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“. MaaRS § 233 lg 2 kohaselt saab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitada avalduse äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust ning sama paragrahvi lg 5 kohaselt on vallavolikogul õigus nõuda taotlejalt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente, mida kaebaja M.P. ei esitanud. Kohus on otsuse põhjendamisel järginud eelpoolnimetatud õigusakte ja hinnanud tõendeid õigesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  18. aprilli 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastavalt MaaRS §-ile 233 lg 2 esitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega; põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust; põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. M.P. on esitanud avalduse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et M.P. on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana ja, et tal on põllumajandusmaa kasutamise õigus Meremäe valla territooriumil. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas M.P. on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik MaaRS § 233 lg 2 mõttes või mitte. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebajat ei ole maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega tegelev isik. Ükski kaebaja poolt kohalikule omavalitsusele ja halduskohtule esitatud tõenditest ei tõenda 4 põllumajandussaaduste müüki või tulu saamist. Kaebaja enda selgituse kohaselt kogu põllumajandustoodang kulub oma pere ja loomade tarbeks ning ta õde, kes igapäevaselt tegeleb loomade hooldamisega, on turustanud igal aastal ka ühe lihaveise. Kaebaja õe poolt veise müügist tulu saamine ei anna alust väita, et kaebaja tegeleb põllumajandustootmisega ja saab sellest tulu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ja ta õde põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud. Vastavalt MaaRS §-ile 233 lg 3 kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitavad avaldused isikud, kes on põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud, peavad nad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi
  19. lõikes sätestatud tingimustele. Kaebaja õde ei ole vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks avaldust esitanud, seetõttu ei oma asjas tähtsust see, kas tema on või ole saanud tulu põllumajanduslikust tootmisest. Ka kaebaja enda väite kohaselt tahab ta maad kasutusvaldusesse endale, mitte aga koos õega. Samuti ei ole kaebaja ja õde käsitletavad ühtse perena, sest kaebaja enda seletuse kohaselt on tema pere tütar, tütremees ja nende lapsed (tl 33) ning nii kaebaja pere kui ka tema õe pere ei ela Meremäe vallas, vaid ainult käivad seal. Seega peab kaebaja seaduse kohaselt tõendama seda, et ta ise tegeleb põllumajandusliku tootmisega ja saab sellest tulu, kuid antud juhul ta seda teinud ei ole. Kuna kaebaja ise ei müü põllumajandustoodangut ega saa sellest tulu, siis ei vasta ta põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule seatud tingimustele ning vallavolikogu on põhjendatult otsustanud teda mitte kanda põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.