3-06-672 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk,Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-672 Hal

nr 83 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimuste kohaselt. PRIA peadirektor jättis 13.01.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/93 OÜ X taotluse nr 0905390001 ning 13.01.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/92 taotluse nr 0905390002 rahuldamata. PRIA leidis, et AS X ja OÜ X vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingut kalalaevade rendile andmiseks ei saa lugeda kapitalirendilepinguteks, kuna AS X põhikirjaliseks tegevuseks ei ole liisinguteenuste osutamine ja ta ei ole käsitletav ka krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutusena. Seega ei saa vastav aktsiaselts olla ka liisinguandjaks Rahandusministri 19.08.2005

nr 59 „Struktuuritoetuste väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ § 2 lg 3 tähenduses. OÜ X esitas 06.02.2006 vaide nimetatud käskkirjade tühistamiseks. PRIA peadirektor jättis 09.03.2006 vaideotsusega nr 11-22/5 OÜ X vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et taotleja oli rentnik kapitalirendilepingu alusel, vastates seega Põllumajandusministri 21.07.2005

nr 83 § 8 lg 1 tingimustele. Kapitalirendilepinguteks tuleb pidada lepinguid, mis ka tavapäraselt tsiviilõiguslikes suhetes on käsitletavad kapitalirendilepingutena. „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ on menetlusõiguslik õigusakt, mis ei sisalda materiaalõiguse norme toetuse saamise kriteeriumide määramiseks. Väljamaksmise korraga on antud võimalus sooritada väljamakse kolmandale isikule ehk liisinguandjale, mis ei oma aga tähtsust toetuse saamise materiaalõiguslike kriteeriumide tuvastamisel. 2. PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt peab põllumajandusministri 21.07.2005

nr 83 § 8 lg 6 kohaselt toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta.

eesmärgiks ei ole toetada kalalaevade omandamist, et need toetuse abil utiliseerida või muuta nende sihtotstarvet. Toetuse põhimõtte kohaselt saab toetuse isik, kelle omandis või kapitalirendilepingu alusel kasutuses laev on, s.o. üleandja, mitte aga isik, kellele laev üle antakse ja kes seda edaspidi majandama hakkab.

mõte on selles, et anda pikaajalistele kapitalirentnikele, kes vastavad

nõuetele ja kes on ausalt tasunud liisingfirmale osamakseid, võimalus saada ülejäänud, veel tasumata osamaksete tasumise teel omanikuks. Antud juhul ei ole tegemist kapitalirendilepinguga, kuna kapitalirendile andjaks on AS X ja rentnikuks OÜ X . Liisingulepingu olemuslikuks tunnuseks on kolmnurksuhte tekkimine liisinguandja, liisinguvõtja ja liisinguvõtja poolt soovitava kauba müüja vahel, kuid käesoleval juhul puuduvad sõlmitud lepingul kapitalirendilepingu tunnused. Rahandusministri 19.08.2005

nr 59 „Struktuuritoetuste väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ § 2 lg 3 kohaselt on liisinguandjaks „Krediidiasutuste seaduse“ alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. Kuigi meetmes 3.9 ei nõuta toetuse väljamaksmiseks liisingulepingu esitamist, sest toetuse väljamaksmiseks peab omand olema üle läinud, on isik, kes võib olla liisinguandja, kõikide meetmete puhul siiski krediidiasutus. 2 HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 21. juuni 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt võib põllumajandusministri 21.07.2005

nr 83 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimused“ (edaspidi Määrus) § 6 kohaselt selle meetme raames toetust taotleda kalalaeva utiliseerimiseks või sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks.

§ 8

lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel. Sama

§ 8

lg 6 kohaselt peab toetuse saaja kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta.

§ 10

lg 1 p 13 kohaselt esitab rentnik toetuse taotlemiseks koopia kapitalirendilepingust ning omaniku kirjaliku nõusoleku toetuse taotlemiseks. Toetuse põhimõtte kohaselt saab toetuse isik, kelle omandis või kapitalirendilepingu alusel kasutuses laev on, s. o üleandja, mitte aga isik, kellele laev üle antakse ja kes seda edaspidi majandama hakkab. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingulepingu olemuslikuks tunnuseks on kolmnurksuhte tekkimine liisinguandja, liisinguvõtja ja liisinguvõtja poolt soovitava kauba müüja vahel. Antud juhul oli kapitalirendile andjaks AS X ja rentnikuks OÜ X , seega ei ole tegemist kapitalirendiga. Kahe isiku vahel sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Sellised lepingud on hinnatavad sõltuvalt oma sisust vara omandamisele suunatud lepingutena ja tegemist on järelmaksuga müügilepingutega. Kui ostuhinnale lisandub intress, nagu antud juhul mõlema kapitalirendilepingu maksegraafikutest nähtub, on lisaks tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 järgi, kui krediidisaajaks on tarbija, siis lisaks tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 järgi. Kuna AS X ja OÜ X vahel sõlmitud lepingutel puuduvad kapitalirendilepingu tunnused, siis ei ole sõlmitud lepingud kapitalirendilepingud. Samuti annab rahandusministri 19.08.2005

nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ § 2 lg 3 liisinguandja mõiste, mille kohaselt on liisinguandjaks „Krediidiasutuste seaduse“ alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. Kuna toetuse menetlemine on ühtne protsess alates taotluse vastuvõtmisest kuni toetuse väljamõistmiseni, siis ei ole võimalik, et menetluse eri etappides tõlgendatakse mõisteid erinevalt, järelikult tuleb liisinguandja määratlusest lähtuda ka taotluse rahuldamise, s. o toetuse määramise otsuse tegemisel. Kuigi meetmes 3.9 ei nõuta toetuse väljamaksmiseks liisingulepingu esitamist, sest toetuse väljamaksmiseks peab omand olema üle läinud, on isik, kes võib olla liisinguandja, kõikide meetmete puhul siiski krediidiasutus.

ga rakendatava meetme eesmärk on toetada olemasoleva kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamist ja anda pikaajalistele kapitalirentnikele, kes vastavad

nõuetele ja kes on ausalt tasunud liisingfirmale osamakseid, saada ülejäänud, veel tasumata osamaksete tasumise teel, omanikuks.

§ 8

lg 4 kohaselt võib ühe taotlusega taotleda toetust üksnes ühe kalalaeva sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ning üks taotleja võib esitada kuni kaks taotlust. AS X tahtis meetme 3.9 raames kõrvaldada püügilt kolm talle kuuluvat laeva – AS X ise soovis muuta kalalaeva 3 Pedassaare sihtotstarvet ja talle määrati toetus, vaidlusaluste taotlustega püüdis OÜ X muuta AS X omandis olevate kalalaevade Papisaare ja Vellu sihtotstarvet. Seega, juhul kui PRIA oleks rahuldanud OÜ X taotlused kahe viimatinimetatud laeva osas, oleks AS-il X läbi rendilepingute olnud võimalus toetuste abil kõrvaldada püügilt kolm laeva, mis tähendaks omakorda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ja eeliseid võrreldes teiste taotlejatega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ X esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 21. juuni 2006 otsuse tühistamist ning teha uue otsuse tegemist, millega tühistada PRIA peadirektori 13.01.2006 käskkirjad nr 1-3.12/92 ja 1-3.12/93. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. Ei ole

s täpsustatud kapitalirendilepingu tingimusi või ka sellest tulenevaid poolte õigusi ja kohustusi. Samuti ei ole

s sätestatud, millistele nõuetele ja tingimustele vastava äriühinguga peab kapitalirendileping olema sõlmitud.

§ 8

lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel. Seega tuleb vastava lepingu kui eeltingimuse tõlgendamisel juhinduda tavapärasest majandussuhetes väljakujunenud praktikast, tehingu olemusest ja sisust ning

eemärgist.

eesmärgiks on anda toetust neile isikutele, kes soovivad lõpetada kalalaevade kasutamise nende tavapärasel sihtotstarbel. Omandamisele suunatus on formaalselt tuvastatav

§-st 18, mis reguleerib järelvalvet meetme eesmärgi täitmise üle. Samuti tuleneb omandamise eeldus

§-st 8 lg 6, mille kohaselt toetuse saaja on kohustatud kalalaeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ta toetust taotles, võõrandama tasuta. Need normid

s viitavad üheselt sellele, et

kontekstis ei oma konkreetse õigussuhte klassifikatsioon või liik õiguslikku tähendust, vaid oluline oli, et taotleja oleks taolises lepingulises suhtes, mille alusel on tal võimalik nõuda laeva omandit endale.

§ 8

lg 1 kohaselt tuleb taotleja kvalifitseerimise tingimusena sätestatud kapitalirendilepinguteks pidada lepinguid, mis tsiviilõigus suhetes on tavapäraselt käsitletavad kapitalirendilepingutena. VÕS ei sätesta enam kapitalirendilepingu mõistet. Kapitalirendileping koosneb tavapäraselt kahest õigussuhtest - ühelt poolt kasutussuhe rendileandja ja rentniku vahel ning teiselt poolt omandamise eeldustes kokkuleppe sõlmimine. Seega on kapitalirendileping vaadeldav pigem omandamisele suunatud tehinguna, kui tavapärase kasutuslepinguna. Raamatupidamise Toimkonna Juhendi nr 9 „Rendiarvestus“ kohaselt tuleb kapitalirendiks pidada renti, mille puhul kõik omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, kusjuures omandiõigus võib, aga ei pruugi, üle minna. OÜ X ja AS X vahel sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud renditava vara ülemineku tingimustes. Kasutusperioodil toimub asja hinna tasumine osamaksetega ning viimase osamakse tasumisel läheb omandiõigus üle OÜ-le X . Seega vastab kapitalirendileping kapitalirenditunnustele ehk omandamisele suunatud õigussuhte tunnustele. Võlaõigusseadus lubab selles sätestatust lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumine ei ole sõnaselgelt keelatud või kui sätte olemusest ei tulene kõrvalekaldumise keeldu (VÕS § 5). Seega on ebaõige väide, et OÜ X ja AS X vahel sõlmitud leping ei ole kapitalirendileping liisingulepingu tunnustele mittevastavuse tõttu. Kapitalirendileping on omandamisele suunatud (sisaldades kasutusõigussuhte kõrval ka omandireservatsiooni).

§-is 8 lg 1 sätestatud kapitalirendilepingus kolmnurksuhe tekkimine liisinguandja, liisinguvõtja ja kauba müüja vahel ei ole vajalik meetme eesmärgi täitmiseks ja tegemist ei ole imperatiivse nõudega õigussuhte kvalifitseerimiseks. 4 Määrus on välja antud 21.07.2005, samas kui võlaõigusseadus jõustus juba 01.07.2002. Kui seadusandja oleks soovinud

nõudeks sätestada kolmnurksuhtes liisingulepingu sõlmimise, siis oleks seda saanud

s ka reguleerida. Väljamaksmise kord on menetlusõiguslik õigusakt, mis ei sisalda materiaalõiguse norme toetuse saamise kriteeriumite määramiseks. Väljamaksmise kord on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse (STS) § 11 lg 2 p 1 alusel, millega on antud pädevus makseasutusele toetuse väljamaksmise regulatsioonide kehtestamiseks. Väljamaksmise kord on kohaldatav ainult selle

raames tehtavate väljamaksete tegemisega seotud olukordades. Väljamaksmise kord viitab §-s 2 lg 3 liisinguandjale krediidiasutuste seaduse tähenduses, kuid selles sättes antud legaaldefinitsioon omab tähtsust ainult Väljamaksmise korra raames, sest selles nähakse eraldi regulatsiooniga ette väljamaksmise tegemine liisinguandjale (§ 3 lg 2, § 8). OÜ X kaasuses ei kohaldukski liisinguandjale toetuse väljamaksmise kord, kuna antud olukorras makstakse toetus välja otse taotlejale - OÜ-le X . Seetõttu ei oma toetuse määramise osas mingeid õiguslikke tagajärgi asjaolu, et AS X ei ole liisinguandja krediidiasutuste seaduse mõttes. Väljamaksmise kord ei keela väljamakse tegemist taotlejale, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel, kus pole tekkinud liisingulepingule olemuslikku kolmnurksuhet.

1. Ei ole antud vaidluses analüüsitud kaebuses esitatud väidet, mille kohaselt vaidemenetluse alustamise hetkeks olid OÜ X ja AS X vahel kalalaevade Papisaare ja MMA-142 Vellu osas sõlmitud müügilepingud (müügileping sõlmiti juba 30.12.2005) ja asjaõiguskokkulepped laevade omandiõiguse üleminekuks OÜ-le X le. Nimetatud asjaolu tõendab veelgi, et juba esialgselt oli kapitalirendilepingute sõlmimise lõppeesmärgiks omandi üleandmine OÜ-le X . Seega on antud juhul tegemist protsessinormi olulise rikkumisega, kuna uurimispõhimõttest tulenevalt oleks kohus pidanud kahtluse korral veenduma selle asjaolu õigsuses.
2. Antud juhul on väljutud kaebuse piiridest. Kaebus esitati käskkirjadele, milles oli välja toodud kaks alust OÜ X taotluse mitterahuldamiseks: 1) sõlmitud ei olnud kapitalirendilepingut; 2) liisinguandjaks ei olnud finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse mõttes. Halduskohus asus aga käsitlema hoopis muid aspekte, leides, et OÜ X taotluste rahuldamine oleks rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna AS X oleks sellisel juhul saanud esitada kolm taotlust, saamaks toetust kalalaevade sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks. Selliste asjaolude tuvastamist ning nende õigusliku tagajärje analüüsi ei olnud kaebuses taotletud. Seega on laiendatud kaebuse eseme käsitlust ning rikutud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-is 19 lg 7 sätestatut.
3. On jäetud seisukoht võtmata apellandi väite osas, mille kohaselt PRIA väljus vaide lahendamisel kontrollfunktsiooni täitmise piiridest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p 1 sätestab halduskohtusse pöördumisel kaebuse eseme, milleks on vaidlustatud haldusakt. Sellest tulenevalt on võimatu isikul, kelle õigusi haldusaktiga rikuti, vaidlustada vaidemenetluses tehtud otsust. Vaidemenetluses on haldusorganil õigus kontrollida haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1). Seega pidi PRIA hindama haldusakti õiguspärasust selle haldusakti piirides, mitte esitama täiendavaid aluseid toetuse andmisest keeldumiseks.
4. On jäetud põhjendamata, miks lähtuti kapitalirendilepingute hindamisel võlaõigusseadusest, mitte kapitalirendilepingute majanduslikust sisust ja poolte poolt antud tehingu tõlgendusest. Ka sellised kapitalirendilepingud, kus kolmnurksuhet ei teki, on vastavuses

mõtte ja eesmärgiga. VÕS regulatsioon reguleerib ainult kasutussuhteid, mitte omandamisele suunatud õigussuhteid. Eeltoodust tulenevalt on oluliselt rikutud materiaal- ja protsessiõiguse norme. 5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 5 Vastuväidete kohaselt: 1.

nr 83 § 8 lg 1 järgi võib toetust taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel. OÜ X ei olnud kalalaeva valdajaks kapitalrendilepingu alusel (puudus kapitalirendilepingu tunnustele vastav leping), seega ei vastanud ta

s taotlejale esitatud nõudele ning tema taotlus jäeti rahuldamata. Määrus ei peagi andma kapitalirendilepingu definitsiooni. Selle annab VÕS §

2. Ei ole meetme eesmärgiks anda toetust kalalaevade püügilt kõrvaldamiseks rentnikele, kes läbi äsja sõlmitud rendilepingu toetust taotlevad. Väidetavalt 03.01.2005 sõlmitud kapitalirendilepingu maksegraafiku järgne osamakse 01.01.2005 - 31.12.2005 oli null krooni, seega rentnik ei pidanud tasuma terve aasta jooksul ühtki osamakset. Pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, s.o 01.02.06 sõlmiti poolte vahel laeva müügileping, kus OÜ X poolt lepingu esemeks oleva laeva eest tasumise lõpptähtaeg on alles 31.12.
3. Lepingust, kus tasumise tähtaeg on lükatud aega, kus toetus on eeldatavalt kätte saadud ja laev tasuta üle antud (tegemist laeva sihtotstarbe muutmisega), ei nähtu soovi laeva omandada. Pigem on tegemist

nõude täitmiseks sõlmitud formaalse lepinguga.

eesmärgiks ei ole toetada kalalaevade omandamist, et need toetuse abil utiliseerida või muuta nende sihtotstarvet.

mõte on selles, et toetust saab taotleda kalalaeva omanik või juhul kui on sõlmitud liisinguleping rahandusministri

s lubatud liisinguandjaga ja tasumata on jäänud veel mõned liisingumaksed, saaks toetust taotleda omaniku nõusolekul liisinguvõtja. Kui kapitalirendileping lõpetatud pole ja omand rentnikule üle läinud ei ole, siis toetust välja ei maksta, hoolimata sellest, et omaniku nõusolek toetuse taotlemiseks on olemas ja toetus on määratud. AS X ja OÜ X vahelises rendisuhtes pole aasta jooksul ühtki osamakset tasutud. Kapitalirendileping on liisinglepingu eriliigiks. Kapitalirendileping on seega liisingleping ning sellele kohaldub VÕS § 361. Kapitalirendilepingu puhul toimub omandi üleminek rentnikule tavaliselt pärast kõigi osamaksete tasumist kasutussuhte perioodi lõpus. 3. Liisinguandja defineerimisel saab lähtuda Rahandusministri 19.08.2005

nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ §-ist 2 lg

1. Nimetatud säte annab liisinguandja mõiste, mille kohaselt on liisinguandjaks krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. Toetuse menetlemine on ühtne protsess alates taotluse vastuvõtmisest kuni toetuse väljamaksmiseni ja seepärast pole võimalik, et menetlemise eri etappides kohaldatakse mõisteid erinevalt (toetuse määramisel aktsepteeritakse kõikvõimalikke liisinguandjaid, aga toetuse väljamaksmisel nõutakse, et liisinguandjaks oleks siiski tohtinud olla vaid krediidiasutus ning toetus jääb välja maksmata hoolimata sellest, et see on igati õiguspäraselt määratud). Kuigi meetmes 3.9 ei nõuta toetuse väljamaksmiseks liisingulepingu esitamist, sest toetuse väljamaksmiseks peab omand olema üle läinud, on isik, kes võib olla liisinguandja, kõikide RAK meetmete puhul siiski vaid krediidiasutus.
2. Ei ole antud juhul tegemist kapitalirendilepinguga ja AS X ei saa aktsepteerida liisinguandjana. Apellandi poolt esitatud kapitalirendilepingu põhimõtete kohaselt saab osa toetusest AS X ning suurema osa toetussummast OÜ X , kes pole tasunud osamakseid ei liisingulepingu järgselt ega ka ostu-müügilepingu alusel, laeva ei ole liisinguandjalt-omanikult välja ostetud.

nr 83 § 8 lg 4 kohaselt võib ühe taotlusega taotleda toetust üksnes ühe kalalaeva sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ning üks taotleja võib esitada kuni kaks taotlust, läbi rendilepingute on aga AS-il X võimalus toetuse abil kõrvaldada püügilt kolm (või piiramatu arv) kalalaeva, mis tähendaks omakorda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Selleks, et vältida toetussummade koondumist ühtede isikute kätte, ongi

s kehtestatud põhimõte, 6 mille kohaselt võib ühe taotlusega taotleda toetust üksnes ühe kalalaeva utiliseerimiseks või sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ning üks taotleja võib esitada kuni kaks taotlust. Seega puudub alus PRIA 13.01.2006 käskkirjade nr 1-3.12/92 ja 1-3.12/93 tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. juuni 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on apellandi väide, et OÜ X ja AS X vahel sõlmitud lepingud (tl 18-21; 34-35) on kapitalirendilepingud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Liising on kompleksmõiste, mis sisaldab eri liiki lepinguid ning kapitalirendileping on käsitletav ühena liisinglepingutest. Krediidiasutuste praktikas on eristatud nn kapitalirendi ja kasutusrendi vormis liisingut. Kapitalirent kujutab endast sellist kolmnurksuhet, mille peamiseks eesmärgiks on kindlaksmääratud asja omandamise finantseerimine. Vaatamata sellele, kuidas lepingupooled oma lepingu pealkirjastavad, tuleb lepingu määratlemisel lähtuda selle tegelikust sisust. OÜ X ja AS X vahel sõlmitud nn kapitalirendilepingud ei ole seda juba seetõttu, et tegemist ei ole liisingulepingule (s. h ka kapitalirendilepingule) omaste lepingu pooltega ning ka leping oma olemuselt ei vasta liisingulepingule. Halduskohus on õigesti kohaldanud VÕS § 361 ja leidnud, et kapitalirendilepingu kui liisingulepingu üheks lepingupooleks on liisinguandja, kes omandab liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja annab selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Antud juhul ei ole AS X omandanud OÜ X poolt määratud müüjalt vaidlusaluseid laevu, vaid on rentinud OÜ-le Kalesta talle endale kuuluvaid laevu, s. o AS X ei ole käitunud kui finantseerija. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tegemist võib olla järelmaksuga müügiga jms, kui mitte kapitalirendilepinguga. Samuti on halduskohus õigesti liisinguandja defineerimisel lähtunud Rahandusministri 19.08.2005

nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord“ §-ist 2 lg 3 ning apellandi väide, et viidatud sättes antud legaaldefinitsioon omab tähtsust ainult Rahandusministri 19.08.2005

nr 59 korra raames, ei ole põhjendatud. Vastavalt rahandusministri 19.08.2005

nr 59 §-ile 2 lg 3 on liisinguandja «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. Viidatud

§ 1

alusel kehtestatakse

ga „Struktuuritoetuse seaduse“ § 2 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse väljamaksmise kord. Kuna antud toetus on toetuseks viidatud sätte mõttes, siis reguleerib rahandusministri 19.08.2005 määrus nr 59 ka vaidlusaluse toetuse väljamaksmise üldiseid tingimusi ja korda. Õige on vastustaja seisukoht, et toetuse menetlemine on ühtne protsess alates taotluse vastuvõtmisest kuni toetuse väljamaksmiseni ja seepärast pole võimalik, et menetlemise eri etappides kohaldatakse mõisteid erinevalt. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on kapitalirendileping üheks liisinglepingu alaliigiks ja seetõttu saavad olla lepingu poolteks liisinguandja (kelle mõiste on sätestatud rahandusministri 19.08.2005

nr 59 §-is 2 lg 3) ja liisinguvõtja. Seetõttu ei ole ka asjakohane apellandi väide, et toetuse määramise 7 osas ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi asjaolu, et AS X ei ole liisinguandja krediidiasutuste seaduse mõttes. Toetuse määramiseks on vajalik, et taotleja valdaks kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kui ei ole olemas kapitalirendilepingut, s. o ei ole lepingut liisinguandja ja liisinguvõtja vahel, siis ei ole võimalik ka toetust määrata. Asjakohane ei ole apellandi viide Raamatupidamise Toimkonna Juhendile nr 9 „Rendiarvestus“, sest nimetatud juhend reguleerib raamatupidamislikku arvestust ning ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kuna

§ 8

lg 1 sisaldab viite kapitalirendilepingule mitte liisingulepingule, siis on kvalifitseerimisnõuded täidetud, kui esitatakse tehing, mille lõpptulemuseks on kasutusperioodi lõpuks kalalaeva omandamine. Viide kapitalirendilepingule on piisavalt selge ning on arusaadav, et ei ole mõeldud kõiki tehinguid, milliste alusel tulevikus omandatakse kalalaev (näit järelmaksuga müük). Ebaõige on apellandi väide halduskohtu poolt menetlusnormide olulise rikkumise kohta. Kuna on vaidlustatud PRIA 13.01.2006 käskkirjad, siis on õigesti jäetud analüüsimata apellandi väited selle kohta, et vaidemenetluse alustamise hetkeks olid OÜ X ja AS X vahel kalalaevade Papisaare ja MMA-142 Vellu osas sõlmitud müügilepingud ja asjaõiguskokkulepped laevade omandiõiguse üleminekuks OÜ-le X . Apellant ei olnud esitanud PRIA-le käskkirjade andmise ajaks andmeid selle kohta, et ta oleks olnud kalalaevade Papisaare ja MMA-142 Vellu omanik ning arvestades toimikus olevaid lepinguid (tl 22-24; 38) ei olnudki tal seda võimalik teha, sest kalalaeva Papisaare müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud 01.02.2006 ning kalalaeva MMA-142 Vellu osas on 30.12.2005 sõlmitud vaid müügileping ja see ei reguleeri omandiõiguse üleminekut. Halduskohus hindab vaidlustatud haldusaktide seaduslikkust lähtudes nende vastuvõtmise hetkel kehtinud olukorrast. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel väljunud kaebuse piiridest ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Kaebus oli esitatud PRIA peadirektori 13.01.2006 käskkirjade nr 1-3.12/92 ja nr 1-3.12/93 peale ning halduskohus ongi selles ulatuses kaebust läbi vaadanud ning kaebuse eset ei ole laiendatud. PRIA ei ole väljunud vaide lahendamisel kontrollfunktsiooni täitmise piiridest ning apellatsioonkaebuses esitatud väide selles osas on põhjendamatu. Vastavalt HMS §-ile 83 lg 1 vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 86 lg 2 kohaselt vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. PRIA peadirektor ongi vaideotsuses (tl 12) esitanud põhjendused, miks jäetakse vaie rahuldamata ning alusetu on väita, et ta väljus kontrollfunktsiooni täitmise piiridest. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on halduskohus asunud seisukohale, et kapitalirendileping on liisingulepingu alaliik ning vastavalt sellele kohaldanud ka seadust. Ringkonnakohus nõustub selle halduskohtu seisukohaga. Lepinguid saab liigitada tulenevalt nende sisust ning lepingu liigi kindlaksmääramisel ei oma tähtsust see asjaolu, kuidas lepingu pooled ise sõlmitud lepingut nimetavad. Vastavalt

§-ile 8 lg 1 võib toetust taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kellele on «Kalapüügiseaduse» alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel. 8 Kuna apellant toetuste taotluste esitamisel ei vallanud kalalaevu kapitalirendilepingu alusel, siis ei vastanud ta taotlejale esitatavatele nõuetele ning PRIA peadirektor on õiguspäraselt jätnud 13.01.2006 käskkirjadega nr 1-3.12/92 ja nr 1-3.12/93 apellandi taotlused toetuste saamiseks rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseja jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 9 Viivi Tomson