3-06-721/7

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2006, Jõhvi 3-06-721 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti (registrikood 70001975) Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna pensionikomisjoni 16.02.2006 otsuse nr. 1.18.V43/397 ja keskpensionikomisjoni 28.03.2006 vaideotsuse nr. 2886 tühistamiseks
2. mai 2006 X ja Virumaa Pensioniameti esindaja Helo Koskinen RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.01.2006 esitas X avalduse pensioni määramiseks. Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna pensionikomisjoni 16.02.2006 otsusega nr. 1.1-8.V43/397 (t.l.10-11) jäeti avaldus rahuldamata põhjusel, et viide politseiteenistuse seaduse § 212 tervikuna oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309 oli sattunud ekslikult, see viga on 07.02.2006 määrusega nr. 39 parandatud ja tal puudub vajalik 25 aastane staaž. Virumaa Keskpensionikomisjoni 28.03.2006 vaideotsusega nr. 2886 jäeti X vaie samal põhjendusel rahuldamata (t.l. 4-8) 13.04.2006 esitas X Virumaa Pensioniameti peale Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus, et kohus tühistataks nii Jõhvi osakonna pensionikomisjoni otsuse kui ka keskkomisjoni vaideotsuse. Kaebaja leidis, et otsus on õigusvastane, põhjendamatu, ega vasta faktilistele asjaoludele ja rikub oluliselt menetlusnormi, vaideotsuses aga kohaldatakse vääralt materiaalõiguse normi ei vastata osadele vaide väidetele. Ta väitis, et kuna esitas avalduse Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 kehtivuse ajal, tuli tema politseiteenistuse staaži arvestada sellest õigusaktist lähtuvalt, mitte eelnõud alusel. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 tagasiulatuvat rakendamist pidas kaebaja õigusvastaseks ja märkis Vabariigi Valitsuse seaduse § 29 lg. 1 ja 3 viidates, et määrus sai kohustuslik olla alles peale selle Riigi Teatajas avastamist 15.02.
6. Väidet talle pensioni määramise korral teiste isikute ebavõrdse kohtlemise kohta pidas ta asjakohatuks ja lisas, et pensioniavalduse rahuldamata jätmisega on rikutud õigustatud ootuse põhimõtet. Veel märkis kaebaja ära asjaolud, et avaldust ei lahendatud ettenähtud 10-päevase tähtaja jooksul ja viivituse põhjustest teda ei teavitatud, et pensionikomisjoni otsuse sai ta kätte 25.02.2006 ning, et otsuse kohaselt on komisjon kolme liikmega, alla on aga kirjutanud ainult kaks liiget. Virumaa Pensioniamet palus oma kirjalikus vastuses (t.l.19-23) kaebust mitte rahuldada, selgitas otsustuse tegemise edasilükkamise ja Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 andmise põhjusi ja märkis, et kaebajal pole nõutavat 25-aastast staaži politseis. Veel väideti, et kaebaja käis 25.01.2006 Jõhvi osakonnas, kus talle teatati suuliselt avalduse läbivaatamisel tekkinud viivituse põhjusest ja selle läbivaatamise võimalikust ajast, vabandati kaebajale tekitatud ebamugavuste ees ja märgiti, et käesoleval ajal kehtivate õigusaktide alusel tekiks tal õigus väljateenitud aastate pensionile aprillis
7. Tuginemist õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele ei peetud mõistlikuks, sest ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega, viga ilmnes kohe, väljateenitud aastate pensionide määramisel ei ole Eestis kunagi staaži sooduskorras arvestatud ja õigust tuleb ühesuguste tingimuste esinemisel kohaldada ühetaoliselt. Väljateenitud aastate pensionide seaduse ja politseiteenistuse seaduse § 212 lg. 4 jõustumise aegadele viidates väideti, et seaduseandja mõtteks on algusest peale olnud staaži sooduskorras arvestamine ainult politseiametniku pensioni määramisel ning lisati, et sotsiaalministri 31.12.2001 määruse nr. 162 § 3 lg. 1 ja § 13 tuginedes, et pensionikomisjoni otsus on välja saadetud ettenähtud viie tööpäeva jooksul ning on juriidiliselt korrektselt vormistatud, sest pensionikomisjoni peab kuuluma esimees ja vähemalt kaks liiget. Kohtuistungil jäi X oma kirjalike väidete juurde, täiendas kaebuse taotlust palvega tunnistada Virumaa pensioniameti tegevus tema avalduse läbivaatamisel õigusvastaseks ja palus hüvitada kokku 1016 krooni suuruse kohtukulu. Ta väitis, et käitus avalduse esitamisel nii nagu seadus ette nägi, avaldus võeti vastu, pensioni saamist takistavat Vabariigi Valitsuse määrust ega selle eelnõu sellel ajal veel polnud ja pension oleks tulnud määrata. Ta viitas põhiseaduse § 10, § 11, § 12, § 14 ja § 15 sätestatule, pidas väljateenitud aastate pensioni on talle antud sotsiaalseks garantiiks ning palus, et kohus tagaks tema suhtes õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Virumaa Pensioniameti esindaja Helo Koskinen jäi samuti kirjaliku vastuse juurde ja väitis, et kui kaebajale ka oleks jõutud pension määrata, tulnuks selle maksmine määruse jõustumisel lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Politseiametnikele pensionide määramise tingimused ja kord on käesoleval ajal reguleeritud nii politseiteenistuse seaduses kui ka väljateenitud aastate pensionide seaduses. 01.07.1992 jõustunud väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 kohaselt on politseiametnikul õigus pensionile juhul, kui ta on töötanud sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Sama seaduse § 2 paneb väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade kinnitamise kohustuse Eesti Vabariigi Valitsusele. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 207 “Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhendi”. Juhendi punkt 1 alapunkt 1 varasema redaktsiooni kohaselt oli väljateenitud aastate pensionile õigus kõigil politseiametnikel vastavalt neile kinnitatud ametinimetuste loetelule. Sama juhendi punktis 2 loetleti tegevused, mis arvati staaži hulka täiendavalt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr. 309 viidi sellesse määrusesse sisse rida muudatusi. Muuhulgas sõnastati ümber määruse lisaks oleva juhendi punkt 1 ning märgiti selles, et õigus pensionile väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 alusel on politseiteenistuse seaduse § 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 sätestatud politseiteenistuse staaž. Politseiteenistuse seaduse § 212 neljas lõikes on loetletud tegevused, mis annavad õiguse saada politseiametniku pensioni ja nimetatud muuhulgas, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse staaži hulka kolmekordselt. Juhendi varasem redaktsioon ühegi tegevusliigi või ajavahemiku sooduskorras staaži hulka arvamist ette ei näinud. Vabariigi Valitsuse koduleheküljel ära toodud kommenteeritud istungi päevakorras on märgitud, et 15.12.2005 määrus nr. 309 on antud seoses väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmisega ning eesmärgiga ühtlustada meeste ja naiste staažinõuded. Samuti on seal märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 1 kohaselt on see pension ette nähtud isikutele, kes teevad täis tööajaga sellist tööd, millega kaasneb kutsealal või ametikohal edasist töötamist takistav töövõime kaotus või vähenemine. Seega oleks staaži sooduskorras arvestamine vastuolus väljateenitud aastate pensionide olemusega, sest niisugusel juhul hakkaksid pensioni saama ka isikud, kes pole ettenähtud arvu aastaid välja teeninud. Et politseiteenistuse seaduse § 21 2 täies ulatuses ära nimetamine oli tegelikult eksitav viga, kinnitab selgelt veel ka see, et selle sätte teise lõike kolmandas ja neljandas punktis märgitud tegevused on juba loetletud juhendi teises punktis, mida määrusega nr. 309 ei muudetud ja mis vastupidisel käsitluses oleks juhendi uues redaktsioonis üles loetud kaks korda. X leiab Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 olevat vastuolus põhiseaduse § 10 ja väidab, et selle tagasiulatuv rakendamine rikub õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipe. Nimetatud sätte kohaselt ei välista põhiseaduse põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitlevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärsuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Tegemist on põhiõiguste arengule ja avatusele viitava sättega. Kaebaja poolt nimetatud õiguskindluse põhimõte aga on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest ja õiguskindluse põhimõte omakorda üks selle põhimõtte kahest elemendist, mis kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet ja keelab üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Samas ei tähenda see põhimõte, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud ning seaduseandjal on õigus anda ka selliseid õigusakte, millega ta muudab või tühistab oma varasemad õigusaktid. Eespool juba nimetatud põhjustel oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 viide politseiteenistuse seaduse § 212 tervikuna ilmselge eksitus, mis ei saanud kelleski tekitada õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle järgi hakataksegi pensione määrama. Seetõttu ei ole olemas ka ühtegi mõistlikku põhjust, miks poleks eksituse avastamisel saanud seda parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seaduseandja tegelikule tahtele. Ka juhul, kui siiski pidada kaebaja ootust põhjendatuks, olid seaduseandjal olemas põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad mõjuvad kaalutlused, miks ta pidi määruse nr. 39 tagasiulatuvalt rakendama. Vastasel juhul oleks politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pension saamiseks enne selle määruse andmist oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud ei olnud. Samuti saaks seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionide olemus moonutatud ning tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellele on väljateenitud aastate pensioni ilma staaži sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide nagu oleks väljateenitud aastate pension talle antud sotsiaalne garantii (t.l. 30) on iseenesest õige, kuid asjakohatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 teises lõikes on kehtestatud, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning, et abi liigid ulatus, saamise tingimused ja kord tuleb sätestada seadusega. Seega pole õigus riigi sotsiaalabile piiramatu ning pensionide osas on seaduseandjale antud lai otsustusõigus selle üle, kellele täpselt, millistel tingimustel ja missugust pensioni määrata. Õiguste ja vabaduste piiramine on lubatud ka kaebaja enda poolt viidatud põhiseaduse §
8. Kuna väljateenitud aastate pensioni näol on sisuliselt tegemist mõnede kutsealade või ametikohtade suhtes kehtiva erisoodustusega, mis ei võta isikult ära õigust saada püsiva töövõimetuse korral või vastavasse vanusesse jõudmisel pensioni üldises korras, ei saa selle pensioni määramise kohta sätestatud tingimused kuidagi riivata isiku õigust riigi abile vanaduse korral. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr. 167 kehtestatud “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi” § 10 kohaselt tuleb pensioniavaldus läbi vaadata kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ja kõigi pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamist. Riiklike pensionikindlustuse seaduse § 1 lg. 2 ja väljateenitud aastate pensionide seaduse § 11’ kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbi viidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Nimetatud seaduse § 41 lubab ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viivitust, kuid kohustab menetlusosalist sellest, viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast informeerima. Viivituse põhjuste teatavakstegemise vormi pole seaduseandja ette näinud ja haldusmenetluse seaduse § 107 lg. 2 kohaselt on haldusorganil endal õigus see oma äranägemisel otsustada. Eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse koduleheküljel avaldatud istungite päevakordade kohaselt oli määrusega nr. 309 tekkinud olukorra parandamist käsitlev eelnõu sotsiaalministri poolt esitatuna päevakorras 19.01.
9. Seega pidi selle ministri valitsemisalas olevates asutustes, sealhulgas ka Virumaa Pensioniametis olema teada, et määrusesse tekkinud eksitus kavatsetakse parandada ja X avaldust pole võimalik lahendada talle soodsal viisil. Kohtuistungil ütles kaebaja, et Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonnas öeldi talle dokumentide tagasi andmisel 25.01.2006, et pensionitoimikut pole avatud, räägiti mingisuguse korra muutmisest ja lubati põhjendused hiljem kirjalikult esitada (t.l. 31). Sellega oli kaebajat teavitatud nii tema avalduse lahendamisel tekkinud viivitusest kui ka selle põhjustest. Asjaolu, et seejuures ületati seaduseandja poolt kehtestatud 10-päevast tähtaega ning jäeti teatamata avalduse lahendamise oletatav aeg, on iseenesest küll õigusvastane, kuid ei saa anda iseseisvat alust kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 sätestatu kohaselt saab kohus tuvastamisnõude rahuldada vaid siis, kui kaebaja huvi sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks on põhjendatud. Kohtuistungil ei osanud kaebaja oma huvi muu, kui pensioni saamise sooviga põhjendada (t.l.31) ning kohus ei ole selle nõude rahuldamiseks piisavat alust andvaid põhjendusi ka ise tuletanud. Sotsiaalministri 31.12.2001 määruse nr. 162 “Pensionikomisjoni moodustamine ja töökord” § 13 kohaselt tuleb pensionikomisjoni otsus, millega pensioni määramise taotlust ei rahuldada avaldajale teatavaks teha viie tööpäeva jooksul arvates selle tegemisest. Seda tähtaega pole Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakond ületanud, sest vastustaja kirjalike väidete kohaselt on 16.02.2006 otsus X aadressil postitatud 23.02.2006 ja seda tunnistas oma vaides ka kaebaja (t.l. 28). Sama määruse § 6 lg. 1 ja § 7 lg. 2 kuulub pensionikomisjoni äraolev liige asendamisele ning komisjon on otsustusvõimeline, kui istungil osalevad kõik selle liikmed. Haiguse tõttu üks Jõhvi osakonna pensionikomisjoni liikmetest 16.02.2006 otsuse tegemisel ei osalenud (t.l. 10-11 ja 23) ja kohtule esitatust ei nähtu, et keegi oleks teda ettenähtud korra kohaselt asendanud. Seetõttu polnud pensionikomisjon otsustusvõimeline ning tema poolt vastu võetud haldusakt on tühine. Tühist haldusakti ei saa halduskohus tühistada ja sellega puudutatud isik saab põhjendatud huvi korral nõuda üksnes haldusakti tühisuse kindlakstegemist. X ei ole kohtule nimetanud ühtegi asjaolu, millest saaks selline huvi tuleneda. Tema sooviks on väljateenitud aastate pensioni saamine, eelnevalt juba nimetatud põhjustel puudub tal selleks õigus ning seega ei ole ka mingit alust rahuldada võimalikku nõuet tuvastada pensioni määramisest keeldumise otsuse tühisus. Samal põhjusel puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks esitatud nõude rahuldamiseks. See otsus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse vastavate sätetega kehtestatud nõuetega, vastab vaide sisule ning kaebaja pole väitnud ega tõendanud oma õiguste rikkumist vaidemenetluses. Eeltoodud järelduste põhjal puudub halduskohtul vajadus põhiseaduse § 15 teises lõikes nimetatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt poolte endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik