← Eesti

3-06-636/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-636 Haldusasi M.P. kaebus Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 korralduse nr 513 ja 27.02.2006 vaideotsuse nr 16-2/104-2 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. juuni 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: M.P. , esindaja advokaat Kaspar Lind Vastustaja-haldusorgan: Tartu Vallavalitsus, esindaja Aivar Soop RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu
  3. juuni 2006 otsus muutmata. ning Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. M.P. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 korralduse nr 513 ja 27.02.2006 vaideotsuse nr 16-2/104-2, kuna korralduses on määratud katastriüksuse asukohaks Tartu vald X küla, mis on vastuolus muude kinnistu kohta käivate andmetega. Tartu Vallavalitsuse 14.11.1994 korraldusega nr 363 tagastati M.P. 26,6 ha X talu taastamiseks Tartu Vallas X külas. X maaüksus koosnes kahest katastriüksusest (24,3 ha ja 2,3 ha) ja katastriüksused registreeriti maakatastris 29.11.
  5. Kaebaja otsustas 2005 oma kinnisasja jagada. Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 otsusega nr 513 otsustati X katastriüksuse jagamine, moodustati uued katastriüksused, kinnitati katastriüksuste nimed, suurused ja asukohad. Katastriüksuste asukohaks määrati Tartu vald X küla. 23.01.2006 esitas M.P. Tartu Vallavalitsusele vaide, milles palus Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 otsuse nr 513 tühistada osas, mis puudutas katastriüksuse asukoha määramist. Samuti palus kaebaja muuta korraldust selliselt, et katastriüksuste asukoht oleks Tartu vald X küla. Tartu Vallavalitsuse 27.02.2006 kirjaga nr 16-2/104-2 vaiet ei rahuldatud ja vaidlustatud otsus jäeti jõusse. Kaebuse kohaselt on ajalooliselt kaebaja talu asukoht X küla. Ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 42404 väljavõttest nähtub, et X kinnistu asub X külas. Tartu Vallavalitsus väljastas 21.12.2005 tõendi nr 239, millest tulenevalt on ta rahvastikuregistrisse kantud aadressil Tartu vald X küla X talu. Seega on kaebajal tekkinud arusaam ning ettekujutus, et tema elukoht ja talle kuuluv kinnisasi asuvad X külas. Haldusüksuse muutmine sellisel moel nagu seda on tehtud vastustaja poolt, ei ole õiguspärane, samuti ei oma Maa-ameti kiri õiguslikku tähendust, mis määraks lõplikult küla asukoha. Kuna vaidlustatud korralduses puudub õiguslik alus, siis on korraldus juba formaalsest küljest puudulik, sest selles puuduvad viited normidele, millest lähtudes on muutunud lahkmejooned või millest tulenevalt on muutunud kaebaja kinnisasja asukoht X külast X külaks.
  6. Tartu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kuna 1994 Eestis veel haldusreformi läbi viidud ei olnud, siis tagastati M.P. talle kuuluv maa asukohaga X külas. 1997 viidi rahvaloenduse vajadusest lähtuvalt läbi suur kampaania, mille käigus kohalikud omavalitsused määratlesid külade lahkmejooned ning kinnistasid küladele uued, ametlikud nimed, kusjuures Tartu Vallavalitsus ei muutnud külade lahkmejoonte asukohta. 1999 toimunud rahvaloendusekaartidele kanti kaebaja ja tema perekonnaliikmete elukohaks X küla, millisest muudatusest oli ka kaebaja teadlik ja oleks pidanud sellest tulenevalt esitama omavalitsusele uue elukohateate, kuid mida kaebaja ei teinud. Kuna praegu kehtivate külapiiride kohaselt paikneb 2,3 ha X talu maast X külas ja 24,3 ha X külas, siis on jagamise tulemusel saadud katastriüksuste asukoht Tartu vald X küla, õige. Seda tõendab ka Maa-ameti 31.01.2006 kiri nr 12.1-5/1247, millest nähtub, et X katastriüksuse tegelik paiknemine on X küla. HALDUSKOHTU LAHEND
  7. Tartu Halduskohus jättis
  8. juuni 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 korraldus nr 513 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 1994, mil katastrikanne tehti, ei olnud katastripidaja käsutuses ametlikke asustusüksuste lahkmejooni (külapiire), siis ei olnud kande tegijal võimalust kontrollida Tartu Vallavalitsuse 2 poolt esitatud andmete õigsust moodustatava katastriüksuse asukoha suhtes. Nii Tartu Vallavalitsuse 14.11.1994 korralduse nr 363 kui Tartu maakorraldusbüroo poolt koostatud X maaüksuse plaanile ja piiriprotokollile oli märgitud katastriüksuse asukohaks X küla ning katastripidaja tegi kande vastavalt esitatud dokumentidele. Kaebuse esitaja väide, et ta sai võimalikust lahkmejoone muutumisest teada vaidlustatud korraldusest, ei ole tõene. Asja materjalidest nähtuvalt on 1999 toimunud rahvaloenduse käigus kantud Statistikaameti rahvaloenduskaartidele katastriüksuse asukohaks X küla, millest kaebuse esitaja oli teadlik ja sellest tulenevalt oleks pidanud ta ka esitama omavalitsusele uue elukohateate. Kohtutoimikus olevalt Tartu valla kaardilt nähtub, et X maaüksus asub X külas. Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ § 14 lg 1 sätestab, et katastripidaja registreerib muudatused katastrikaardil ning muudab ära kõigi asjaomaste katastriüksuste aadressid maakatastris ühe kuu jooksul pärast muudatuste jõustumist. Katastriüksuse aadressiks määratakse asustusüksus, kus katastriüksus pindalaliselt kõige suuremana asub, kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud teisti. Kuigi Maa-ameti 20.01.2006 kirja nr 12.1-5/572 juurde lisatud tabelist nähtub, et Tartu vallas asuva X nimelise katastriüksuse aadressiks on määratud X küla, aga tegelikult asub ta 99,91% X külas ja 0,08% X külas, siis katastripidajal tuleb eelnimetatud määruse alusel tema aadressiks määrata Tartu vald X küla X . Antud juhul asub X külas 0,08% X maaüksuse pindalast. Maaameti soovitustest lähtuvalt ei või määratav aadress sisaldada ruumiaadressis mittesisalduvaid asustusüksuste nimesid ega ka neid, kus pindala protsent on alla 1%. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  9. M.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  10. juuni 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puuduvad asja materjalide juures on 1999 rahvaloenduse andmed ning seetõttu on halduskohus neile ebaõigesti viidanud; 2) on kohus vääralt rakendanud Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määrust nr 335, millega on kehtestatud „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, kas ja kuna toimus üldse muudatus lahkmejoontes. Nimetatud määruse § 3 kohaselt lahkmejoonte määramisel arvestatakse nii katastriüksuste piire, kohalike elanike ettepanekuid ja arvamusi kui ka maakonna-, üld- ja detailplaneeringust tulenevaid territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhimõtteid. Käesolevas asjas puuduvad andmed, et vastustaja oleks arvestanud neid põhimõtteid. Apellant sai teada võimalikust lahkmejoone muutmisest Tartu Vallavalitsuse 30.11.2005 korraldusest nr
  11. Senimaani ei ole aga apellant aru saanud sellest, millal ja millisel alusel on tema elukoht ja ta kinnisasja asukoht muutunud.
  12. Tartu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  13. juuni 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti hinnanud tõendeid, viidates 1999 rahvaloenduse andmetele, kuna see on hetk, mil apellant sai teada oma elukoha asukohast X külas. Apellant oleks siis pidanud esitama Tartu Vallavalitsusele elukohateate. Kuna ta seda ei teinud, siis on tema rahvastikuregistri andmed ekslikud; 2) on kohus õigesti rakendanud Vabariigi Valitsuse 24.11.2004 määruse nr 335 § 14 lg
  14. Katastriüksuse asukoht määratakse selle järgi, kus katastriüksus pindalaliselt kõige rohkem asub ja X katastriüksus asub pindalaliselt 99,92 protsendi ulatuses X külas. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  16. juuni 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vaidlustatud korralduses on X katastriüksuse jagamisel uute tekkinud katastriüksuste asukohaks märgitud Tartu vald X küla. Kaebaja väitel peab olema jagamisel tekkinud uute katastriüksuste asukohaks Tartu vald X küla, sest X katastriüksuse asukohaks enne jagamist oli Tartu vald X küla. Seega on oluline vaidluse lahendamisel välja selgitada, kas X katastriüksuse puhul märgitud asukoht Tartu vald X küla oli eksitus ja tegelikult oleks pidanud Tartu Vallavalitsus juba 14.11.1994 korralduses nr 363 märkima, et M.P. tagastatud maa asus Tartu vallas X külas või toimus hiljem asutusüksuste lahkmejoonte korrastamine ja selle käigus osutus X katastriüksus asuvaks Tartu vallas X külas. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, millal kaebaja sai või pidi teada saama, et X katastriüksuse asukoht on Tartu vald X küla, seetõttu ei hinda ringkonnakohus ka seda, kas kaebaja pidi 1999 rahvaloenduse läbiviimise käigus aru saama, et X katastriüksuse asukohaks on X küla, mitte aga X küla. Vallavalitsuse väite kohaselt ei ole omavalitsuse poolt asutusjaotuse lahkmejooni täpsustatud. Oma väite kinnituseks on vallavalitsuse esitanud Tartu Vallavolikogu 13.03.1997 otsuse nr 6 „Asustusjaotuse muutmata jätmine“ (tl 21), millest nähtuvalt jäeti muutmata Tartu vallas kehtiv asustusjaotus ning Tartu Vallavolikogu 25.05.2005 otsuse nr 70 „Tartu valla asustusüksuste lahkmejoonte määramine (tl 22), mille kohaselt jäeti täpsustamata Tartu valla asustusüksuste lahkmejooned katastrikaardil. Kuna omavalitsuse poolt ei ole täpsustatud asutusjaotuse lahkmejooni, siis võib eeldada, et juba 1994 oli X katastriüksuse reaalne asukoht Tartu vald X küla. Õige katastriüksuste asukohtade märkimine vaidlustatud korralduses ei saa olla õigusvastane ning ei riku ka millegagi kaebaja õigusi. Õige on halduskohtu viide Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ §-ile 14 lg 1, mille kohaselt katastriüksuse aadressiks määratakse asustusüksus, kus katastriüksus pindalaliselt kõige suuremana asub, kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud teisti ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas halduskohtu otsuse tühistamisele. Maa-ameti 20.01.2006 kirjast nr 12.1-5/572 (tl 26 - 30) nähtub, et Tartu vallas asuva X nimeline katastriüksus asub tegelikult 99,91% X külas ja 0,08% X külas ja seetõttu tuleb katastripidajal viidatud määruse sätte alusel selle aadressiks määrata Tartu vald X küla X . Seoses sellega, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.