§-is 11 lg 1 sätestatud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta ettevõtte poolt enammakstud käibemaksu summades 2 322 000 krooni ja 3 232 254 krooni, mida kaebaja on deklareerinud 1999 kahes erinevas käibemaksudeklaratsioonis. Kaebajale on arusaamatu, miks maksuhaldur ei arvesta enammakseid, kuigi möönab, et maksuhaldur on peatanud nende rahaliste vahendite tagasimakse, kuid ei ole peatatud tasaarvestamist.
§-is 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusummad. Maksuhaldur on õigesti juhindunud
§-idest 128 ja 129 ning määranud tasumiseks maksuvõla, mistõttu on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ning haldusakti tühistamiseks puudub alus. Tulenevalt
§-ist 115 lg 1 on maksukohustuslane, kes ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud korras, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt ka intressi. 25.11.2005 kirjaga nr 13-4/26393 on andnud maksuhaldur OÜ-le X X selgituse maksuvõla tasumise korraldusele 04.11.2005 nr 13-2.1/12603. Vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on maksuhaldur lähtunud
§-dest 128 lg 1 ja 129 lg 1 ja lg 3. Tulenevalt
§-ist 128 lg 1 on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla ning maksuvõla sundtäitmine toimub täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt
§-ist 129 lg 1 ja 3 on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda 10 päeva jooksul maksuvõlg arvates korralduse saamise päevast ning maksuhalduril on õigus märkida hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur andnud korralduse X X OÜ-le kohustusega tasuda maksuvõlg kogusummas 2 705 479 maksuhalduri pangakontole 10 päeva jooksul arvates 2 korralduse kättesaamisest ning märgitud on ka kohustuse täitmata jätmise korral sundtäitmise algatamine. Vaidemenetluse käigus on Maksu- ja Tolliamet 06.01.2006 vaideotsusega nr 6-1/10 jätnud vaide rahuldamata, kuid on lisanud korraldusele lause: „Käesolevas korralduses väljatoodud maksuvõlg on tekkinud ajavahemikul 17.02.2005 - 04.11.2005“. Maksuhaldur ei ole andnud välja maksusumma määramise suhtes tehtavat maksuotsust tulenevalt
§-ist 95, mille kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas on tasumisele määratud maksusumma määratud. Korralduses äranäidatud summad tulenevad X X OÜ enda poolt deklaratsioonides esitatud summadest, seetõttu maksukohustuslasel peab endal olema ülevaade tasumisele kuuluvatest summadest.
Kui maksuhaldur seda ei teeks, muutuks maksukohustuse täitmine vabatahtlikuks. Juhul, kui kuulutatakse välja maksukohustuslase pankrot ja maksuhaldur täitetoiminguid läbi ei vii, siis maksuvõlgade rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.
kohaselt võib maksuhaldur anda korralduse maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise algatamise hoiatusega. Asja materjalide kohaselt on Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 peatatud AS X X il käibemaksu enammakse summas 3 232 254 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise lõpetamise määruse tegemiseni. Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud AS X X poolt 22.07.2002 esitatud käibemaksu enammakse tagastamine summas 2 322 000 krooni, kuna selle enammakse aluseks olevate tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Enammakse tagastamine on peatatud kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Kuna käesoleva ajani ei ole kriminaalasjades lõpliku lahendini jõutud, ei ole põhjendatud nimetatud summade enammaksete kajastamine X X OÜ kontol ning puudub alus nende summade ulatuses käibemaksuvõla vähendamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. X X OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2006 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 04.11.2005 korraldus nr 13-2.1/12603. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et kaevatav haldusakt on sisuliselt ja formaalselt õiguspärane. Kaevatav haldusakt ei vasta
§-ile 46, on mitmeti mõistetav ja ebaselge.
lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud.
lg 3 p 5 sätestab, et lõikes 2 nimetatud haldusaktis peab sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Korraldus maksuvõla tasumiseks paneb adressaadile kohustusi - kohustus tasuda maksuvõlg märgitud kuupäevaks. Sellest tuleneb ka nõue, et tasumise korraldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav määral, mis tagab põhiseaduse §-is 15 sätestatud kaebeõiguse teostamise võimaluse. Kaevatavast korraldusest ei nähtu, kas tegemist on nõudega tasuda X X OÜ maksuvõlg tervikuna või osaliselt. Maksuhaldur on oma väidete kohaselt kaevatavas korralduses nõudnud vaid osa maksuvõla tasumist kogu maksuvõlast. Juhul, kui maksuhaldur millegipärast otsustab sisse nõuda osa maksuvõlga ja jätta sisse nõudmata enamiku maksuvõlast, peab ta seda korralduses selgitama ja põhjendama, vastasel juhul jääb korraldus arusaamatuks ega ole kooskõlas
nõuetega; 2) ei ole arvestatud, et korraldus on vastuolus
§-iga 119 lg 2.
lg 2 kohaselt intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne 3 maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Puudub vaidlus, et maksumaksja poolt on esitatud kaks tagastusnõuet. Esitatud tagastamisnõue tähendab tagastamisele kuuluvat maksusummat
Järelikult on intress osas, mille suhtes on esitatud tagastusnõue, arvestatud ebaõigesti. Maksuhaldur on vastuolus osutatud sättega nõudnud maksumaksjalt ebaõiges ulatuses ülemäära suure intressi tasumist; 3) ei ole arvesse võetud, et korraldus on vastuolus
§-iga 128 lg 5. Vaadeldava sätte kohaselt maksuhaldur nõuab esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Arvestades, et vaidlustatud korralduse kohaselt nõuab maksuhaldur maksuvõlga vaid osaliselt, peaks ta sisse nõudma vaid põhisummat, kuid mitte intressi; 4) ei ole tähelepanu pööratud, et korraldus on ebaõige ja ebaproportsionaalne ka põhjusel, et tagastamise peatamine kui ajutise iseloomuga toiming ei saa isiku õigusi riivata ebamõistlikult pika aja vältel. Vaidlustatud korralduse andmise ajaks oli esimese maksusumma tagastamise peatamisest möödunud ligikaudu kuus ja pool aastat. Nii pikk aeg on enam kui piisav, et ka kõige keerulisemas kriminaalasjas vähemalt võtta seisukoht, kas kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele või suunata kriminaalasi kohtulikuks arutamiseks. Juhul kui kriminaalmenetlust siiski mõistliku aja jooksul lõpule ei viida ega suudeta isegi otsustada selle kohtualluvusse suunamist, ei saa maksuhaldur lõpmatuseni viidata kriminaalmenetlusele kui maksusumma tagastamist või tasaarvestamist takistavale asjaolule. Teistsugune seisukoht oleks vastuolus põhiseaduse §-ist 11 ja
§-ist 10 lg 3 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Pärast mõistliku aja möödumist, milleks kindlasti on oluliselt lühem periood kui 6,5 aastat, peab maksuhaldur ise, ootamata selleks eraldi uut taotlust maksumaksjalt, tagastamise peatamise lõpetama. Seetõttu ei saa maksuhaldur oma 04.11.2005 maksuvõla sissenõudmise korralduses 1999 tagastusnõuet ignoreerida.
§-iga 119 lg 2. Nimetud sätte kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele
, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga.
lg 2 kohaselt kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt maksukohustuslasele intressi. Enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse
lg 4 p 2 kohaselt maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus (antud juhul kriminaalmenetlus) ja selgub, et enammakse tagastamise peatamine oli alusetu. Vastavalt
lg 1 kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
§-is 119 lg 2 sätestatu tähendab sisuliselt maksukohustuslasele tagastamisele kuuluvalt enammakselt arvestatava intressi ja maksukohustuslase maksuvõlalt arvestatava intressi tasaarvestust maksuvõlalt ei arvestata intressi seetõttu, et maksuhalduril on võimalik tasaarvestada maksuvõlg ja enammakse, kui maksukohustuslane esitab enammakse tagastamiseks taotluse. Enammakse, mille tagastamine on
lg 1 alusel peatatud, ei vasta
lg 2 nõuetele, st maksuhaldur ei arvesta enammakselt, mille tagastamine on peatatud, maksukohustuslase kasuks jooksvalt intressi. Seega ei ole enne kriminaalmenetluse lõppemist põhjendatud apellandi kasuks intressi arvestamine; 4) ei ole põhjendatud väide, et korraldus on vastuolus
§-iga 128 lg 5.
lg 1 alusel on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Nimetatud korralduses märgitakse muuhulgas hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt (
Juhul kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt
alusel määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (
lg 1).
lõikes 5 näidatud järjekord puudutab üksnes sundtäitmist, mitte
lg 1 alusel antud maksuvõla tasumise korraldust; 5) on
§-is 107 lg 1 sätestatud tagastusnõude peatamine seotud kriminaal- või väärteomenetluse toimumisajaga, seega on seadusandja eeldanud, et peatamine võib toimuda pikaajaliselt. On kohatud väited kriminaalasja tahtliku venitamise kohta riigi poolt, eesmärgiga maksusummat mitte tagastada. Ka juhul, kui kriminaalmenetluse lõppemise tõttu enammakse tagastamise peatamine lõpeb ja selgub, et peatamine oli ebaõige, ei ole antud juhul tagastamine võimalik apellandi maksuvõla suurust arvestades (05.06.2006 seisuga on apellandi tähtajaks tasumata maksusumma 11 724 082 krooni); toimuda saab üksnes maksuvõla vähenemine enammakse arvel; 6) tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et enammaksed, mille arvestamist maksukohustuse kindlakstegemisel X X OÜ taotleb, on maksukohustuslase poolt deklareeritud ajavahemikul, mille kohta on maksuhaldur teinud 17.02.2005 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/
§-ile 46, on mitmeti mõistetav ja ebaselge. Vastavalt
§-ile 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt peavad muuhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud korraldus piisavalt selge ja põhjendatud ning ei ole olnud takistatud kaebaja poolt tema kaebeõiguse teostamine. Vaidlustatud korralduses sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksu- ja Tolliamet muutis 06.01.2006 vaideotsusega (tl 6 – 8) Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 04.11.2005 korraldust, lisades sellesse järgneva lause: „Käesolevas korralduses väljatoodud maksuvõlg on tekkinud ajavahemikul 17.02.2005 - 04.11.2005“. Seega nähtub vaidlustatud korraldusest, millise perioodi eest tekkinud maksuvõla tasumist maksuhaldur nõuab ja apellandi vastupidine väide on ebaõige. Samuti on maksuhaldur 25.11.2005 kirjas (tl 29 – 30) selgitanud apellandile 04.11.2005 korraldust nr 13-2.1/12603, märkides muuhulgas, et 04.11.2005 korralduses on kajastatud 17.02.2005 - 04.11.2005 maksukohustuslasele lisandunud võlg, mis 17.02.2005 korralduses ei sisaldu. Samuti on antud ülevaade 17.02.2005 korraldusega ja 04.11.2005 korraldusega sissenõutavatest maksusummadest ja X X OÜ maksuvõlgadest (seisuga 04.11.2005) kokku. Ebaõige on apellandi väide, et korraldus on vastuolus
§-iga 119 lg 2. Vastavalt
§-ile 119 lg 2 ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga.
§-is 119 lg 2 sätestatu tähendab sisuliselt maksukohustuslasele tagastamisele kuuluvalt enammakselt arvestatava intressi ja maksukohustuslase maksuvõlalt arvestatava intressi tasaarvestust, s. o maksuvõlalt ei arvestata intressi seetõttu, et maksuhalduril on võimalik tasaarvestada maksuvõlg ja enammakse, kui maksukohustuslane esitab enammakse tagastamiseks taotluse. Õige on maksuhalduri väide, et enammakse, mille tagastamine on
lg 1 alusel peatatud, ei vasta
t maksuhaldur ei arvesta enammakselt, mille tagastamine on peatatud, maksukohustuslase kasuks jooksvalt intressi. Enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse
lg 4 p 2 kohaselt maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus ja selgub, et enammakse tagastamise peatamine oli alusetu. Asja materjalide kohaselt on Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 3 232 254 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni ja Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 2 322 000 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Seega on 6 enammaksete tagastamine
lg 1 alusel peatatud ning on ebaõige apellandi väide, et esitatud tagastamisnõue tähendab tagastamisele kuuluvat maksusummat
lg 2 tähenduses intress on osas, mille suhtes on esitatud tagastusnõue, arvestatud ebaõigesti. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus
§-iga 128 lg 5 ning apellatsioonkaebus ei kuulu ka selles osas rahuldamisele. Vastavalt
§-ile 128 lg 5 nõuab maksuhaldur esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Lähtuvalt
pealkirjast, reguleerib viidatud säte sundtäitmist ning
§-is 128 lg 5 sätestatud järjekord puudutab üksnes sundtäitmist. Vaidlustatud korraldus on tehtud muuhulgas
Vastavalt
§-ile 129 lg 1 on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Nimetatud korralduses märgitakse muuhulgas hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt (
Juhul kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt
alusel määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (
Alusetu on apellandi väide, et vaidlustatud korraldus on ebaõige ja ebaproportsionaalne ka põhjusel, et kuna esimese maksusumma tagastamise peatamisest on juba möödunud ligikaudu kuus ja pool aastat, siis peaks maksuhaldur ise, ootamata selleks eraldi uut taotlust maksumaksjalt, tagastamise peatamise lõpetama. Valga Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 ning Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud käibemaksu enammaksete (kokku 5 554 254 krooni) tagastamine kuni enammaksete aluseks olevate tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse osas alustatud kriminaalasjades lõpliku lahendi saamiseni. Kuna maksuameti viidatud 1999 ja 2002 otsused on jõustunud ning enammaksete aluseks olevate 1999 juunikuu ja veebruarikuu tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetluses ei ole lõplikku lahendit tehtud, siis on maksuhaldur jätnud õigesti 04.11.2005 maksuvõla tasumise korralduses vähendamata apellandi maksuvõlga käibemaksu väidetava enammaksusumma võrra. Enne lahendi tegemist kriminaalmenetluses puudub alus maksuhalduril väidetav enammakse tagastada. Samas aga enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus.
§-st 116 lg 4 p 2 tulenevalt võib maksukohustuslane taotleda intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates tagastusnõude täitmise peatamise tinginud kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemise päevast. Nähtuvalt asja materjalidest, enammaksed, mille arvestamist maksukohustuse kindlakstegemisel X X OÜ taotleb, on maksukohustuslase poolt deklareeritud ajavahemikul, mille kohta on maksuhaldur teinud 17.02.2005 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.