← Eesti

2-06-33750/4

Obsah (7)§ 601§ 663§ 46§ 660§ 661§ 139§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-33750 Tsiviilasi OÜ Q juhatuse li

) §-dest 46 ja

  1. A.O esitas
  2. oktoobril
  3. a. Harju Maakohtu registriosakonnale määruskaebuse, milles palus trahvimääruse tühistada. Trahvimäärus on koostatud, juhindudes ÄS §-st 71 ja

§-dest 46 ja 601, kuid nende sätete kohaldamine on ebajärjekindel ja seadusega vastuolus. Kuna kohus ei ole määranud tähtaega andmete esitamiseks, ei ole täidetud

§ 601lõikes 2 sätestatud trahvimääruse tegemise eeldused.

Trahvimäärus ei sisalda viidet selle kohta, kellele tuleks määruskaebus esitada. Kohtust saadud teabe kohaselt tuleb see esitada määruse teinud kohtunikuabile. Riigilõivu tuleb tasuda ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt, kuna vaidlusalune määruskaebus tuleb esitada maakohtule, on ka sellelt riigilõivu tasumise nõue põhjendamatu. Osaühing Q omab tütaräriühinguid, kelle andmed tuleb konsolideerida OÜ Q 2 aastaaruande bilansis ja lisades, seetõttu ei olnud võimalik aruande esitamine õigeaegselt. 2. novembril 2006. a. tasus A. O määruskaebuselt vajaliku riigilõivu ja Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse 8. novembri 2006. a. määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg.

6 alusel kohtunikule. Majandusaasta aruanne tuli esitada hiljemalt

  1. juunil 2006,seda ei tehtud. Harju Maakohus jättis
  2. novembril
  3. a. määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Trahvimäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust.

§ 601lg.

1 kohaselt, kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite; kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. ÄS § 71 lg. 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Osaühingu juhatusele tuleneb iga-aastase majandusaasta aruande esitamise kohustus ÄS § 179 lõikest 4, mille 1. ja 2. lause kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust; koos majandusaasta aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. Seega on tähtaeg aruande esitamiseks sätestatud seaduses, tegemist on muu seaduses sätestatud juhuga

§ 601lg.

1 lause 2 mõttes ja äriühingule registriosakonna poolt täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik.

§ 601lg.

2 käib sama paragrahvi lg. 1 lauses 1 sätestatud olukorra kohta ega ole kohaldatav vaidlusalusele juhule. Vaidlusaluse kohustuse täitmata jätmise korral on osas, mis puudutab trahvihoiatuse tegemist, ÄS § 71 lg. 1 näol tegemist erinormiga

§ 601lõikes 2 sätestatu suhtes.

Ka

§ 46

lõikest 2 tuleneb, et seaduses sätestatud juhtudel ei eelda trahvimääruse tegemine eelnevat trahvihoiatust. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud trahvitu kohustust majandusaasta aruande esitamiseks. Vaidlust ei ole tõstatatud ka selle üle, et registriosakonda aruanne selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei jõudnud. Seega jättis trahvitu oma kohustuse täitmata ja trahvimääruse tühistamiseks ei ole alust. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, mis puudutab riigilõivu tasumist määruskaebuselt. Määruskaebus maakohtu määruse peale esitatakse ringkonnakohtule (

§ 660lg.

1) ja riigilõivu tasumise osas ei muuda midagi asjaolu, et kaebus esitatakse maakohtu kaudu (

§ 661lg.

1) ning et maakohus võib ka ise määruskaebuse rahuldada (

§ 663lg.

4).

§ 139lg.

2 p. 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt tasuda riigilõivu. Normis on täpsustatud, et silmas peetakse ringkonnakohtule esitatavat määruskaebust, kuna Riigikohtule esitatavalt määruskaebuselt ei tasuta riigilõivu, vaid kassatsioonikautsjonit (

§ 140lg.

1). Seega ei ole sätte eesmärgiks kehtestada, nagu ei tuleks maakohtusse esitatavatelt määruskaebustelt riigilõivu tasuda, nagu määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud. Niisugune käsitlus on ebaõige ka seetõttu, et kõik määruskaebused esitatakse ringkonnakohtule maakohtu kaudu, seega oleks määruskaebuse 3 esitaja käsitluse korral üldse välistatud riigilõivu võtmine määruskaebustelt,

§ 139lg.

2 p. 3 käiks aga olematute määruskaebuste kohta. Malle Seppik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.