lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2 Hagiavaldusele lisatud kulude arvestusest nähtuvalt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks kuus 4540 krooni. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu kostja kirjalikes vastuväidetes toodud väitega, et hageja poolt väljatoodud lapse ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured.
lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et laps, kelle ülalpidamiskulusid kostja põhjendamatult suurteks peab, on 12-aastane ning lapse vajadused on muutunud. Kostja ei ole vastuväidetes ega kohtuistungil märkinud, millised konkreetsed hageja poolt väljatoodud kulutused ülalpidamiseks on ebamõistlikult suured ning milliseid summasid peab kostja põhjendatuks. Kostja sõnul on ta võimeline tasuma elatist vaid 1500 - 1700 krooni kuus, kuna ta on hetkel töötu. ….a toimunud istungil on kostja öelnud, et peale A tal rohkem lapsi ei ole. Kostjal lasub kohustus oma last ülal pidada. Asjaolu, et kostja on last kõigi aastate jooksul näinud vaid kolmel korral ei vähenda kostja ülalpidamiskohustust. Tagamaks oma lapsele ülalpidamine, peab kostja ise olema aktiivne ja leidma selleks võimalusi. Kostja näol on tegemist töövõimelise inimesega, kellel on hea tahte korral võimalik oma varalist olukorda parandada. Kuivõrd elatise summa kindlaksmääramisel tuleb lisaks lapse vajadustele lähtuda ka vanema võimalustest, ei saa kohus tähelepanuta jätta kostja majanduslikku olukorda. ….a istungil on kostja öelnud, et käesoleval ajal on ta töötu, kuid töötuna arvele võetud ta ei ole. Kuna ühtegi kostja töötust kinnitavat dokumenti kohtule esitatud ei ole, tuleb kostja väide tema töötuse kohta lugeda paljasõnaliseks. Kostja on kohtule esitanud OÜ tõendi, millest nähtub, et kostja töötab OÜ-s elektrimontöörina ning ajavahemikul detsember 2005.a – mai 2006.a on tema igakuine töötasu olnud 4000 krooni. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 1900 krooni Anastassia ülalpidamiseks.
lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et ka elatusraha suuruse muutmise hagi puhul muudetakse elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse ….a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Taimi Kollom kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.