2-04-1003/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1003 Tsiviilasi L.R hagi S.M vastu 100 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja L.R (isikukood xxx, elukoht xxx) hageja esindaja Aleksandr Nauts ja kostja S.M (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Aleksandr Nauts ja kostja S.M Kohtuistungi toimumise 10.10.2006.a aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista S.M (isikukood xxx, elukoht xxx) 100 000 (ükssada tuhat) krooni L.R (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks. Kohtukulude jagamine Välja mõista S.M (isikukood xxx, elukoht xxx) kohtukuludena riigilõiv 7 000 (seitse tuhat) krooni L.R (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehes kuulutuse, milles pakkus müüa Harju maakonnas xxx asuvat kinnistut ning hagejal tekkis huvi kinnistut osta. 22.03.2004.a sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel maksis hageja kostjale ostumüügi tehingu tagamiseks 100 000 krooni. Samas kokkuleppes määrati kinnistu müügihinnaks 550 000 krooni. 21.05.2004.a sõlmisid pooled uue kokkulepe, milles sätestati, et kui hageja keeldub sõlmima kostjaga kinnistu ostu-müügilepingut, ei kuulu hageja poolt kostjale makstud rahasumma tagastamisele. Kostja aga kohustus omalt poolt mitte müüma kinnistut kolmandatele isikutele kuni 20.07.2004.a. 19.07.2004.a teatas kostja hagejale, et kavatseb müüa kinnistu AS-i Hansa Liising Eesti kaudu kolmandale isikule. Hageja vastas kostjale kirjaliku teatega, milles kinnitas soovi sõlmida kinnistu ostu-müügileping. Ühtlasi tekkis hagejal kahtlus, et kinnistu ei kuulu kostjale ning tehtud kinnistusraamatu päringust selgus, et müüdava kinnistu omanikuks ei ole mitte kostja, vaid AS Hansa Liising Eesti. 23.07.2004.a esitas hageja kostjale avalduse tagatise andmise kokkuleppe tühistamise kohta. Hageja teatas tühistamisavalduses, et 22.03.2004.a ja 21.05.2004.a kokkulepped on sõlmitud pettuse mõjul ja palus tagatisena makstud 100 000 krooni tagastada. Kuna kostja ei ole hageja nõudmisi senini täitnud, palub hageja eelneva põhjal mõista kostjalt välja 100 000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli hageja teadlik, et kostja ei ole kinnistu müüjana mitte selle omanik vaid liisinguvõtja. Lisaks sellele, et kostja ise hagejale nimetatud asjaolu selgitas, kohtusid pooled korduvalt ka AS-i Hansa Liising Eesti esindajatega, kellega ühiselt kinnistu müügiga seonduvat arutati. Kostja selgitab hagis toodud asjaolude täpsustamiseks, et vastavalt kostja ja AS-i Hansa Liising Eesti vahelisele liisinglepingule pidi kostja hiljemalt 21.07.2004.a tasuma liisinguandjale liisingujäägi summas 345 600 krooni. Lähtudes hageja väidetavast soovist kinnistut osta, nõustus kostja vastavalt kokku lepitule ootama kinnistu müügiga kuni 20.07.2004.a. Kuna hageja nimetatud tähtajaks kinnistut ei ostnud ja kostja jaoks saabus liisingujäägi tasumise tähtaeg, oli kostja sunnitud müüma kinnistu 10.08.2004.a kiirkorras kolmandale isikule. Müügihinnaks kujunes 450 000 krooni, mis on kostja hinnangul kinnistu tegelikust väärtusest 100 000 krooni väiksem. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 100 000 krooni tagasisaamiseks tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-le 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kinnistu võõrandamise lepingu vorminõude vastuvaidlematu eesmärk on välistada võõrandamistehingu kehtivus juhul, kui notariaalset vormi ei järgita. Sama kehtib ka kinnistu võõrandamise lepinguga seotud tagatiste andmise kokkulepete kohta, sõltumata sellest, kas tagatis antakse enne võõrandamise lepingu sõlmimist, koos sellega või pärast. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on poolte vahel 22.03.2004.a sõlmitud leping, mille alusel hageja maksis kostjale Harju maakonnas xxx asuva kinnistu võõrandamistehingu tagatisena 100 000 krooni, eeltoodu põhjal, tühine. 22.03.2004.a sõlmitud lepingu tühisuse tõttu on sisutu ka 21.05.2004.a sõlmitud kokkulepe, milles sätestati, et kui hageja keeldub sõlmima kostjaga kinnistu ostumüügilepingut, ei kuulu hageja poolt kostjale makstud rahasumma tagastamisele. Arutlused selle üle, et makstud rahasumma näol võis olla tegemist ettemaksuga või et pooled sõlmisid eellepingu, ei vii eelpool toodust erinevale tulemusele, kuna ettemaksu saab maksta vaid kehtiva tehingu täitmiseks ning kinnisasja võõrandamise eelleping peab vastavalt VÕS § 33 lg-le 2 olema samuti sõlmitud notariaalses vormis. Arvestades hageja poolt kostjale makstud rahasumma ebamõistlikku suurust ja asjaolu, et pooled olid kokku leppinud selle jäämises kostjale müügilepingu sõlmimata jäämisel, välistab võimaluse, et tegemist võis olla nn broneerimislepinguga, mille puhul makstakse tasu üksnes selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Kuna pooltevahelised kokkulepped 100 000 krooni suuruse tagatise andmise kohta on tühised, ei pea kohus vajalikuks analüüsida poolt- ja vastuväiteid võimaliku pettuse ja muude tehinguga seotud asjaolude kohta ega anda hinnangut nende kinnitamiseks või ümberlükkamiseks esitatud tõenditele. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seadusest tuleneva teistsuguse regulatsiooni puudumise tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja tühise tehingu alusel saadud 100 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamisel makstud riigilõiv 7 000 krooni. Tõendeid õigusabikulude kandmise kohta ei ole hageja kohtule esitatud. Iko Nõmm kohtunik