KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1043 Hal

§ 67p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.5 sätteid.

Kodukorra p 7.2.5 kohaselt on kinnipeetavatel isikutel keelatud kasutada füüsilist vägivalda teiste kinnipeetavate isikute suhtes. Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvur S.P., vanemvalvuri kt A.O. ja valvur L G 18.10.2005 ettekannetega, kinnipeetavate P.T. ja V.R. 18.10.2005 seletuskirjadega, P.T. 19.10.2005 seletuskirjaga, Tartu Vangla meditsiiniosakonna õienditega P. T ja V. R esinenud vigastuste kohta ning distsiplinaarmenetluse protokolliga 19.10.2005 on tõendatud P.T. süüline käitumine. P.T. omab 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebaja väited, et V. R ründas teda põhjuseta, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Kaebaja käitumises esinesid KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo – kehalise väärkohtlemise – ja KarS §-s 267 ettenähtud väärteo – võõrast ruumist lahkumise nõude – täitmata jätmise tunnused. Kuna kumbki kinnipeetav ei soovinud kriminaalasja algatamist, piirdus Tartu Vangla direktor kaebaja distsiplinaarkorras karistamisega. Kuna P.T. pani tahtlikult toime kuriteo tunnustega teo teistkordselt, samuti väärteo tunnustega teo, ning varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks

§ 63

lg 1 p 4 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist ülemmääras, s.o 45 päeva. P.T. sai kakluse tagajärjel peapõrutuse, mistõttu oli tema kartserisse paigutamine vastunäidustatud ning karistus on käesoleva ajani täitmisele pööramata. Kuivõrd P.T. on põhjustanud juba teise füüsilise kokkupõrke kaaskinnipeetavaga, kohaldati tema suhtes 20.10.2005 käskkirjaga nr 1-4/1393 täiendavaid julgeolekuabinõusid. 01.11.2005 väljastas meditsiiniosakond õiendi, mille kohaselt P. T ei ole enam meditsiinilisi vastunäidustusi kartseris viibimiseks. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 1. veebruari 2006 otsusega P.T. kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ja tema vabadusi piiratud seadusevastaselt.

§ 67

p-de 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirja ja mitte häirima teisi kinnipeetavaid. Samal 2 eesmärgil on kinnipeetaval Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 kohaselt keelatud kasutada füüsilist vägivalda teiste kinnipeetavate suhtes. Vastustaja on

§ 63

lg 1 p 4 alusel õigesti ja eesmärgipäraselt kasutanud temale kuuluvat kaalutlusõigust ja kohaldanud kaebuse esitaja poolt toime pandud distsipliinirikkumisele vastavat distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamise näol. Kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse kohaldamine on toimunud õigusaktides sätestatud korras. Kaebaja sai kakluse tagajärjel peapõrutuse, mistõttu oli tema kartserisse paigutamine vastunäidustatud ning karistus on täitmisele pööramata. Kaebaja väide, et ta ei ole löönud kaaskinnipeetavat, vaid hoopis viimane lõi teda ja tekitas talle kehavigastusi, on tõendamata. Ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja on 18.10.06 sündmuses kannatanu. Ei ole leidnud kinnitust, et V. R peksis kaebajat vangla koridoris, kuna kaebaja palus talt marki ja ümbrikku ning et valvurid ekslikult pidasid kaebaja peksmist kakluseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidega on tõendatud, et P.T. rikkus süülise käitumisega

§ 67p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1 ja 7.2.5 sätteid.

Kinnipeetaval on keelatud kasutada füüsilist vägivalda teiste kinnipeetavate suhtes. Vastavalt

§-le 63 lg 1 p 4 on P. T õigesti karistatud distsiplinaarkorras. Vastavalt HMS §-le 56 lg 2 tuleb haldusakti põhjendustes märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud aktis on tehtud viide asjakohastele seadusesätetele ning on motiveeritud valitud karistusemäära – on arvestatud, et P.T. on eelnevalt toime pannud samalaadse distsipliinirikkumise, tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, ta pole asunud paranemise teele. Kohus ei tuvastanud haldusakti andmisel menetlusnõuete rikkumist, haldusakt on tehtud teatavaks, asja menetleti

§ 64kohaselt.

P.T. karistamisel valitud karistusmäär on vastavuses tema isikuga ja eelnevate rikkumistega ning seega kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga (

§ 63lg 3).

Tartu Vangla direktor on käskkirja välja andnud diskretsiooni piires. Käskkirja andmisel menetlus- ja vormivigu ei esine. Käskkiri on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, seega õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele HKMS § 26 lg 1 p 6 kohaselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. P.T. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt peksti apellant 18.10.2005 V.R. poolt läbi ning apellandile tekitati kehavigastused: ülahuule purunemine ja tugev peapõrutus. 01.11.2005 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1455 määrati apellandile karistuseks 45 päeva kartserit. 20.10.2005 kutsus apellandi välja Tartu Vangla operatiivtöötaja ja veenis apellanti loobuma V.R. suhtes kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisest.
3. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Tartu Vangla direktori 01.11.2005 käskkiri nr 1-4/1455-1 kaalutletud, kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes ning kooskõlas õigusaktidega. Tartu Halduskohus ei ole antud haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on märgitud kõik kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud, samuti kohaldatud seadused. Apellandil esines tõepoolest peapõrutus ja huulevigastus pärast füüsilist kokkupõrget kaaskinnipeetav V. R, kuid samas on apellant jätnud märkimata, et nimetatud vigastused sai ta kakluse käigus, mille põhjustajaks oli ta ise ning et kehavigastused esinesid ka V. R. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu
5. veebruari 2006 otsus, millega jäeti P.T. kaebus rahuldamata, tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab P.T. kaebuse ja tühistab Tartu Vangla direktori 01.11.2005 käskkirja nr 1-4/1455-
6. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi
7. lõige sätestab, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus, s.t nii haldusakti adressaat kui ka kohus peavad haldusakti või selle juurde lisatud dokumentidest saama aru, mille eest isikut karistati ning millistel kaalutlustel määrati isikule just selline karistus. Vaidlustatud käskkirjaga karistati apellanti kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks ning seejuures arvestati karistamisel sellega, et apellandil on kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta ei ole asunud paranemise teele. Halduskohtule esitatud vastuses (t.l 27-29) on vangla esitanud täiendavad põhjendused P.T. karistamise kohta kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks, s.o ülemmääras. Nimetatud põhjenduste kohaselt on tegemist nii isikuvastase kui ka avaliku korra vastase ründega. Apellant sisenes kaaskinnipeetava kambrisse viimase tahte vastaselt ning keeldus sealt lahkumast ning lõi kaaskinnipeetavat. Seega pani apellant toime nii kuriteo tunnustega teo (KarS §-des 121) kui ka väärteo tunnustega teo (KarS § 267). Samuti märgitakse põhjendustes, et apellant ei soovinud kriminaalasja algatamist. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud põhjendused ei ole seadusega kooskõlas ja sellest tulenevalt ei ole vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku (kehtib alates 01.07.2004) kohaselt ei sõltu kriminaalmenetluse alustamine kehalise väärkohtlemise korral kannatanu avaldusest (erinevalt kuni 01.07.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksis sätestatust) ning kui vangla leidis, et kinnipeetavate tegudes esinevad kuriteo tunnused, tuli ka vanglal vastav teade uurimisasutusele või prokuratuurile esitada. Asjaolul, kas apellant soovis kriminaalasja alustamist või mitte (t.l 44), ei ole kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tähendust. Kui vangla aga soovis karistada isikut distsiplinaarkorras ning kuriteoteadet mitte esitada, ei saa asjaoluga, et apellandi teos esines kuriteotunnustega tegu, põhistada apellandi karistamist kartserisse paigutamisega ülemmääras. Samuti ei ole põhjendatud apellandile mõistetud karistuse põhistamine sellega, et apellandi käitumises esines KarS §-s 267 ettenähtud väärteo -võõrast ruumist lahkumise nõue- tunnused. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt väljendus apellandi poolt toimepandud distsipliinirikkumine selles, et ta kakles kaaskinnipeetav V. R. Järelikult sai apellanti ka karistada nimetatud teo eest. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et apellant oleks sisenenud kaaskinnipeetava kambrisse ja keeldunud sealt lahkumast. Seetõttu ei saa ka apellandile karistuse määramist põhjendada teoga, mida ei ole käskkirjas märgitud ning vangla eelnimetatud põhjendus ei ole seadusega kooskõlas. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, milliste alusel saaks väita, et apellant oleks KarS §-s 267 ettenähtud väärteo väidetavalt toime pannud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, milliste tõendite alusel on leitud, et kakluse algataja 4 oli apellant. Vanglatöötajate S. P, A. O ja L. G seletustest nähtub, et kinnipeetavad P.T. ja V. R kaklesid kambri nr 2137 ukse juures, kuid mitte see, kes oli kakluse algataja. Kui halduskohus leidis, et usaldusväärseteks tuleb lugeda V.R. seletust, siis oleks tulnud seda põhjendada. Ülaltoodu kinnitab, et halduskohtu järeldus vaidlustatud käskkirja vastavuse kohta HMS §-s 56 lg 2 sätestatud haldusakti põhjenduse nõudele ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kuivõrd apellandi karistamist kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks, s.o ülemmääras, on põhjendatud ebaõige faktilise ja õigusliku alusega, siis on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane. Vangla poolt halduskohtule esitatud põhjendustest tulenevalt on vangla tunnistanud, et ainuüksi eelnevate karistuste tõttu ei oleks apellandile määratud karistuseks kartserisse paigutamist ülemmääras. HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tuleb Tartu Vangla direktori 01.11.2005 käskkiri nr 1-4/1455-1 tühistada. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja väide, mille kohaselt oli tema kakluses ainult kannatanu ning V. R ei löönud, ei ole põhjendatud. Apellandi poolt kakluses osalemine ja V.R. löömine on tõendatud vanglatöötajate S. P ja L. G seletuste, distsiplinaarmenetluse protokolli ja õiendiga V.R. vigastuste kohta ning puudub alus seada nimetatud asjaolusid kahtluse alla. See, et apellandile tekitati V. R võrreldes raskemad kehavigastused, ei välista apellandi süüd distsipliinirikkumises. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb HKMS § 93 lg 1 alusel Tartu Vanglalt apellandi kasuks välja mõista viimase kantud kohtukulud 20 krooni (riigilõiv 10+10 krooni). Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja