) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda … arveldusarvele … (arve nr …) või … (arve nr …) märkides viitenumbriks …. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU ….a. esitas OÜ hagi F.Pvastu 6760,96 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga … lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga ...a. kostja põhivõlgnevus AS-i ees 3862,45 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3380,48 krooni. AS loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a.) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 3862,45 krooni, viivised 3380,48 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 560 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 338,05 krooni. MENETLUSE KÄIK Kohus määras eelmenetluses eelistungi ja saatis kostjale kohtukutse, mille on kätte saanud kostja …a. Vastavalt
Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. ….a istungil vähendas hageja esindaja viivise nõuet 2380,48 kroonile. Muus osas jäi hageja esindaja haginõude juurde, samuti leppetrahvi osas, kuigi mõistis, et see on alusetu. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. 2 Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. 06.04.2006.a toimunud istungil selgus, et põhivõla hulka kuulub leppetrahv, mille suurus on 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile kui asjaolule ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohasaelt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse viis, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.
lg 1 kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi varjatud esitamisel ei ole nõude rahuldamine nimetatud alusel võimalik. TsK § 194 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur võrreldes krediitori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Hagiavalduse järgi tekkis võlgnevus 2001.a veebruaris, kusjuures hagi on võlgnevuse väljamõistmiseks alles 2005.a juunis (seega ebamõistlikult hilja) esitatud. Eelistungil soovis hageja esindaja viivist põhivõla summani vähendada. Viidatu on kohtu hinnangul ka mõistlik. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2380,48 krooni ja viivis 2380,48 krooni, kokku summas 4760,96 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.
lg 1 teise lause kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni ja tasu õigusabi eest summas 238,05 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 658,05 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.