← Eesti

2-04-423/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-423 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Tallinn Tsiviilasi AS-i G hagi E AS-i ja OÜ J vastu 422 435, 13 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i G apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  4. märts
  5. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised Apellant AS G, esindajad Jan Niilo ja adv Margo Lemetti, vastustajad E AS ja OÜ J, nende esindaja Marelle Rannula RESOLUTSIOON
  6. Jätta Tallinna Linnakohtu 29.12.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
  7. AS G esitas 28.04.2004 Tallinna Linnakohtusse hagi E AS-i vastu 309 768, 13 krooni väljamõistmiseks.
  8. Pooled sõlmisid 13.01.1999 hüdroelektrienergia ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüb hageja oma hüdroelektrijaamades toodetud elektrienergiat kostjale hinnaga,
  15. mis vastavalt kehtinud energiaseaduse (EnS) § 28¹ moodustas 90% kodutarbija põhitariifist. Lepingus märgitud elektrienergia müügihind 67, 5 senti/k Wh vastas ka Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 30.12.1998 käskkirjale. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2004 ja seda täideti kostja poolt kuni 01.04.
  16. Sellest ajast alates hakkas kehtima uus kostja hinnapakett 1M kui kodutarbija tariif, mis kodutarbija jaoks moodustas 105 senti/kWh. Seega pidi kostja tasuma alates 01.04.2002 elektrienergia eest 94, 5 senti/k Wh. 22.05.2002 kirjaga teatas kostja, viidates Energiaturu Inspektsiooni seisukohale, et alternatiivenergia ostuhind tuleb arvestada kadutarbija ilma käibemaksuta põhitariifist. Seega saadakse elektrienergia müügihinnaks 80,8 senti/k Wh. Seoses sellega tasus kostja hageja arveid ainult osaliselt ja palus juba esitatud arved annulleerida ning asendada uute arvetega. Pooltevahelise lepingu kohaselt on kostja kohustatut ostma veejõul toodetud elektrienergiat tariifiga, mis moodustab 90% kodutarbija kui lõpptarbija tariifist, mille järgi kodutarbija elektrienergia eest tegelikult tasub. Sellist elektri müügihinna kujundamist mõistsid lepingu sõlmimisel mõlemad lepingupooled ühtemoodi ning seda täideti rohkem kui kolme aasta vältel igakordsel elektritariifide muutumisel. Pooled jõudsid esialgsele kokkuleppele, et raamatupidamise huvides esitab hageja arved hinnaga 80,08 senti/k Wh, kuid jätab endale õiguse esitada hiljem täiendav arve elektrienergia hinnavahe kohta. Täiendava arve kohaselt kohustub hageja tasuma 268 895, 94 krooni müüdud elektrienergia hinnavahe kohta alates 01.04.2002 kuni 30.06.2003 ning viiviseid summas 40 872, 19 krooni. Menetluse käigus esitas hageja täiendava viiviste nõude summas 112
  17. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 422 435,13 krooni. Kostja hagi ei tunnista, kuna ta ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingut. Hageja on asunud ebaõigele seisukohale, et alternatiivselt toodetud elektrienergia ostuhinna metoodika on selline, nagu arvutataks hind koos käibemaksuga kodutarbija põhitariifist. Nõustuda ei saa ka hageja väitega, nagu oleksid pooled lepingu sõlmimisel ühtemoodi mõistnud elektri ostuhinna metoodikat. Kostja avastas
  18. a aprillis, et hageja on esitanud arved müüdud elektrienergia eest vale hinnaga ning tasus edaspidi hagejalt ostetud alternatiivselt toodetud elektrienergia eest hinnaga, mis oli 90% käibemaksuta kadutarbija põhitariifist. Asjaolu, et hageja esitas arved ajavahemikus 01.01.2001 kuni 31.03.2002 hinnaga 81 senti/kWh ja kostja need ekslikult ka tasus, ei anna alust arvata, et poolte tahe oli määratleda elektrienergia ostuhind koos käibemaksuga kodutarbija põhitariifist. Energiaturu Inspektsioon kooskõlastab tariifid ilma käibemaksuta. 03.12.2004 esitas kostja taotluse, paludes kaasata menetlusse kaaskostjana OÜ J, mille kohus rahuldas 21.02.2005 määrusega. OÜ J hagi ei tunnista ning ühines E AS-i seisukohtadega. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  19. Kohus jättis hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Poolte vahel 13.01.1999 sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu punkti 3 kohaselt elektritootja müüb E AS-ile elektrienergiat hinnaga, mis vastavalt EnS §-le 28¹ moodustab 0,9 kodutarbija põhitariifist käibemaksumääraga 0%. Hageja leiab, et selle punktiga võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale temalt ostetava elektri eest hinda, mis võrdub 0,9 kodutarbija põhitariifist pluss käibemaks, millega ei saa nõustuda, kuna hageja tõlgendab täheldatud punkti ekslikult. Sellest ei nähtu, et kostja kohustus 2

(6)ostma hagejalt elektrit hinnaga 0,9 kodutarbija põhitariifist pluss käibemaks. Käibemaks 0% tähendab, et põhitariifile ei lisata käibemaksu.
  1. Nõustuda saab kostja seisukohaga, mille kohaselt kadutarbija põhitariifi hulka ei kuulu põhitariifile lisanduv käibemaks ehk kodutarbijalt nõutav käibemaks. EnS § 28¹ lg 2 ei lähtunud kodutarbijale müüdavast elektri hinnast, vaid kodutarbija põhitariifist. Käibemaks on hinnale lisandunud väärtuse maks, s.o käibemaksuga maksustatakse käive, mitte hind.
  2. Hageja väide, et kuna perioodil 01.01.2001 kuni 01.04.2002 tasus kostja hageja arved, kus lähtuti kadutarbija põhitariifist pluss käibemaks, siis tõlgendasid pooled lepingu punkti 3 nii, nagu see on õige hageja arvates, mistõttu kostja hilisem teistsugune seisukoht talle hageja poolt müüdava elektri hinna osas tähendab lepingu rikkumist, ei ole õige. Arve tasumine ei tähenda lepingu sõlmimist või muutmist. Pooltevahelise lepingu punkt 11 kohaselt pidi lepingu muutmise kokkulepe olema samuti sõlmitud kirjalikus vormis. Arve tasumine ei kujuta endast kostja pädevate isikute poolt kirjalikus vormis antud lepingu muutmise tahteavaldust. Lisaks sellele oli elektri ostuhind määratud seadusega ja kostja ei või sõlmida teistsugust hinnakokkulepet. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  3. AS G esitas apellatsioonkaebuse, milles palub linnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  4. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt tõlgendab hageja valesti poolte vahel 13.01.1999 sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu punkti
  5. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest elektrienergia hinna osas kokkuleppe sõlmimisel. Lepingu punktist 10.1 nähtuvalt on leping sõlmitud viieks aastaks. Seega võisid pooled eeldada, et lepingu punktis 3 kehtestatud hinna määramise metoodika on kehtiv kogu nimetatud aja jooksul.
  6. Pooled mõistsid lepingu sõlmimisel ja sellele järgneval ajal punktis 3 sätestatut ühtemoodi – elektrienergia hinnaks on hind, mis vastavalt EnS § 28¹ moodustab 90% kodutarbija käibemaksuga põhitariifist. Sisuliselt pidasid pooled silmas kodutarbija suhtes kehtinud lõpphinda, mis ajas muutumise korral on aluseks ka poolte vahel rakendatava hinna kujunemisele. Lepingu sõlmimise hetkel oli kadutarbija põhitariifi osaks ka käibemaks. Seda kinnitab lepingu punkti 3 sõnastus, samuti
  7. a Eestis kehtinud elektritariifid. Asjaolu, et lepingu sõlmimise hetkel oli tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia käibemaksu määr 0% ei anna alust väiteks, nagu ei kuuluks käibemaksu suurus hinna arvutamisel arvestamisele. Erinevalt kohtu järeldusest, et lepingust ei nähtu käibemaksu arvestamise kohustus, tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel rakendatava hinna arvutamisel tuleb lähtuda kodutarbija suhtes mistahes ajahetkel kehtivast käibemaksuga põhitariifist.
  8. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et 0%-line käibemaks tähendab kodutarbija põhitariifile käibemaksu mittelisandumist. Selline järeldus on vastuolus käibemaksuseadusega ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 30.12.1998 käskkirjaga nr 03-E, millega kinnitati elektrienergia ostu- ja müügitariifid. Kohus on ekslikult leidnud, et käibemaks määraga 0% tähendab käibemaksu puudumist ehk maksuvaba käivet. See ei ole kooskõlas vaidlusalusel perioodil kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) §-dega 17 ja
  10. Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 30.12.1998 käskkirjaga kinnitatud elektrienergia ostu- ja müügitariifide punktis 3 toodud tabel ja punkt 4 väljendavad käibemaksu kui iseseisva hinnakomponendi sisaldumist kodutarbija põhitariifis. 3
(6)Seda fakti kinnitab ka hageja poolt tõendina esitatud alates 01.01.1999 kehtiva hinnakirja Elektritariifid Eesti Vabariigis punktis 6 sätestatu. Seega mõisteti
  1. a kodutarbija suhtes kehtiva põhitariifina käibemaksu sisaldavat tariifi. Kohus ei ole neid tõendeid sisuliselt uurinud.
  2. Nõustuda ei saa ka kohtu käsitlusega poolte seisukohtade erinevusest kodutarbija põhitariifi sisustamisel. Pooltevahelise lepingu punkti 3 tõlgendamisel ei oma iseseisvat sisulist tähendust, kuidas pooled mõistavad energiaseaduses märgitud kodutarbija põhitariifi. Seda küsimust tuleb vaadelda ja hinnata vaid poolte vahel lepingu puntki 3 alusel ostja suhtes rakendatava elektrienergia hinna kontekstis.
  3. Kohus on leidnud, et EnS § 28¹ lg 2 lähtub kodutarbija põhitariifist, mitte kodutarbijale kehtestatud elektri hinnast. Arusaamatuks jääb, milles seisneb kohtu arusaamises kodutarbija põhitariifi ja kodutarbijale müüdava elektri hinna sisuline vahe. Tariif on riiklikult kooskõlastatud müügihind, mida rakendatakse tarbijale kauba või teenuse müügi korral. Tariifi on võimalik kooskõlastada nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga. Seda kinnitab ka E poolne käitumine, kus Energiaturu Inspektsioonile esitati kooskõlastamiseks
  4. aastal rakendatavad tariifid käibemaksuta ja käibemaksuga. Seega ei ole energiaseadusega määratletud, et kodutarbija põhitariifiks on ilma käibemaksuta tariif. Kohtu vastupidine tõlgendus, et käibemaks põhitariifi hulka ei kuulu, ei tulene seadusest. Seega on kohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi.
  5. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3 on kokku lepitud müügihind, mis moodustab 0,9 kodutarbija käibemaksuga põhitariifist ehk tarbija suhtes rakendatud lõpphinnast ja seega on hageja õigustatud alates 01.04.2002 müüdava elektrienergia eest nõudma 94,5 senti/k Wh.
  6. Nõustuda ei saa kohtu käsitlusega, et kostja poolne ligikaudu 3 aastane arvete tasumine hagejale meelepärases suuruses ei ole lepingu tõlgendamise seisukohalt oluline, kuna tegemist ei ole kostja pädevate isikute poolt antud lepingu muutmise tahteavaldusega ning et elektri ostuhind oli määratud seadusega ja kostja ei võinud sõlmida teistsugust hinnakokkulepet. Kohus on jätnud sisuliselt hindamata kostja käitumise kolme aasta kestel, mil lepingut on täidetud nii nagu sellest on aru saanud hageja. Kostja oli ka ise kuni
  7. a kevadeni veendunud lepingu punkt 3 kehtivuses ja nõustus hinnaga, mille aluseks oli käibemaksu sisaldav kodutarbija põhitariif.
  8. Kohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta ka hageja vastuväited kostja seisukohtadele, et lepingut tuli muuta seoses Energiaturu Inspektsiooni muutunud seisukohtadega. Hageja selgitas, et lepingutingimuste muutmiseks ei ole andnud alust ükski seaduse muudatus, ka EnS § 28¹ ei ole vaidlusaluse perioodi jooksul muutnud. Järelikult ei ole pooltevahelise võlaõigusliku kokkuleppe muutmiseks esinenud seaduslikku alust. Lepingut on asunud muutma kostja omaalgatuslikult ja lähtunud põhjendamatult Elektrituru Inspektsiooni hinnangust kodutarbija põhitariifi sisustamisel. Energiaturu Inspektsioonil ei ole pädevust sisustada EnS § 28¹ lõikes 2 sätestatud kodutarbija põhitariifi mõistet ega seeläbi muuta hageja ja kostja vahel sõlmitud hinnakokkulepet.
  9. Poolte kokkulepet ei mõjutanud ka kokkuleppe sõlmimise hetkel Energiaturu Inspektsiooni peadirektori käskkirjaga kehtestatud tariifide muutumine alates 01.01.
  10. Nimetatud kuupäevast hakkasid kehtima kostja poolt Energiaturu Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud ja kooskõlastatud tariifid. Kostja ei esitanud kooskõlastamiseks alternatiivselt toodetud ja sõlmitud lepingutega ostetud elektrienergia edasimüügi tariife 0% käibemaksumääraga. Tuule- ja veeenergiaga toodetud elektrienergia ostmine hinnaga 90% ilma käibemaksuta põhitariifist 4
(6)tähendab seda, et seda energiat tuleb ka edasi müüa ostmise aluseks olnud tariifiga ja käibemaksuga 0%. See oleks tähendanud, et osa tarbijaid ostab elektrienergiat 0%lise ja teised 18%-lise käibemaksuga, kusjuures lähtealuseks on sama hind. Vaatamata sellele, et kostja ei esitanud kooskõlastamiseks tuule- ja veeenergiaga toodetud energia tariife, ei tähenda see lepinguga võetud kohustuste lõppemist või nende muutumist.
  1. Energiaturu Inspektsiooni seisukoha aluseks võtmine ja sellest tulenevalt kostja poolt lepingu rikkumisele asumine on vastuolus tsiviilõiguses kehtiva mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega, mis tunnustavad sõlmitud kokkulepete maksimaalset kehtivust ja tingimuste stabiilsust ning taunivad lepingu ühepoolset muutmist. Hagejal oli mõistlik alus eeldada 13.01.1999 sõlmitud hinnakokkuleppe kehtivust kuni lepingu lõppemiseni, kuid eriti olukorras, kui pooled olid ca 3 aastat elektrienergia müügihinna kujunemisest ühtemoodi aru saanud. Energiaturu Inspektsiooni poolt antud tõlgendus ja sellest tulenev kostja meelemuutus hinna arvutamise alustes ei tohi kaasa tuua hageja jaoks kahjulikke tagajärgi, sest see ei ole kooskõlas lepingu kohustusliku täitmisele kuuluvuse nõudega. Seega on linnakohtu otsus poolte lepingulistele suhetele hinnangu andmise osas ebaõige.
  2. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi põhjendust otsuses toodud väitele, et kostja ei võinud sõlmida hagejaga teistsugust hinnakokkulepet kui seadusega määratud hind. Energiaseadus ega teised seadused ei takistanud kostjal sõlmida elektrienergia ostumüügilepingut hageja jaoks soodsamatel tingimustel, s.h soodsama hinnaga kui see tulenes Elektrituru Inspektsiooni poolt esmalt kehtestatud ja hilisemalt kooskõlastatud hindadest.
  3. EnS § 28¹ kehtestamise eesmärgiks oli alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmise soodustamine. Alternatiivse energia tootjatele suunatud üheks soodustuseks määrati elektrienergia äraostmine kostja poolt. Lisaks sellele rakendati maksusoodustust 0%-lise käibemaksumäära kehtestamisega. Vastustajate seisukoht
  4. E AS ja OÜ J ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks ja see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega lepingu tõlgendamisel.
  6. Vaidlus on elektrienergia ostu-müügilepingulepingu p 3 tõlgendamise üle, mille kohaselt AS G müüb Ele elektrienergiat hinnaga, mis vastavalt energiaseaduse §-le 28’ moodustab 0,9 kodutarbija põhitariifist käibemaksu määraga 0% (alates 01.01.99-67,5 s/kWh). Pooled mõistavad üheselt seda, millist Energiaturu Inspektsiooni poolt kinnitatud tariifi tuli kodutarbija põhitariifina kasutada. Kodutarbija põhitariifiks oli hinnapakett, mis oli moodustatud ühetariifsest mõõtmisest ilma püsitasuta. Vaidlus on selle üle, kas hinna arvutamise aluseks olev termin „kodutarbija põhitariif“ tähendab riiklikult kehtestatud hinda ilma käibemaksuta või koos käibemaksuga.
  7. Kolleegium ei nõustu apellandi tõlgendusega, mille kohaselt kokkulepe, et hind arvutatakse põhitariifist käibemaksu määraga 0%, tähendab, et aluseks tuleb võtta lõpphind koos käibemaksuga. Vastasel juhul ei oleks vaja olnud eraldi välja tuua käibemaksu määra 0%, sest lepinguga ei kehtestatud kindlat hinda, vaid üksnes lepiti 5
(6)kokku, millisest riiklikult kehtestatud hinnast lähtutakse. Selleks oli Energiaturu Inspektsiooni poolt kodutarbijale kehtestatud põhitariif. Energiaturu Inspektsioon kooskõlastab elektrienergia tariifid ilma käibemaksuta. See on kindel suurus olenemata käibemaksu määrast. Käibemaks on hinnale lisanduv väärtuse maks, mille määr sätestatakse käibemaksuseadusega, mitte Energiaturu Inspektsiooni poolt. Seega on kohus jõudnud õigele järeldusele, et poolte kokkulepe võtta hinna aluseks põhitariif käibemaksu määraga 0% tähendab antud juhul tariifi ilma käibemaksuta.
  1. Nõustuda ei saa apellandi väitega, mille kohaselt lepingu sõlmimise ajal kehtinud Elektritariifide p-s 3 toodud tabelis 0%-se käibemaksuga tariifi eraldi veeruna väljatoomine, kinnitab hageja seisukohta, et hinna arvutamise aluseks tuleb võtta käibemaksuga tariif. Kolleegiumi arvates näitab nimetatud tabel üksnes seda, et tuule- ja veejõul toodetud elektrienergiat müüakse kodutarbijatele põhitariifiga 75 senti, mis ei sisaldanud käibemaksu, kuna käibemaksu määr oli 0%.
  2. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tarbijale väljendatud hinnana mõistetakse tarbija poolt teenuse osutajale või müüjale makstavat lõpphinda. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all tarbijale esitatud hinna suurus, vaid kodutarbijale kehtestatud tariif, mida kasutatakse arvestusliku ühikuna.
  3. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel tõlgendas kostja lepingut samamoodi nagu tema. Ajavahemikul 01.01.1999 kuni 01.01.2001 ei olnudki vaja vaidlusalust lepingu punkti tõlgendada. Siis tasuti Energiaturu Inspektsiooni poolt kehtestatud ja algselt lepingusse kantud hinda 67,5 s/kWh, mis moodustas 90 % kodutarbija nii käibemaksuta kui 0-%-se käibemaksuga tariifist, mis mõlemal juhul oli 75 s/kWh. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et hilisem tähelepanematus E poolt ja ekslikult suuremate arvete tasumine, ei ole iseenesest aluseks lepingu niisugusele tõlgendamisele, nagu seda soovib hageja.
  4. Kuna käesolev leping ei ole poolte vaba kokkuleppe tulemus, vaid E puhul on tegemist energiaseadusest tuleneva alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustuse täitmisega, kusjuures riiklikult kehtestatud hinnaga, on oluline lepingu tõlgendamisel lähtuda Energiaturu Inspektsiooni selgitustest, mille kohaselt on ostukohustuse hind 90% kodutarbija tariifist ilma käibemaksuta (tl 15).
  5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.