2-06-18750/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-18750 Tsiviilasi A.I avaldus K.S’ga suhtlemise korra kindaksmääramiseks Menetlustoiming Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: A.I esindaja H.R esindajad Puudutatud isikud: K.S esindaja vandeadvokaat A.R Tl….innaosa valitsuse kaudu esindaja M.V ja Tl…linnaosa valitsuse kaudu esindaja R.L RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.I’e ja K.Svaheline kompromissleping ja määrata A.I’e ja K.S suhtlemise kord järgmiselt: K.S elukohaks on K.Selukoht (hetkel …). A.Iel on õigus K.Sga kokku saada vähemalt kahel järjestikusel päeval nädalas (v.a välis- või puhkusereisil viibimine, olenemata K.S tervislikust seisundist, teatades sellest ette mõistliku aja jooksul K.S. Juhul, kui lapse tervislik seisund on sedavõrd halb, et arst on määranud koduse ravi, toimub kokkusaamine esimesel võimalusel, mil lapse tervislik seisund on paranenud. Kui A.Iel on nädalavahetusel õpingud, siis toimub kokkusaamine nädala sees. Vanemad tagavad, et lapsega kokkusaamise korraldamisel last ei traumeerita, oleks tagatud igapäevane elurütm, muuhulgas viimine lasteaeda/kooli. K.Sja A.I võivad K.St viia välisreisile teavitades sellest teist vanemat ette vähemalt 1 nädal ning teatades reisi sihtkoha, kestuse ning naasmise aja.
2. Lõpetada menetlus A.Ie avalduses K.S’ga suhtlemise korra kindaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS § 563 lg
3. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-06-10184 K.S on A.Ie ja K.Sühine laps. Lapse elukohaks on ema elukoht. ….a. esitas avaldaja kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd puudutatud isik K.Sviis lapse ilma avaldaja teadmata välisreisile …, ilma, et puudutatud isik oleks avaldajat reisist teavitanud. Avaldaja sai reisist teada juhuslikult 9 tundi enne reisi. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku selline käitumine näitab, et ta ei pea vajalikuks kaasata lapse isa lapsega puutuvasse ja lapsega suhtlemise kord tuleb määrata kohtus. Asjas on Harju Maakohtu ….a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid. Menetluse kestel esitasid A.I ja K.Skohtule kompromisslepingu, millega vanemad on kokku leppinud K.Sga suhtlemisel lähtutavast. A.I ja K.Skinnitavad, et selle kokkuleppe väliselt ei ole neil lapse suhtes muid lahendamist vajavaid küsimusi ega pretensioone. A.I ja K.Spaluvad asja lahendada kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 561 lg 1 järgi last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku poolt ….a. esitatud kompromiss vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Krista Kirspuu Kohtunik 2