3-06-1219/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. oktoober 2006, Jõhvi 3-06-1219 X kaebus Jõhvi Vallavalitsuse otsustuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. oktoober 2006 X esindaja Irina Gromtsev ja Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Ülle Saariste RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Kohustada Jõhvi Vallavalitsust uuesti läbi vaatama X poolt hooldusasutusse paigutamiseks esitatud taotlust. 3.Mõista Jõhvi Vallavalitsuselt riigituludesse 5131,20 (viis tuhat ükssada kolmkümmend üks krooni ja 20 senti). 4.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 19.06.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2), millega ta vaidlustas Jõhvi Vallavalitsuse keeldumise paigutada ta hooldekodusse. 20.07.2006 riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel esitatud kaebuse täienduses (t.l. 22-24) palus kaebaja, et kohus tühistaks Jõhvi Vallavalitsuse 03.03.2006 keeldumise paigutada ta hooldekodusse ning teeks ettekirjutuse tema avaldus uuesti läbi vaadata ja märkis, et talle määratud tähtaegse raske puude tõttu peab ta olema põhiseaduse § 28 lg. 4 kohaselt riigi erilise kaitse all. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 9 lg. 1, § 31 lg. 1 ning § 33 g. 1 ja 2 tuginedes väitis kaebaja, et Jõhvi Vallavalitsuses 03.03.2006 koostatud kiri on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 1 mõttes, kuid selle väljastamisel on rikutud menetlusnõudeid, sest vallavalitsus ei ole ära kuulanud tema arvamust, pole vormistanud otsust ega seda faktiliselt ja juriidiliselt põhjendanud. Veel viitas kaebaja arstliku ekspertiisi otsusele nr. 136954, sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg. 3, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg. 1 p. 2, sotsiaalministri 08.01.2002 määruse nr. 9 § 5 lg. 1 ja § 6 lg. 2 sätestatule ning väitis, et sotsiaalmaja ei ole tema hingelisele ja füüsilisele tervisele vastav sotsiaalteenuse vorm, hooldekodusse paigutamine aga on elukvaliteedi tagamiseks parim ja kõik eeldused selleks on tal raske puude, tegevusvõimetuse piiratuse ja suhtlemisraskuste tõttu olemas. 1 Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 41-42) peeti kaebust põhjendamatuks ning väideti, et kaebaja on oma ea kohta väga heas füüsilises vormis, tuleb igapäevatoimingutega toime ega vaja hooldekeskuse hooldusteenust. Vastuses kirjeldati 05.04.2006 toimunud kodukülastusel valitsenud olukorda ja vestluse sisu ning väideti, et kaebaja keeldus sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud hooldamisvajaduse ja sotsiaalteenuste määramise hindamisinstrumendi küsimustele vastamisest ja pakutud koduhooldustöötaja teenustest. Veel väideti, et kaebaja on väga tihti elukohta vahetanud, viibinud viimase kümne aasta jooksul kahes erinevas hooldekodus, sealt omal soovil lahkunud ning et sotsiaalmajja elama asumist soovis ta ise ja oli teadlik ka sealsetest elanikest. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Irina Gromtsev kaebuse väidete ja taotluste juurde ning väitis, et tema volitaja kardab teisi sotsiaalmaja elanikke ja sotsiaaltöötajaid, sest need kiusavad ja solvavad teda. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Ülle Saariste jäi samuti kirjalike väidete ja taotluse juurde ning kinnitas, et kaebajal pole mingeid liikumise ega asjaajamise raskusi, olmeküsimustes saab ta iseseisvalt hakkama ja hooldekodusse ei saa teda paigutada konfliktse iseloomu pärast. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtule esitatud väidetest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt soovib X enda paigutamist Jõhvi Hooldekodusse, kuid on nõus minema ka mujal asuvasse hoolekandeasutusse (t.l. 2, 4 ja 24). 13.01.2006 on ta selle kohta esitanud Jõhvi Vallavalitsusele kirjaliku avalduse ja saanud eitava vastuse (t.l. 3). Vastuses viitab Jõhvi Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg. 3 ja väidab, et avaldaja ei vaja hooldust ega kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekul. Mingeid täpsemaid põhjendusi selle kohta, mis tingis sellise seisukoha, ei ole märgitud ning kohtu nõudmise peale esitatud kirjalikust vastusest ja kohtuistungil antud seletustest (t.l. 41-42 ja 79) nähtub, et enne avaldajale abivallavanema allkirja kandva vastuskirja saatmist polegi Jõhvi Vallavalitsus tema tegelikku toimetulekut kontrollinud ega teda ennast ära kuulanud. Sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid reguleeriva sotsiaalhoolekande seaduse § 31 lg. 1, § 33 lg. 1 ja 2 kohaselt tuleb sotsiaalhoolekannet puudutavate küsimuste lahendamisel ära kuulata isiku arvamus, sotsiaalteenuse osutamise või sellest keeldumise peab otsustama valla- või linnavalitsuse poolt volitatud ametnik ning otsus peab olema põhjendatud. Sama seaduse § 1 lg. 2 sätestatust tulenevalt laieneb igale hoolekandeküsimuses läbi viidavale menetlusele ka haldusmenetluse seadustiku § 6 kehtestatuga haldusorganile pandud uurimiskohustus. Haldusmenetluses kehtivad üldised põhimõtted nõuavad, et haldusorgan põhjendaks erilise hoolega just sellist otsustust, millega ta keeldub taotletud haldusakti andmast või toimingut sooritamast. Seda nõuet on väga oluline järgida, sest vastasel juhul võivad keeldumise põhjused taotlejale arusaamatuks jääda ning ka halduskohtul pole võimalik haldusorgani tegevuse õiguspärasust kontrollida. Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg. 3 sätestatu kohaselt paigutatakse ööpäevaselt tegutsevasse hoolekandeasutusse üksnes sellised isikud, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu pole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut pole võimalik tagada ka teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. X on 17.08.2004 koostatud arstliku ekspertiisi otsusega nr. 136954 küll tuvastatud lisakulutusi põhjustav tähtajatu raske puue, kuid otsuse sisulise põhjenduse kohaselt ei vaja ta juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt (t.l. 5-6). Selget vajadust sellise juhendamise ja järelevalve järgi ei tulene ka OÜ Corrigo poolt 06.03.2006 koostatud isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (t.l. 28-31) ning 05.04.2006 Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialist Ülle Saariste poolt kaebaja külastamise ajal täidetud hindamisinstrumendist (t.l. 70-75). Samas on rehabilitatsiooniplaani koostamisel osalenud sotsiaaltöötaja O.Šikina seda siiski soovitavaks pidanud ja X erihooldusele paigutamise vajadust möönis kohtuistungil ka Ülle Saariste (t.l. 78-79). Probleemidele viitavad ka kaebaja kodukülastusel nähtu (t.l. 41), Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse vastuses kirjeldatu(t.l. 68), pidevad avaldused ja kaebused politseile (t.l. 61-67) ja sotsiaaltöötaja ähvardamised (t.l. 79). Otsustus, mille alusel isik hoolekandeasutusse paigutatakse või paigutamata jäetakse, tuleb teha kaalutlusõiguse alusel. Seda ei saa kohus 2 haldusorgani eest ära teha ja seepärast on kaebaja nõue, et kohus teeks Jõhvi Vallavalitsusele ettekirjutuse tema avaldus uuesti läbi vaadata, igati kohane. Asjaolu, et peale X antud vastuse vormistamist on Jõhvi Vallavalitsus juba asunud oma uurimiskohustust täitma, ei oma kaebuse lahendamisele olulist tähendust, sest asjas puudub ikka veel selgete ja arusaadavate põhjendustega otsus, kust lisaks seadusesättele tehtud viitele nähtuks ka see, mida ja kuidas on otsuse langetamisel kaalutud. Haldusakti nõuetele vastava dokumendi puudumise tõttu pole võimalik käsitleda kaebaja taotlust tühistamisnõudena, kuid kohtul lasub kaebaja tegeliku tahte välja selgitamise kohustus ja oma sisult on see osa halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 p. 2 nimetatud kohustamisnõudest. Eeltoodud alustel tuleb X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 kohaselt täies ulatuses rahuldada. Kaebaja oli 10 krooni suuruse riigilõivu tasumisest vabastatud (t.l. 38) ning teda esindas kaebuse koostamisel ja kohtulikul arutamisel riigi poolt määratud advokaat (t.l. 15). Riigilõiv 10 krooni ja õigusabi teenuse maksumus 5121,20 krooni (t.l. 76) ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ning § 95 1 ja 2 kohaselt mõista Jõhvi Vallavalitsuselt riigituludesse. Raili Randlane Kohtunik 3