Obsah (4)

§ 8§ 30§ 2§ 3

3-05-1040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1040 Hal

) § 8 lg 3 p 8, et üldplaneering määrab teede, tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldised põhimõtted.

§ 8

lg 8 sätestab, et üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Tartu Linnavolikogu kehtestas 06.10.2005 määrusega nr 125 Tartu linna üldplaneeringu, mis ei puuduta X 2 kinnistut. Üldplaneeringus on seoses X tänava rajamisega kirjas vaid üldised sätted ja viited. Seega üldplaneeringus tehtud viide X tänava rajamisega seoses detailplaneeringu koostamise kohta ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi, sest hetkel veel olematu detailplaneering või sellise detailplaneeringu koostamise soov ei saa rikkuda kellegi õigusi ega piirata vabadusi. Vaidlustatud üldplaneeringu p 8.2.

1. tabelis nr 2 on X tänav nii lõigus Narva mnt – Roosi kui ka lõigus Roosi-Sõpruse pst ette nähtud jaotustänavana. Sama punkti tabelis 3 on ette nähtud magistraaltänavate ja nendel paiknevate objektide ehitamise vajadus ning selles on ära märgitud ka X tänav lõigus Kivi tänav – Narva maantee. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisel 06.10.2005 võeti arvesse kaebuse esitaja poolt üldplaneeringu avalikul arutelul ja menetlemise käigus tehtud ettepanekud ning jäeti üldplaneeringust välja X tänava väljaehitamisega seonduv. Kuigi vahepael oli planeeringus ette nähtud X tänava läbimurre, muudeti üldplaneeringut selle menetlemise ajal ja X 2 kinnistut puudutav osa jäeti üldplaneeringust välja, millest teatati ka K.K. . Linna üldplaneeringus sätestati, et mööda X a tänavat ei tohi hakata toimuma linnadevahelist transiitliiklust, millist põhimõtet peab arvestama edasises planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Seega vastab vaidlustatud haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele, on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED K.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2006 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
3. Ei ole kohtuotsuses kajastatud apellandi nõuet Laia tn silla osas, mis on oluline kohtumenetluse normide rikkumine.
4. On ebaõige väide, et üldplaneeringu seletuskiri ei kajasta X tänava ehitust. Samuti on jäetud kaardimaterjali ja seletuskirja vastuoludele kohtuotsuses hinnang andmata. Kaardimaterjal ei kajasta X tn pikenduse rajamist, kuid seletuskirja tabelis nr 3 (magistraaltänavate rajamise vajadus) on nimetatud ka X tn (Kivi tn - Narva mnt. lõigus).
5. On ebaõige väide, et üldplaneering ei puuduta X 2 kinnistut. Üldplaneeringu seletuskiri tõendab X tn pikenduse rajamise vajadust magistraaltänavana (kuigi kaart nr 8 seda eitab). Põhi- ja jaotustänavate rajamisel kehtivad kindlad tänavapöörde normid, mistõttu ei ole võimalik X tn pikendust rajada nii, et see ei mõjutaks X 2 kinnistul asuvat elamut.
6. Ei ole tähelepanu pööratud apellandi poolt osundatud asjaolule, et üldplaneeringu kehtestamisel oli eelnõu tabelis 2 nr 34 all perspektiivse tänavalõigu (Roosi tn ja Narva mnt vahel) X useks märgitud 290 m. Volikogu ei teinud selles üldplaneeringu kehtestamisel muudatust ja nimetatud arv parandati 300-ks alles pärast üldplaneeringu kehtestamist.
7. On asjakohatu väide, et detailplaneeringu koostamise soov ei saa rikkuda kellegi õigusi. Asjaolu, kas otsus X tn pikenduse rajamise osas tehakse üldplaneeringuga (sel juhul ei ole seda võimalik detailplaneeringu etapis vaidlustada) või otsustatakse asi detailplaneeringu käigus (põhjendades siis ka X tn pikenduse rajamise avalikke huvisid, mida siiani tehtud ei ole), omab erinevat tähendust. Kohtuotsusest ei selgu, millise tähendusega on üldplaneering X tn pikenduse suhtes.
8. On kaevatav haldusakt kaalutlusvigadega. Linnavolinikele väljajagatud eelnõu lisas puudusid Laia tn silla osas apellandi vastuväited ja maavanema seisukoht, X tn osas aga oli esitatud eksitav väide, et vaidlustajad ei ole välja pakkunud alternatiivseid lahendeid.
9. Kuna maavalitsuses kuulati apellandi argumendid ära X tn pikenduse osas alles üldplaneeringu kehtestamise järel, on rikutud apellandi õigusi tulenevalt

§-st 23 lg 3 p 4. Tartu Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on õigesti leitud, et 06.10.2005 kehtestatud üldplaneeringus tehtud viide X tänava rajamisega seoses detailplaneeringu koostamise kohta ei riku apellandi õigusi ega piira tema vabadusi, sest hetkel veel olematu detailplaneering või sellise detailplaneeringu koostamise soov ei saa rikkuda kellegi õigusi ega piirata vabadusi. Vaidlustatud üldplaneering ei näe ette X tänava ehitamist Roosi tänava ja Narva mnt lõigus, seega ei saa kõne alla tulla ka

§ 30rakendamine.

Üldplaneeringu seletuskirja tabelis 8.2 ja 8.2.1 ei ole märgitud, et X a tänavat lõigus Roosi-Narva mnt hakatakse ehitama, on märgitud, et see lõik jääb jaotustänavaks ning vajab ümberehitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. 3 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:

1. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 28.03.2006 otsuse vaidlustamiseks ning halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega ei saa vaidlustada samas asjas tehtud muid lahendeid (Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2006 määrust, millega lahendati K.K. määruskaebust halduskohtu 13.03.2006 määrusele), siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta need apellandi väited, mis puudutavad ringkonnakohtu 05.04.2006 määruse sisu.
2. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vaidlustatud Tartu linna üldplaneeringust on välja jäetud X 2 kinnistut puudutav osa (X tänava läbimurre), siis puudub alus selles osas vaidlustatud korralduse tühistamiseks seoses sellega, et ei ole tõendamist leidnud K.K. kui X 2 elaniku subjektiivsete õiguste rikkumine. Asja materjalidest ja kaebaja enda ning ka vastustaja selgitustest nähtuvalt ei sisalda vaidlustatud korralduse lisaks olev üldplaneeringu kaart nr 8 võrreldes varasemaga enam X tänava läbimurde teostamist üldplaneeringu alusel, s. o X tänava pikendust Kivi tn. - Narva mnt. lõigus ei ole loetud üldplaneeringu alusel ehitamisele kuuluvaks teelõiguks ning kaardi kohaselt ei loeta eelnimetatud tänavaid ka perspektiivseteks põhi- või jaotustänavateks. See, et kehtestatud üldplaneering ei puuduta X 2 kinnistut, s. o üldplaneeringu alusel sinna X tänava läbimurret ei ehitata, on tuvastatud ka Tartu Halduskohtu 31.10.2005 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-
3. Kuna üldplaneeringu alusel ei ole ette nähtud teostada X 2 kinnistuga seotud X tänava läbimurret ega X tänava ümberehitust, siis ei riku apellandi õigusi ka see, et üldplaneeringu seletuskirja on sisse jäetud p-d 8.2 ja 8.2.1, milledes X tänav on kvalifitseeritud perspektiivse jaotustänavana. See, et seletuskirjas on X tänav Narva mnt. – Roosi ja Roosi – Sõpruse pst. lõigus loetud perspektiivseks jaotustänavaks ja peetud vajalikuks nende ümberehitamist ei riku veel kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna üldplaneeringust ei nähtu, et nende p-de alusel asutaksegi X tänava läbimurret ehitama. Eeltoodu tõttu ei ole ka asjakohased apellandi viited

§-le 30 ja nõue, et käesoleva asja menetlemise käigus peaks kohus andma tulenevalt konkreetsetest asjaoludest ka selle sätte tõlgenduse. Arvestades

§-des 2 p 3 ja 8 lg 3 märgitud üldplaneeringu eesmärke, milliseks muuhulgas on ka teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuvälja asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ning mis ongi kirjas ka üldplaneeringu seletuskirja p-des 8.1-8.5.1, on halduskohus sisuliselt õigesti leidnud, et selliste üldiste põhimõtete määratlemine üldplaneeringus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja ei ole ka vastuolus seadusega. Halduskohus on samuti põhjendatult leidnud, et kuna üldplaneering näeb ette X tänava läbimurde rajamisega seoses detailplaneeringu koostamise ja sellise detailplaneeringu koostamise soov või võimalus iseenesest ei saa veel rikkuda kellegi subjektiivseid õigusi, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata.

1. Kuna vaidlustatud on Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrust nr 125, millega kehtestati linna üldplaneering sellisena, nagu see tuleneb vaidlustatud määruse lisadest, siis ei ole asjakohased apellandi viited üldplaneeringu kehtestamise määruse eelnõule 29.09.
3. Iseenesest on õige apellandi väide, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses võtnud seisukohta selle taotluse osas, millega kaebaja nõudis üldplaneeringu tühistamist osas, millest on võimalik välja lugeda Vabaduse silla (Laia tänava silla) rajamise võimalus ilma selle lähiala liiklust käsitleva detailplaneeringu koostamiseta. Samas ei anna see veel alust halduskohtu otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks ja asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasisaatmiseks, kuna tegemist ei ole HKMS §-st 45 lg 1 tuleneva rikkumisega ega ka sama paragrahvi lõikest 2 tuleneva rikkumisega, mida ei oleks apellatsioonimenetluses 4 võimalik kõrvaldada. Tulenevalt uurimisprintsiibist saab ringkonnakohus ise sellise vea kõrvaldada ja hinnata, kas kaebaja selline taotlus on põhjendatud või mitte. Ringkonnakohus leiab, et viidatud kaebaja põhjenduse alusel ei ole alust vaidlustatud määrusega kehtestatud üldplaneeringut tühistada.

§ 2

p 3 järgi on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Selle, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, määratleb

§ 3lg 2.

Üldplaneeringus käsitletavate küsimuste täpsema loetelu ja sisu sätestavad

§ 8lg 3 ning lg 8.

Lähtudes vaidlustatud detailplaneeringu ja selle seletuskirja (mis on tervikuna kättesaadav Tartu Linnavalitsuse koduleheküljel) sisust, leiab ringkonnakohus, et detailplaneering vastab eelnimetatud seadusesätete nõuetele ja selle tühistamiseks puudub alus. Lisaks sellele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

§ 8

lg 7 järgi on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringu koostamisele üksnes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel (

§ 3

lg 2) ning kui tegemist on alaga väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, siis on üldplaneering aluseks maakorralduse tegemiseks ja projekteerimistingimuste väljaandmiseks. Tulenevalt

§-st 9 lg 11 võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, millele sama seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Seega nähtub ka eeltoodud sätetest, et puudub alus Tartu linna üldplaneeringu tühistamiseks kaebaja poolt toodud põhjendusel. Kuna ka ülejäänud apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, siis tuleb esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata. Arvestades eeltoodut ja HKMS § 92 lg 1, jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk