KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18628 Tsiviilasi V.Jhagi A.Jvastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised Hageja V.J( Hageja esindaja N.P Kostja A.J Istungi toimumise aeg 14.09.2006.a., Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja V.J Hageja esindaja N.P Kohtuotsuse resolutsioon
- Lahutada V.J ja A.J vahel ….a. ...sektoris registreeritud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr …. Hagejale, V.J säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi „J“. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
- Tunnistada hageja V.J lahusvaraks korteriomand asukohaga ....
- Välja mõista kostjalt A.J 3300 kr hageja V.J kohtukulude katteks. Kohtuotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral vähemalt nädalase vaheajaga. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid ....a. abielu. Hageja ja kostja perekondlikud suhted lõppesid .... aasta …. Hageja on seisukohal, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ja ei ole reaalne abieluliste suhete taastamine. Pooltel ei ole võimalust lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja asukoha kohta puuduvad andmed. Varem kantud perekonnanime taastamist hageja ei soovi. Alates ….a. elas hageja koos kostja ja pojaga ühes korteris ..., mille üürnikuks oli hageja. …a. jaanuaris erastas hageja korteri oma nimele temale kuuluvate erastamisväärtpaberite eest. Abielusuhted kostjaga lõppesid enne korteri erastamist. Hageja palub lahutada V.Jja A.Jvahel ....a sõlmitud abielu ja tunnistada hageja, V.J, lahusvaraks korteriomand asukohaga .... Kohtu põhjendused Kostja asukoht kohtule ja hagejale teadmata, milline asjaolu on tõendamist leidnud kohtutoimikus sisalduvate tõenditega. Kostja on kohtuistungile kutsutud … ja ….a. ilmunud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Asjaolu, et kostja faktiline asukoht on hagejale teadmata, on leidnud kinnitamist ka tunnistajate K.J ja T.P ütlustega kohtuistungil. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjus teadmata. Kostjat on hoiatatud, et asja võib lahendada kostja kohalolekuta. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti ....a. ...sektoris. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on hageja avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet ....a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd kostja on perekonna juurest lahkunud juba ....a. ja hageja abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isikul abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuivõrd hageja abielu lahutamisel varem kantud perekonnanime tagastamiseks soovi ei avaldanud, tuleb hagejale säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi „J“, Hageja seletuste kohaselt abielusuhted poolte vahel on lõppenud ....a. veebruarikuus, vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Tunnistaja K.J ütluste kohaselt on kostja, isa A.J, perekonna juurest lahkunud ...-….aastal ja sellest ajast ei tea ta isast midagi. Eelneva alusel loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et abielusuhted poolte vahel on lõppenud ....a. …. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara, § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, lahutamisel või pärast seda, lg 2 järgi kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvaraks on vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Asjaolu, et hageja omandas eluruumi asukohaga ... vallasasjana ja tasus selle eest EVP arvega 14040 krooni, on tõendamist leidnud ostu-müügilepinguga ….a. ja erastamisväärtpaberi maksekorraldusega ….a. Eelnevast järeldub, et kuivõrd poolte abielusuhted on lõppenud ....a. veebruarikuus ja nimetatud vara on hageja poolt soetatud vallasvarana ….a., ei ole see vara käsitletav abikaasade ühisvarana PkS § 14 lg 1 tähenduses. Korteriomandi asukohaga ... omanik on hageja alates ….a. (t lk 13-15). Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuna tuvastamist on leidnud asjaolu, et vallasasjast korter ei olnud abikaasade ühisvara, siis ei ole ka korteriomand asukohaga … käsitletav poolte ühisvarana ja nimetatud korteriomand tuleb tunnistada hageja lahusvaraks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1, 2, § 52 p 6 ja § 60 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu katteks 2900,00 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 400 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale kohtukulude katteks 3300 krooni. Kuna kostja on kohtuistungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja kostja istungile ei ole ilmunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioon kostjale avalikult kätte toimetada juhindudes TsMS § 317 lg 3 ja
- Ene Tsefels Kohtunik