Obsah (6)

§ 20§ 21§ 23§ 4§ 9§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-807 Hald

§-st 20 lg 1 igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 2 kohaselt planeeringut korraldav kohalik omavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektrooniliselt saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha nende ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab ka planeeringu avaliku arutelu aja ja koha. Planeeringu avaliku väljapaneku aja jooksul esitatud vastuväited ja ettepanekud koos kohaliku omavalitsuse seisukohtadega pannakse

§ 21lg 1 alusel avalikule arutelule.

Avalikule arutelule tuleb panna kõik esitatud vastuväited ja ettepanekud, sõltumata sellest, kas linnavalitsuse seisukoht ühe või teise ettepaneku rahuldamiseks oli toetav või mitte. Kohalik omavalitsus saab alles peale avalikku arutelu teha

§ 21lg 4 kohaselt planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

Põltsamaa Linnavalitsus on detailplaneeringusse vajalike paranduste ja täienduste sisseviimise otsustanud 13.06.2005 korraldusega nr 182. Korralduse lisas on kõik OÜ X X poolt esitatud vastuväited välja toodud, kuid planeeringu paranduse ja täienduse osas on märgitud - koostöös ettepaneku tegijaga määrata põhihoonele juurdeehitamiseks vajalik hoonestusala. Seega kaebaja teisi vastuväited planeeringus arvestatud ei ole. Põltsamaa Linnavalitsus on 13.06.2005 korraldust nr 182 vastu võttes ületanud pädevust, kuna Põltsamaa Linnavolikogu 16.06.2003 määrusega nr 38, millega delegeeriti Põltsamaa Linnavalitsusele ehitusseadusest ja planeerimisseadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine, ei ole

§-s 21 lg 4 ettenähtud ülesandeid linnavalitsusele delegeeritud. Seega sai planeeringus vajalike parandusi ja täiendusi teha 3 ainult linnavolikogu. Kuid detailplaneeringu toimikus ei ole volikogu otsuseid, millest nähtuks, milliseid huvitatud isikute ettepanekuid ja vastuväiteid otsustati detailplaneeringus arvestada, milliseid mitte või et volikogu oleks üldse planeeringusse tehtavaid täiendusi ja parandusi arutanud. Planeeringu kehtestamise otsuses puudub vastav motiveering. Puudub ka viide mõnele teisele haldusaktile või dokumendile, kus oleks toodud vastav põhjendus. Detailplaneeringu menetlemise käigus ei ole kaebuse esitaja ka ühestki kirjalikult esitatud vastuväitest loobunud (

§ 21

lg 6).

§ 21

lg 4 näeb ette, et sama seaduse § 23 lõigetes 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab kohalik omavalitsus planeeringu järelevalve teostajale.

§ 23

lg 2 p 1 sätestab, et detailplaneeringu üle ei teostata järelvalvet, kui kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Seega, kui planeeringu kehtestamisel ei ole kõikide kirjalikult esitatud vastuväidetega arvestatud, tuleb detailplaneering esitada järelevalve teostamiseks maavanemale.

§ 23

lg 2 ei näe ette, et teatud osade ehk mittemõistlike vastuväidete mitte arvestamise korral ei tuleks planeeringut enne selle kehtestamist järelevalve teostajale esitada. Antud juhul ei ole enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringut Jõgeva maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud.

§ 23

lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja

§-s 23 lg 3 p 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Detailplaneeringu menetlemisel ei ole järgitud planeerimisseaduses ettenähtud menetlemise korda, mis võis viia kaebuse esitaja õiguste rikkumisele.

§ 4

lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole viidatud ka ühelegi kaardile ehk plaanile, mis peaks kehtestatud detailplaneeringut kajastama. Kaart ei kajasta detailplaneeringu kehtestamise aja seisu. Kaardil on märgitud kuupäevaks 01.2005 ehk jaanuar

1. a. Samas on detailplaneeringu põhitoimikus ka samasugune kaart, miks kannab kuupäeva 02.2005 ja sama projekti staadiumi tähist. Seega jääb selgusetuks, milline kaart kuulub detailplaneeringu kehtestamise otsuse juurde ning milline on aluseks planeeringuala maakasutus- ja hoonestustingimustele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Põltsamaa Linnavolikogu taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu 13.12.2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jäetaks Põltsamaa Linnavolikogu 22.08.2005 otsus nr 136 tühistamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
2. Põltsamaa Linnavolikogu otsus ei ole motiveerimata. OÜ X X vastuväiteid on detailplaneeringu tegemisel arvestatud. Kuna planeerimismenetluse käigus said kõik kaebaja poolt tõstatatud sisulised küsimused lahenduse, siis puudus vajadus kajastada 22.08.2005 linnavolikogu otsuses eraldiseisvalt kaebaja poolt esitatud ettepanekute lahendamise käiku. Väljakujunenud praktika kohaselt koostatakse planeerimismenetluse käigus planeeringu kohta toimik, milles sisaldub kogu informatsioon planeerimise läbiviimise kohta. Ka antud juhul sisaldab detailplaneering tervikuna endas planeerijate poolt koostatud seletuskirja, jooniseid ning kõiki planeerimismenetluse käigus kogutud ja sellega seotud dokumente. Planeeringu dokumentide hulka kuuluvad ka OÜ X X poolt esitatud kirjad, avaliku arutelu protokollid, Põltsamaa Linnavalitsuse korraldused, millest nähtuvad avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmise või mittearvestamise põhjused. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused ja kaebuse esitaja seisukohtade arvestamise tulemused on tuletatavad vaidlustatud haldusaktile lisatud dokumentidest. 4 Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Kui tegemist on põhimõtteliste küsimustega kogu planeeringu seisukohalt, siis tuleks oluliste asjaolude väljatoomise nõude täitmist eeldada. Kui tegu ei ole aga põhimõtteliste küsimuste lahendamisega, siis ei ole haldusakti motiveeringu koormamine ebaoluliste detailidega otstarbekas, eriti juhul, kui need seisukohad on muudest dokumentidest tuletatavad. Seega ei too motiveeringu esitamise ebapiisavus haldusaktis vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist ning käesoleval juhul ei ole Põltsamaa Linnavolikogu otsuse tühistamine sel põhjusel õigustatud. Põltsamaa Linnavalitsuse korraldused 28.03.2005 nr 74 ja 13.06.2005 nr 182 käsitlevad planeerimismenetluse käigus tehtud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise tulemusi. Nimetatud korraldused edastati ka OÜ-le X X , kes neid haldusakte ei vaidlustanud.
3. Detailplaneeringu koostamise käigus on kõiki esitatud ettepanekuid analüüsitud ja ettepanekute mittearvestamist põhjendanud, millega on täidetud

tulenevad nõuded ettepanekutele vastamise osas. OÜ X X on planeeringu suhtes teinud kolm asjakohast ettepanekut. Ettepanekud olid: muuta maa sihtotstarve 100% ärimaaks; laiendada hoonestusala, ning jätta Kesk 4 ja Kesk 6 krundi vahele haljasala. OÜ X X poolt kirjalikult esitatud teised vastuväited ei ole käsitletavad vastuväidetena ega ettepanekutena, vaid järelepärimistena või planeeringuga lahendatavate küsimuste ringist väljuvate ettepanekutena. OÜ X X poolt esitatud ettepanek anda Kesk 4 kinnistu kasutusse naaberkinnistu arvelt 4, 25m suurune ala, on planeeringuga mittelahendatav küsimus, kuna see eeldab naaberkinnistute omanike vahelist kokkulepet. Detailplaneeringus on aktsepteeritud OÜ X X ettepanekut muuta Kesk 4 krundi sihtotstarve ärimaaks. Samuti on planeeringuga antud Kesk 4 kinnistule juurde ehitusala. Seisukoht on antud ka ettepanekule jätta Kesk 4 ja Kesk 6 kinnistute vahele haljasala. 3.

§ 21

lg 4 on valesti tõlgendatud ning ebaõigesti leitud, et linnavalitsusel puudus pädevus detailplaneeringu menetluse läbiviimisel.

§ 21

lg 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Seadus ei nõua, et vastavaid toiminguid tuleks teha just volikogul või viimase poolt antud volituse alusel linnavalitsusel. See, kes omavalitsusüksuse nimel vastavad toimingud sooritab, on linna või valla sisepädevuse küsimus. Põltsamaa Linnavolikogu 19.06.2000 määrusega nr 38 „Otsustusõiguse delegeerimine“ on volikogu delegeerinud seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamise Põltsamaa Linnavalitsusele, välja arvatud juhul, kui õigustloovast aktist ei tulene teisiti. Seega on kohalik omavalitsus ise otsustanud, et Põltsamaa Linnavalitsusel on pädevus otsustada kohaliku omavalitsuse kui terviku otsustuspädevusse kuuluvaid küsimusi. 4. Planeeringu edastamine Jõgeva maavanemale järelevalve teostamiseks

§ 23lg 2 p 1 kohaselt ei olnud vajalik.

Seadusest tulenev kohustus Jõgeva maavanemale planeeringu ja arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta informatsiooni esitamiseks puudus. Vastavalt

§-le 21 lg 4 koosmõjus §-ga 23 lg 2 p 1 ei teostata detailplaneeringu üle järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. 22.08.2005 otsusega nr 136 kehtestatud detailplaneering on kooskõlas Põltsamaa linna üldplaneeringuga ning kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega planeeringus ka arvestati. OÜ X X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1. Planeeringu kehtestamise otsuses puudub motiveering ja viide mõnele teisele haldusaktile või dokumendile, kus oleks vastav põhjendus antud. Haldusakt peab olema nii faktiliselt kui 5 õiguslikult selge ja üheselt mõistetav ning isik ei pea tema suhtes tehtud otsustuste motiveeringuid ise tuletama.
2. Põltsamaa Linnavalitsuse korralduses 28.03.2005 nr 74 ning 13.06.2005 nr 182 ei ole asjasse puutuvad, kuna detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamise regulatsioon planeerimisseaduses viitab, et isikul on õigus vaidlustada lõplik otsustus detailplaneeringu kehtestamise kohta ning nimetatud otsus peab olema ka kohtu poolt kontrollitav, mistõttu eelnev vaidlustamata jätmine ei muuda õiguslikku olukorda ega õigusta apellandi tegevusetust. Põltsamaa Linnavolikogu seisukoht vastuväidete kohta pidanuks selguma detailplaneeringu kehtestamise otsuses.
3. Planeerimismenetluse käigus ei lahendatud vastustaja vastuväiteid nõuetekohaselt. Apellandi väidet, et Kesk tn 6 kinnistu maakasutuse sihtotstarve ärimaana on kooskõlas linnaplaneerimise üldpõhimõtetega, ei kinnita mitte ükski linnavalitsuse korraldus, ega ka detailplaneeringu menetluse käigus teostatud toiming.
4. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse juurde kuuluvat kaarti, milline oleks aluseks planeeringu ala maakasutus- ja hoonestustingimustele, Põltsamaa linnavolikogu ei esitanud, mis on oluline menetlusnormide rikkumine detailplaneeringu menetluses.

§ 9

lg 6 sätestab nõude, et detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks planeeringu lahendusi illustreeriv joonis.

1. Põltsamaa Linnavolikogu on lisaks vormilistele menetlusvigadele jätnud ka põhjendamata, miks ei anta Kesk tn 4 kinnistule võimalust kasutada seda sihtotstarbena 100%-liselt ärimaana, võimaldada kolmekorruselise hoone kasutamist, samuti anda krundi hoonestussala taoliselt nagu vastustaja seda soovib, jätta kahe naaberkrundi vahele servituut. Kõik eelpool esitatud seisukohad on vajalikud vastustaja poolt temale kuuluva kinnistu ja sellel asuvate hoonete eesmärgipäraseks kasutamiseks.
2. Detailplaneeringus ei aktsepteeritud OÜ X X ettepanekut muuta Kesk tn 4 krundi sihtotstarve ärimaaks. Apellandi poolt esitatud väide, et nimetatud lahenduse kohaselt on võimalik 30% ulatuses kasutada maad elamumaana, kuid samas ei piira planeering selle kasutamisele võtmist täies ulatuses ka ärimaana, ei tugine seadusel.
3. Põltsamaa Linnavalitsusel puudus 13.06.2005 korralduse nr 182 vastu võtmiseks pädevus, kuna Põltsamaa Linnavolikogu ei ole

§-s 21 lg 4 ettenähtud ülesannete lahendamist linnavalitsusele delegeerinud. 8. Põltsamaa Linnavolikogu on seadust rikkudes jätnud detailplaneeringu järelevalve teostamiseks maavanemale saatmata.

§ 23

lg 2 ei näe ette, et mittemõistlike vastuväidete mittearvestamise korral ei tuleks planeeringut enne selle kehtestamist järelevalve teostajale esitada. Detailplaneeringu toimikus ei ole volikogu otsuseid, millest nähtuks huvitatud isikute ettepanekute ja vastuväitega arvestamine detailplaneeringus . RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata osas, millega tühistati Põltsamaa Linnavolikogu 22.08.2005 otsus nr 136 detailplaneeringu kehtestamises Kesk tn 4 asuva kinnistu ja selle naaberkinnistuga piirneva ala suhtes. Kuna ringkonnakohus nõustub nimetatud osas halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht nimetatud osas ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust, sh

vastavaid sätteid, ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. 6 Halduskohus on õigesti tõendeid kogumis hinnates leidnud, et vaidlustatud otsusest ei selgu, millistel motiividel on jäetud kaebaja poolt esitatud vastuväited detailplaneeringus arvestamata, kuna otsus ise ei sisalda motivatsiooni ega ka viidet dokumendile, kust seda motivatsiooni leida, mistõttu otsus on kaebaja ettepanekute käsitlemise osas motiveerimata. Õige on samuti halduskohtu seisukoht, et Põltsamaa Linnavalitsuse 28.03.2005 korralduse nr 74 ja 13.05.2005 korralduse nr 182 lisades toodud linnavalitsuse seisukohad kaebuse esitaja ettepanekute osas ei saa olla arvestatavad, kuivõrd linnavalitsus on andnud kõnesolevad korraldused oma pädevust ületades ning need ei sisalda ka huvitatud isiku vastuväite arvestamise või mittearvestamise osas lõplikku otsust. Apellandil puudub alus viidata sellele, et osade kaebuse esitaja ettepanekute arvestamine nähtub detailplaneeringu juures olevalt jooniselt, sest tulenevalt

§-dest 2 ja 9 peab vastavate ettepanekute arvestamine nähtuma eelkõige planeeringu tekstiosast. Käesoleval juhul ei nähtu kehtestatud detailplaneeringu tekstiosast ega ka seda planeeringut kinnitavast volikogu otsusest, et kaebaja ettepanekutega oleks arvestatud. Apellant on esitanud ringkonnakohtule alternatiivse taotluse, et juhul kui kohus ei pea võimalikuks apellatsioonkaebust tervikuna rahuldada, siis muudetaks halduskohtu otsust selliselt, et vaidlustatud linnavolikogu otsus nr 136 tühistatakse üksnes detailplaneeringu kehtestamises Kesk tn 4 kinnistu suhtes. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nimetatud taotlus on põhjendatud. Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p 1 võib halduskohus tühistada õigusvastase haldusakti ka üksnes osaliselt, samuti näeb

§ 27ette, et detailplaneering võib kehtida ka osaliselt.

Kuna käesoleval juhul on vaide all üksnes Kesk tn 4 kinnistu ja sellega vahetult piirneva ala planeeringu õigsus, oleks ebamõistlik tunnistada kehtestatud detailplaneering, mis hõlmab oluliselt suuremat planeerimisala, kehtetuks tervikuna. Kuna apellatsioonkaebus jääb suuremas osas rahuldamata, siis puudub alus muuta halduskohtu otsust kohtukulude jaotamise osas ning apellandi kanda tuleb ka jätta HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 7 Egon Konsand