) §-le 20 lg 2 osaühingu registreerimist käibemaksukohustuslasena alates 01.11.2005, märkides oma peamise tegevusalana kommunaalteenuste vahenduse ja maja haldamise aadressil Võru X 26. Maksuhalduri hinnangul ei käsitleta ettevõtlusena
mõistes korteriühistu kui mittetulundusühistu eesmärgilist tegevust, milleks on vastavalt Korteriühistu seaduse (edaspidi KÜS) §-le 2 korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majapidamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ X 26 palus halduskohtule esitatud kaebuses eeltoodud otsuse tühistada ning kohustada maksuhaldurit avaldust käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt ei mõjuta asjaolu, et tegemist on mittetulundusühinguga, kuidagi käibemaksukohustuslaseks olemist.
-st ei tulene, et mittetulundusühingute põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus ei oleks ettevõtlus. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole piisavalt analüüsinud kaebaja toiminguid. Antud juhul on tegemist vahendusteenusega: korteriühistu liikmed on oma eluruumid välja rentinud juriidilistele isikutele ja korteriühistu osutab teenuseid otse rentnikele, seega on korteriühistu ettevõtlusega tegeleja ja saab olla käibemaksukohustuslane. Kui maksuhaldur ei registreeri kaebajat käibemaksukohustuslaseks, ei ole kaebajal õigust maha arvata sisendkäibemaksu. Kaebaja on pöördunud ka vaidemenetluse korras maksu- ja tolliameti poole, kuid 17.01.2006 vaideotsusega nr 6-1/20 jäeti vaie rahuldamata. 2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuni 31.12.2005 kehtinud
lg 4 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Kaebaja tegevus on KÜS kohaselt käsitletav kui korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine (hooldamine, remont) ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, mida ei saa lugeda ettevõtluseks. Vastustaja seisukohalt on täidetud ka uurimispõhimõte, kuna enne otsustuse tegemist on täiendavalt kogunud materjale ja uuritud dokumente. Dokumente uurides jäi maksuhaldur seisukohale, et kaebaja tegevusest ei teki maksustatavat käivet. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 05.05.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on maksuhaldur piisavalt uurinud kaebaja majandustegevust, selgitades asjaolu, kas kaebaja registreerimine maksukohustuslaseks on põhjendatud või mitte. Asjaolu, et taotlus on lahendatud kaebaja kahjuks, ei ole uurimispõhimõtte rikkumine. Vaidluse ajal kehtinud
lg 4 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud redaktsiooni – nimetatud sätte lg 41 kohaselt jätab maksuhaldur isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Seega on oluline välja selgitada, kas kaebaja majandustegevust saab käsitleda ettevõtlusena, mille tulemusena käibemaksuseaduse mõttes võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust.
lg 2 kohaselt loetakse ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. KÜ X 26 on mittetulundusühing, mis on Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 1 kohaselt isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu 2 tulu saamine. Antud juhul on mittetulundusühingu liikmeteks füüsilised isikud, korteriomanikud, kellel on tsiviilõiguslik suhe juriidiliste isikutega – korteriomanikud on oma eluruumid välja rentinud äriühingutele, v.a üks korteriomanik. Kohus leidis, et maksuhaldur on õigesti jätnud kaebaja maksukohustuslaseks registreerimise avalduse rahuldamata. KÜ X 26 juhatuse liige on andnud seletuse, et ühistu tegevus seisneb kommunaalteenuste vahenduses korteriühistu liikmetele ja maja haldamises Võrus X
Kõik need väited ja asjaolud, millele kohus on tuginenud otsuse tegemisel, ei ole asjakohased.
-st ei tulene, et mittetulundusühingute põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus ei oleks ettevõtlus. Ettevõtlus
tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus ja kasumi taotlemine ei ole oluline. Määrava tähendusega on see, et tegevus on suunatud kaupade võõrandamisele ja teenuste osutamisele, kusjuures kauba või teenuste saajaks peab olema teine isik. Nimetatud põhimõte tuleneb ka EL Kuuendast Direktiivist, mille kohaselt 3 maksukohustuslane on iga isik, kes iseseisvalt tegeleb majandustegevusega sõltumata asukohast ja tegevusest ning sõltumata selle tegevuse eesmärgist või tulemusest. Asjas puudub vaidlus selles, et äriühingud on lepingulises suhtes otse korteriühistuga. Seega korteriühistu ei tegutse tavapäraselt eluruumide majandajana, vaid üürib pinda ja vahendab teenuseid käibemaksukohustuslastest äriühingutele ning on mõistlik, kui mõlemad pooled saavad teha käibemaksuarvestust. Vaideotsuses on leitud, et kaupade ja teenuste võõrandamise ahelais on korteriühistu omanikering käesoleval juhul lõpptarbijaks, s.o isikuks, kes kannab tegelikult kaupade ja teenuste ostmisel maksukoormust ja seetõttu on maksuhaldur leidnud, et korteri omanikud saavad remonditeenuse sisuliselt sisendkäibemaksu summa võrra odavamalt. Samal ajal aga peavad käibemaksukohustuslaseks mitteolevad ühistu liikmed tasuma ühistu kaudu remondi eest käibemaksusumma võrra rohkem. Nimetatu ei ole korrektne ja maksuhaldur ei ole asja käsitlenud sisuliselt. Korteriühistu esindaja on selgitanud, et tegemist on äripindadega, millest tulenevalt tasud makstakse rentnike poolt korteriühistule, rentnikud on äriühingud ja ise ka käibemaksukohustuslaseks. Olemas on õigussuhe korteriühistu ja käibemaksukohustuslaseks olevate äriühingutega, kes kasutavad ühistu hallatavas majas äriruume ja tasuvad selle eest korteriühistule. Korteriühistu ise soetab kaupu ja teenuseid käibemaksukohustuslastelt. Kui müüjal on käibemaksukohustus, aga ostjal ei lubata sisendkäibemaksu maha arvata, siis tekib kumuleerumine ja ettevõtjat (antud juhul korteriühistut) koormatakse seadusevastaselt käibemaksuga. Korteriühistu ei ole selles ahelas lõpptarbijaks ning tarbija maksuga koormatakse antud juhul ebamõistlikult korteriühistut. Omandivorm (KÜ) ei oma antud kontekstis tähendust. Kasumi taotlemise fakt ei ole asjas arvestatav ja käibena käsitleb käibemaksuseadus muuhulgas ka 0% määraga maksustamist. 5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on nii maksuhaldur kui ka kohus järginud uurimisprintsiipi ning kohaldanud nii
KÜ X 26 juhatuse liikme poolt maksuhaldurile 28.10.2005 antud seletusest saab teha ühese järelduse, et kaebaja loeb korteriühistu ettevõtluseks maja haldamist (palga maksmist juhatuse liikmele, koristajale, raamatupidamisfirmale) ja kommunaalteenuste vahendamist korteriühistu liikmetele. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-62-00 leidnud, et „käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega luuakse uusi kaupu ja teenuseid, mille võõrandamisel tuleb tootjal tasuda käibemaksu. Sellest maksusummast on õigus maha arvata uute kaupade ja teenuste loomiseks soetatud kaupade ja teenuste hinnas sisalduv käibemaksusumma, sest tootmiseks kaupade ja teenuste soetamine ei ole tarbimine. /.../
p 1 järgi on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine. Riigikohus märgib, et töötamine töölepingu alusel ja avalik teenistus ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus ei ole ettevõtlus. /.../ Põhimõtteliselt ei saa lubada olukorda, kus nõutakse „ettevõtluseks“ soetatud kaupade ja teenuste hinnas sisalduva käibemaksusumma tagastamist või mahaarvamist, „ettevõtluses“ aga ei toimugi uute kaupade ja teenuste võõrandamist või ei tasuta võõrandamisel nende väärtuselt käibemaksu. Selline olukord oleks vastuolus käibemaksu fiskaalse eesmärgiga. Lisaks märgib Riigikohus, et maksustamise seisukohalt ei ole oluline, kas selline „ettevõtlus“ toimub era- või avalikes huvides ja kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte. Asjaolu, et KÜ X 26 füüsilisest isikutest liikmed on oma korterid välja rentinud käibemaksukohustuslastest äriühingutele, kes kolmepoolse lepingu alusel tasuvad elektri, 4 soojuse, prügiveo ja vee ning kanalisatsiooni eest otse KÜ X 26 arvele, ei anna alust selle tegevuse käsitlemiseks ettevõtlusena
Sellest tegevusest ei teki maksustatavat käivet. Kuna korteriühistu täidab põhikirjas sätestatud ülesandeid, siis ei ole see käsitletav ettevõtlusena. Ettevõtluse määratlemisel ei oma küll välistavat tähendust asjaolu, et korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühinguga, kuid korteriühistu ühist majandustegevust ei saa lugeda ettevõtluseks, sest korteriühistu ei tooda oma tegevuses võõrandamiseks uusi kaupu ega osuta teenuseid, mille väärtuselt tuleb tasuda käibemaksu. Kohus on õigesti leidnud, et see, et kommunaalmakseid tasub rendilevõtja, mitte korteriomanik, põhimõtteliselt ei muuda asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. mai 2006 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-e 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Vaidluse ajal kehtinud
lg 4 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud redaktsiooni – nimetatud sätte lg 41 kohaselt jätab maksuhaldur isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Seega on oluline välja selgitada, kas kaebaja majandustegevust saab käsitleda ettevõtlusena, mille tulemusena käibemaksuseaduse mõttes võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust.
lg 2 kohaselt loetakse ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Asjaolu, et KÜ X 26 füüsilistest isikutest liikmed on oma korterid välja rentinud käibemaksukohustuslastest äriühingutele, kes kolmepoolse lepingu alusel tasuvad elektri, soojuse, prügiveo ja vee ning kanalisatsiooni eest otse KÜ X 26 arvele, ei anna alust selle tegevuse käsitlemiseks ettevõtlusena
Seega on alusetu apellandi väide, et äriühingud on otse lepingulistes suhetes korteriühistuga ja see annaks alusel teha ühistul käibemaksuarvestust. Korteriühistu ühist majandustegevust ei saa lugeda ettevõtluseks, sest korteriühistu ei tooda oma tegevuses uusi kaupu ega osuta teenuseid, mille väärtuselt tuleb tasuda käibemaksu. KÜS § 2 lg 1 mõistes on korteriühistu korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ka Riigikohus on lahendis 3-3-1-62-00 asunud seisukohale, et mittetulundusühingute põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks suunatud tegevus ei ole käsitletav ettevõtlusena. Korteriühistu ei tooda oma tegevuses võõrandamiseks uusi kaupu ega osuta teenuseid, mille väärtuselt tuleb tasuda käibemaksu. Seega on korteriühistu kaupade ja teenuste võõrandamise 5 ahelas selles osas lõpptarbija, s. o isik, kes kannab tegelikult kaupade ja teenuste ostmisel maksukoormust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.