← Eesti

3-05-195/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-195 Haldusasi A.D kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks märgukirjadele vastama Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8.novembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.D apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17.oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.D Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 8.novembri 2005 otsus muutmata ja A.D apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 31.oktoobrist

  1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. 16.mail 2005 kella 12.00 määratud kohtuistungile konvoeerimiseks paigutati A. D Tallinna Vangla ooteruumi nr 3, kus ta viibis 06.45 – 11.
  3. Kuni kella 09.00-ni oli seal 4 kinnipeetavat, alates kella 11.00-st oli A. D koos ühe kinnipeetavaga. 19.mail 2005 paigutati A. D ooteruumi nr 5, kus ta viibis 06.40 – 11.00 koos 13 kinnipeetavaga. 21.juunil 2005 paigutati A. D konvoeerimiseks ooteruumi, kus ta viibis 06.45 – 09.00 koos 13 kinnipeetavaga. 3-05-195
  4. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes (tl 1-2, 29-30, 54) palus A. D tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus tema märgukirjale vastamisel ja kohustada vanglat märgukirjale vastama, samuti tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mis väljendusid tema paigutamises ja hoidmises nõuetele mittevastavates ruumides. Kohtuotsuse apelleeritavat osa puudutavad kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) 16.mail 2005 kella 12.00-le määratud Tallinna Ringkonnakohtu istungile konvoeerimiseks paigutati kaebaja kell 6.45 elukambrist ooteboksi nr 3, kus ta pidi viibima kuni kella 11.20-ni. Seejuures pidi ta kuni kella 9.00-ni viibima koos nelja kinnipeetavaga, kes järjepidevalt suitsetasid, ning alates kella 11.00-st koos ühe kinnipeetavaga, kes samuti suitsetas. Kuna boksil puudub aken, oli ruum kogu aeg suitsuvingu täis. Selle tagajärjel tundis kaebaja tugevat peavalu ja iiveldust ning oli sunnitud taotlema kohtuistungi edasilükkamist. 2) 19.mail 2005 kell 06.45 paigutati kaebaja ooteboksi nr 5, kus ta pidi viibima koos 13 kinnipeetavaga kuni kella 11.00-ni. Kambri üldpindala on ca 18 m2, millest enamus on kaetud sisustusega (laud, pingid, raudvoodid, kraanikauss, WC). 3) 21.juunil 2005 paigutati kaebaja suitsu täis ooteboksi ning hoiti seal kaks tundi koos 13 kinnipeetavaga, kellest enamik suitsetas vahetpidamata, mille tagajärjel kaebaja pidi pöörduma arsti poole. 4) Tallinna Vangla juhtkond oli teadlik sellest, et kaebaja on mittesuitsetaja, sest 6.mail 2005 esitas kaebaja vangla direktorile taotluse, et teda etapeerimisel eraldataks tubakat tarvitavatest kinnipeetavatest. Samuti oli vangla juhtkond 26.novembril 2002 ja 13.mail 2005 tehtud röntgengrammide põhjal teadlik, et kaebaja kopsudega ei ole kõik korras. 5) Õigusvastane ja inimväärikust alandav on suure hulga inimeste hoidmine ebamõistlikult kaua väikeses ruumis, mis on antisanitaarne, kus on puudulik ventilatsioon, puuduvad aken, laud ja veekeetmise võimalus, pole lubatud kaasa võtta isiklikke asju. See on vastuolus vangla sisekorraeeskirja § 6 lõikega 6, §-ga 7 ja Tallinna Vangla kodukorra punktiga 2.
  5. 6) Toimingute õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on soov esitada prokuratuurile põhistatud kuriteokaebus, esitada süüliselt inimväärikuse alandamise eest mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue ning ka preventiivne eesmärk, et edaspidi taolisi juhtumeid vältida.
  6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Mittesuitsetajad tuleb küll suitsetajatest eraldada, kuid praegu ei ole see alati võimalik. Vastustajal puuduvad andmed, kes kinnipeetavatest on korda rikkudes ooteboksis suitsetanud. Ootekamber ei ole elamiseks mõeldud. Seal viibib kinnipeetav ajutiselt konvoid oodates, mistõttu ei pea see ruum vastama vangla sisekorraeeskirja § 6 nõuetele. Tingimused neis kambrites ei ole inimväärikust alandavad. Ooteruumi paigutamine on tingitud sellest, et konvoi saabudes oleks võimalik saata kinnipeetavad kiiresti ja ilma segadusteta kohtusse.
  7. Tallinna Halduskohtu 8.novembri 2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt: Tallinna Vangla poolt kaebaja märgukirjadele mittevastamine ja tema paigutamine ühte ooteruumi suitsetavate kinnipeetavatega tunnistati õigusvastaseks ning Tallinna Vanglale tehti ettekirjutus vastata kaebaja 17.veebruari 2005 märgukirjale. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse apelleeritavat osa puudutavad kohtu põhjendused: 1) Kohus nõustub vastustajaga, et ootekambrile ei laiene Tallinna Vangla kodukord ega vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 ja § 7 nõuded põrandapinna suuruse ning sisustuse kohta, sest need nõuded on kehtestatud tubadele-kambritele, kus kinnipeetavad elavad. Ootekambris kinnipeetav ei ela, vaid viibib ajutiselt konvoi ootel. Kohtu arvates ei ole õigusvastane inimeste ajutine (ka kuni 5,5 tundi) hoidmine ruumis, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on vähem kui 2,5 m2, kuhu pole lubatud kaasa võtta isiklikke asju, puuduvad aken, laud ja veekeetmise võimalus. Tallinna Vanglas valitsevat ruumipuudust ja politseikonvoi 2

(6)3-05-195 töörežiimi arvestades pole vanglas võimalik kinnipeetavatele avaramaid ooteruume võimaldada. Selles osas jääb kaebus rahuldamata. 2) Tallinna Vangla on kohustatud eraldama suitsetavatest kinnipeetavatest mittesuitsetavad kinnipeetavad, kes seda on taotlenud. Passiivse suitsetamise kahjulikkus inimese tervisele on teadlaste poolt ammu tõestatud. Vangla on riigiasutusena kohustatud järgima tubakaseadusega suitsetamisele kehtestatud keelde ja piiranguid (kuni 4.juunini 2005 kehtinud tubakaseaduse § 18-19, 5.juunil 2005 jõustunud tubakaseaduse §-d 29-31). Kaebaja on vang ega saa lahkuda ruumist, kuhu ta on suletud koos teiste kinnipeetavatega, kes vangla kehtestatud keelust hoolimata suitsetavad. Kui vastustaja ei suuda tagada ooteruumis suitsetamise keelust kinnipidamist, on ta kohustatud paigutama sigaretisuitsu mittetaluva kaebaja teistest kinnipeetavatest eraldi ooteruumi. Selles osas tuleb kaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. A.D apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes ajaliselt piiramatus kaebaja hoidmises mittenõuetekohastes ruumides. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 25 lõikest 4 ja TsMS § 231 lõikest 4 tulenevatele kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Leides, et vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukord ooteboksidele ei laiene ning nende sisustus ei pea nõuetele vastama, et seal viibides ei pea olema isiklike asjade kaasavõtmise ja veekeetmise võimalust, et kinnipeetava ajutine hoidmine (ka 5,5 tundi) selles ruumis ja kinnipeetavate määratlemata hulgal korraga hoidmine aknata ja lauata ruumis ei ole õigusvastane, pidanuks kohus oma seisukohta põhjendama. 2) Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 1 sätestab toimingu õigusliku siduvuse. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. HMS § 107 lõikest 1 tulenev õiguslik siduvus puudutab ka ruumi paigutamise ja selles hoidmise toimingut. 3) Kohtu seisukohad sellisesse ruumi ja sellistel tingimustel paigutamise õiguspärasusest tugevdavad vanglaametnike karistamatuse tunnet ja võimaldavad hoida kinnipeetavaid kõnealustes ruumides piiramatult. Kohus ei arvestanud, et kinnipeetavate ühte ruumi paigutamisel ei arvestata sageli nende omavahelist sobivust, kuigi vangla juhtkond on kohustatud VangS § 12 nõudeid ja Euroopa vanglareeglistiku R
(87)3 p 14.2 tingimusi arvestama. Kohus ei arvestanud, et kui kinnipeetav paigutatakse ooteruumi ajavahemikus 06.45-07.00, mil ta ei ole jõudnud sooritada kõiki vajalikke toiminguid peale söömise ja näo pesemise, ja ta peab viibima koos ei tea kellega (sobivusest sõltumata ja konfliktiohust tulenevas närvipinges) viis tundi ning pärast seda veel esinema kohtus, on tegemist piinamisega. Isiklike asjade hulka kuulub ka joogitass (vangla sisekorraeeskiri § 58 lg 3 p 1, 2, 14). Vee keetmine ja vee keedetuna tarbimine on kinnipeetava õigus, mitte privileeg. Kohus ei põhjendanud, miks nn ooteruumis, kus isikut hoitakse 5 ja enam tundi ning vangla päevakava arvestades pakutakse sööki, ei pea olema lauda. Kinnipeetav ei pea tarbima lõunasööki ebainimlikul viisil kuuma kaussi käes hoides või seda pingile või põrandale pannes. Kohus ei selgitanud, miks ei pea kõnealustes ruumides olema akent. Ehkki nõuetekohane valgustus (loomulik valgustus) peab olema eluruumis, ei tähenda see veel, et kinnipeetava võib paigutada poolpimedasse ja hügieeninormidele mittevastavasse ruumi ning sel viisil tervist kahjustada. Toimikus olevatelt fotodelt on näha, et ka elektrivalgustus ooteboksides jätab soovida. Poolpimedas ruumis ei ole võimalik tervisehäireteta kohtuistungiks valmistuda. 4) Otstarbekusega pole põhjendatav kinnipeetava viieks või enamaks tunniks paigutamine ooteboksi, mis asub sama kambri kõrval, kus kinnipeetav enne boksi paigutamist viibis ja kus 3
(6)3-05-195 tal olid kõik seadusest tulenevaid piiranguid arvestavad tingimused. Kohus leidis, et avaramaid ruume ei ole Tallinna Vanglal pakkuda, kuid kaebaja ei olegi sellist soovi avaldanud. Kaebaja soovib, et kinnipeetavate paigutamine ükskõik millisesse ruumi ei oleks alandava iseloomuga ja ei tekitaks inimeses vihkamist. 5) Kohtuotsuses ei kajastu tõendite hindamist. Fotodelt nr 7, 9 ja 10 nähtub, et ooteboksides nr 4, 5 ja 6 on laud, kaks pinki ja raudvoodid. Kohus ei selgitanud, kuidas on 14 kinnipeetaval võimalik neile kahele pingile mahtuda või siis ilma isiklike asjadeta istuda tervist kahjustamata raudvoodil üle viie tunni ja seda mitte piinamiseks nimetada. 6) Arvestades politseikonvoi töörežiimi ja vajadusega kiirelt ning viivituseta kinnipeetavaid kohtusse toimetada, võib ooteboksidesse paigutamine olla otstarbekas. Kuid viie ja enama tunni pikkust ootamist ja piinlemist ei saa põhjendada otstarbekusega konvoeerimisel. Ooteboksis viibimine peaks olema ametnike omavoli ärahoidmiseks õigusaktidega reguleeritud.
  1. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ooteruumi paigutamine sellistel tingimustel on õigusvastane ning et kohus ei ole vastupidist seisukohta põhjendanud. Ooteruumid, kuhu kinnipeetavad paigutatakse ajutiselt politseikonvoi või vangla saatemeeskonna saabumiseni, ei ole kambrid, ooteruumid ei pea vastama vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 ja § 7 toodud kõikidele nõuetele, sh ka põrandapinna suuruse ja sisustuse kohta. Euroopa vanglareeglistikule viitamine pole põhjendatud. Dokument on soovitusliku iseloomuga ega sätesta riikidele otseseid kohustusi, kuigi seda saab abiks võtta Eesti vangistusõiguse tõlgendamisel. 2) Kinnipeetavate etapeerimise vajaduse korral on vanglal kohustus tagada üldine julgeolek vanglas ning isikute operatiivne üleandmine politseikonvoile või vangla saatemeeskonnale. Kinnipeetavad isikud tuleb eelnevalt paigutada ooteruumidesse, et ajal, kui isikuid hakatakse korpusest ära viima, ei oleks seal muud liikumist. Ooteruumis viibimise aega ei ole aktidega võimalik määratleda, sest etapeerimisega tegeleb nii politsei kui vangla. Isikuid ei jäeta ooteruumidesse kauemaks, kui see on konkreetsel juhul vajalik. Et tagada kinnipeetavate tõrgeteta üleandmine konvoile, peavad kõik protseduurid olema eelnevalt läbitud. 3) Kaebaja väitel ei arvestanud kohus sellega, et kui kinnipeetav paigutatakse ooteruumi ajavahemikus 06.45-07.00, pole ta jõudnud veel teha kõiki vajalikke toiminguid. Äratus on kell 06.00 ning hommikusöögi jagamine toimub 06.15-07.
  2. Ooteruumidesse paigutamine kaebaja poolt näidatud ajal toimub seetõttu, et toimingu peab tegema öine vahetus enne järgmise vahetuse saabumist kell 07.
  3. Järgmise vahetuse alguseks peavad kõik kinnipeetavad olema lokaliseeritud, kuna toimub loendus. 4) Tallinna Vangla ooteruumides on olemas ventilatsioon, tualett, istumiskohad ning ooteruumides nr 4, 5 ja 6 ka lauad. Kõigis ooteruumides on aken, mis tagab loomuliku valgustuse. Ooteruumides nr 3, 4 ja 5 on akendel küll konkreetsetel põhjustel lisavõre, mis teatud määral valguse levimist takistab, kuid kõigis ruumides on ka elektrivalgustus. Ooteruume koristatakse iga päev. Ooteruumides on veevarustus üldisest veevõrgust. Kaebajal ei ole õigust keedetud veele, küll aga õigus vajaduse korral paluda vanglaametnikult joomiseks kruusi. Ooteruumides viibijatele antakse süüa, lõunasöök on kell 11.45-13.
  4. Kui kinnipeetav viibib lõuna ajal kohtus, antakse talle kaasa toidupakk. Söömine toidukaussi käes või istepingil hoides ei ole söömine ebainimlikul viisil. Kedagi ei kohustata panema toidukausse põrandale. 5) Kaebaja väitel ei arvestanud kohus sellega, et kinnipeetavate ühte ruumi paigutamisel ei arvestata nende omavahelise sobivusega. Kinnipeetaval ei ole õigust valida kaaslasi, kellega nad soovivad koos olla ja kellega mitte. Ooteruumi paigutamisel arvestatakse VangS § 12 4
(6)3-05-195 lõikes 1 toodud eraldihoidmise printsiipe, samuti kohtu määratud suhtlemiskeeldusid ning vanglasisese julgeoleku kaalutlusi. 6) Ooteruumidesse paigutamisel ei saa isikutel kaasas olla isiklikke asju juba julgeolekukaalutlustel. Samuti peab vangla olema konvoi saabumisel viivitamatult valmis kinnipeetavat üle andma. Kui isik läheb kohtusse, paigutatakse tema isiklikud asjad lattu hoiule ning naasmisel antakse need tagasi. 7) Nõukogudeaegse pärandina saadud vanglatingimused on Eesti vanglasüsteemi põhiprobleemiks. See aga ei tähenda, et kõik tingimused oleksid inimväärikust alandavad. Ruume remonditakse ja tehakse kõik, et neid korras hoida. Vangistuse tingimuste vastavust vähemalt minimaalsetele standarditele kontrollitakse rangelt. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on käinud Tallinna Vanglas
  1. aastal. Ooteruumide suhtes puudusid pretensioonid. Õiguskantsleri esindajate kontrollkäigud toimusid 16.märtsil 2005, 17.märtsil 2005 ja 21.märtsil
  2. Selle kohta, et ooteruumid oleksid inimväärikust alandavad, piinavad või ebainimlikud, märkusi ei tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks ja haldusasjas esitatud kaebuse täielikuks rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuses kirjeldatud vangla ooteruumi paigutamise toimingud ei olnud õigusvastased muus osas kui selles, et kaebajat hoiti koos suitsetavate kinnipeetavatega.
  4. Kaebaja märgib õigesti, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning toiming võib piirata õigusi ja vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Kui toimingu sooritamine ei ole täpselt reguleeritud, ei tähenda see, et haldusorgan võib toimida igasuguste piiranguteta ning et toimingu kooskõla seadusega ei saa kontrollida. Sel juhul määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel sooritatud toimingu puhul kontrollib kohus, kas toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldpõhimõtteid (HKMS § 19 lg 6).
  5. Inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. Vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb vanglas tagada tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Kinnipeetava inimväärikust tuleb austada ja tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu- ja hügieeninõuete järgimine, ventilatsioon, valgustus ja küte.
  6. Kaebaja väitel peeti teda vangla ooteruumides inimväärikust alandavates tingimustes. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ootebokside kirjelduse (tl 73), fotode (74-83) ja kaebaja selgituste põhjal tema kõnealustes ooteruumides viibimise asjaoludest, on ka ringkonnakohus seisukohal, et kaebajat ei ole hoitud inimväärikust alandavates tingimustes ning vaidlustatud toimingud ei ole õigusvastased muus kui selles osas, et ta pidi taluma tubakasuitsu.
  7. Ooteruumides on olemas elementaarsed tingimused. Kõigis ooteruumides on pingid istumiseks, ruumides 4, 5, ja 6 on ka lauad. Kõigis ruumides on WC, ventilatsioon, kraanikauss, veevarustus ja aken, mis tõsi küll, on ruumides nr 3, 4 ja 5 kaetud valguse levimist osaliselt tõkestava võrega, kuid kõigis ruumides on elektrivalgus. 5
(6)3-05-195
  1. Ka ringkonnakohus peab oluliseks, et tegemist on ruumidega, milles kinnipeetavad viibivad ajutiselt etapeerimise ootel politseikonvoi või vangla saatemeeskonna saabumiseni. Kaebuse läbivaatamisel saab kohus hinnata vaid konkreetset toimingut, mistõttu on põhjendamatud väited isikute hoidmisest ooteruumides ajalise piiranguta, samuti hoidmisest viis ja enam tundi. Kaebuses toodud kirjeldustest nähtuvalt ei ole vaidlustatud toimingute puhul kaebajat hoitud ooteruumis viis ja enam tundi.
  2. Ooteruumidesse paigutamise varane aeg (06.45) ja seal hoidmise kestus on tingitud kaalukatest asjaoludest. Üldise julgeoleku tagamiseks vanglas on vaja kinnipeetavad loenduse ajaks lokaliseerida, samuti tuleb vanglal tagada kinnipeetavate tõrgeteta üleandmine etapeerijatele. Äratus kell 06.00 peaks tagama võimaluse sooritada vajalikud hommikused protseduurid enne ooteruumi paigutamist.
  3. Isiklike asjade ja keedetud vee tarbimise võimaluse ajutine puudumine ei piira ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigusi. Ehkki käesolevas asjas vaidlustatud toimingu kirjeldusest ei nähtu, et kaebaja oleks ooteruumis viibinud lõunasöögi pakkumise ajal (11.4513.00), väljendab ringkonnakohus nõustumist vastustajaga, et toidukausi hoidmine käes või asetamine pingile ei ole inimväärikust alandaval viisi söömine.
  4. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.