) § 110 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamist.
lg 2 p 2 alusel rakendab kohus huvitatud isikute õiguste kaitseks pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas juhul, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Eeltoodu alusel ning võttes arvesse, et asjast puudutatud isikud kohtule avalduse osas seisukohti (s h vastuväiteid) ei esitanud ja üldiselt teadaolevalt vajab iga eluruum korrapärast hooldust, on kohus seisukohal, et pärandvara hulka kuuluva mõttelise osa korteriomandist säilimise tagamiseks tuleb rakendada pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamist.
Sama paragrahvi lg 2 alusel nimetab kohus hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandist nõuetekohaselt valitseda. Avaldaja I.D’i seadusjärgse pärijana on antud pärandvarast huvitatud isikuks, kes on esitanud kohtule avalduse/nõusoleku tema pärandvara hooldajaks määramiseks. Kohtul puuduvad alused kahelda, et avaldaja ei ole võimeline pärandit nõuetekohaselt valitsema. Seega määrab kohus I.D’i pärandvara hulka kuuluva mõttelise osa korteriomandist hooldajaks avaldaja.
MS) § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Imbi Sidok kohtunik (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.